Killukesi Eesti ainetel

Tõime siia kingiks natuke komme ka.

Kuidas need lahti käivad? Sikutasid hammastega. No ei tule.

“See oli Eestis riiklik skandaal,” kommenteeris Justin. “Kommipaberid ei tule kommide ümbert ära pärast uue tootmisliini ostmist!”

“Ja neid kutsutakse lapselukuga kommideks ja kaalujälgijate vandenõuks,” täiendasin mina.

Aga natuke piinlik oli küll. Ja ma ju ütlesin Justinile Tartus teda poodi saates, et ärgu neid nõmedaid komme ostku! Et võtku ikka sellised, millel paberid lahti käivad. Aga tal läks meelest ära.

“Mis on eestlaste esimene võõrkeel?” küsiti Justinilt uusaastapeol.

Ta vastas ja mina imestasin, kui täpselt ta on asjale pihta saanud.

“Kui räägid mõne 70aastase papiga, siis tema esimene võõrkeel on suure tõenäosusega saksa keel. Kui räägid mõne 40-50aastasega, siis tema oskab vene keelt. Kui aga räägid mõne alla 30 aastasega, siis tema esimene võõrkeel on inglise keel.”

Jepp. Nii see on.

Ja siis nad muidugi küsivad siin Eesti ilma kohta. Kas teil lund on? Ei, sel aastal ei ole. Kas teil päikest on? Ei.

Justini stammlause: “Kella kolme paiku päeval vaatasin, et aitab naljast ja tõmban kardinad jälle akendele ette tagasi.”

Mina: “Aga tavaliselt meil ikka on jõulude ajal lumi! Kui Ameerikas öeldakse “valged jõulud”, siis meil Eestis on fraas “mustad jõulud” – sest see on erakordne, kui jõulud musta maaga tulevad.

Ma enam ei imesta selle üle – mis iganes seltskonda ma lähen, siis keegi teab seal eestlast või eestlaseid juba enne. “Minu õeütar just abiellus eestlasega, ta nimi on Kalju!” “Mul on kolleeg eestlane New Yorgis, tal on natuke naljakas nimi, Tiit!” “Meil on vanemate naabrid eestlased, nende perekonnanimi on Kappel” jms.

Me vist alati uhkusega teatame oma päritolu ja see jääb meelde.

Oleks muidugi tore, kui “Estonia” asemel oleks “Estland”. Kes on rohkem inglise keeles sees, see tunnetab seda vahet. Kui Justin mulle seda paar aastat tagasi rääkis, siis ma vist veel ei tunnetanud, aga nüüd küll. Estland ja Finland sobiks kokku, oleks põhjamaisem. Oleks ka kuidagi rohkem riigi moodi. Land. Aga -onia on justnagu piirkond, mitte omaette maa.

Ka T.H.Ilves on “Estlandi” poolt. (Nad on Justiniga üldse enamikus küsimustes sama meelest, nagu ma olen märganud ;).

35 arvamust “Killukesi Eesti ainetel” kohta

  1. muide Eestis on 31. detsembri õhtust lumi maas, vähemasti Tartus. nii et järelikult oli meil lumi maas nii 2007. aastal ja ka 2008 algas lumega, mis püsib siiani. nädala lõpuks lubatakse päris arvestatavat külma ka.

  2. Kui aastavahetusel läksid taeva poole raketid siis taevast sadas alla lund 😉

  3. head uut aastat!
    kommid on sellises pakendis, kuna neis on nii vähe säilitusaineid, et ei tohi teistsuguses müüa. Nüüd tulevad pehmemead paberid, mida on kergem rebida. Jõudu siis kommide avamisel!

  4. “Kas teil lund on? Ei, sel aastal ei ole. Kas teil päikest on? Ei.” 😀

  5. Mina olen ka neid komme ostnud ja ükski pole söömata jäänud selle pärast, et paberit lahti ei saa. Ongi veidi rohkem tegemist, seega kommi läheb vähem:-)
    Üks nõks on see, et tuleb kommi sõidutada otsa poole, siis pigistada ja tulebki lupsti välja.
    Uut aastat kõigile!

  6. Hohoho, Justin iseloomustab meie praegust aastaaega nende kardinate asjaga väga hästi. Ma jõuan iga päev hiljemalt poole neljaks ohates samale järeldusele.

    Estonia meeldib aga millegipärast palju rohkem kui Estland.

  7. ma ei saa aru mis inimestel viga on, et nad neid komme lahti ei saa.. servast aga tõmbad ja jooksebki lahti.. täiest käki tegu..

    igatahes minul õnnestub neid kiiremini avada kui vanu pabereid

  8. Hollandi keeles ongi Estland, aga siis on ka Letland ja Litau. Probleem on selles, et ei tehta vahet Eesti ja Läti vahel ja kogu aeg on jama sellega… eriti postkontoris pakki saates 🙂

  9. a mu jaoks on ikka õudne lugeda seda soigu, kuidas eesti on pime ja masendav ja kuidas teda sellisena ka välismaailmale reklaamitakse. lume tõttu nt. oli eile veel öösel ka nii valge, et imelik oli magama minna ja herne tänavasse tõuseb kesklinna poolt praegu päike.

    ma ausalt arvan, et kui kõik nii masendavalt pime tundub, siis pole asi mitte eesti ilmas, vaid isiklikus elus või milleski sellises, sest mina pole oma eestit küll kunagi masendavaks pidanud ja hoopis naudin seda, et pime aeg vaheldub pikkade valgete suveöödega. kas see on siis muide äkki teistpidi probleem? et suvel on pikalt valge ju ja ööd on lühikesed? mina näiteks ei kujuta ette, et elaksin kohas, kus on heal juhul poolteist aastaaega ja muidu püsib ilmastik muutumatuna. minu meelest oleks see lihtsalt surmigav ja masendav, sest minu meelest on mõnusad etapid kas või needki, kui võtad talve algul oma talveriided kapisügavusest välja ja kevadel nad sinna tagasi pakid, et otsida üles rihmikud ja lühikesed seelikud.

    vabandust, kui nüüd liiale läksin, aga nii padueestlane nagu ma olen, käib mulle eesti kallal hädaldamine pisut närvidele küll. siin ei pea ju elama, kui siin ei meeldi, aga elada ja kogu aeg rahulolematu olla asja puhul, mis on täiesti sajaprotsendiliselt paratamatus, on minu meelest veider.
    teiseks soovitan õppida nägema valgust ja päikest, sest mina näen seda meie talvedes ja mitte just liiga harva.

  10. Noh, mulle vägaväga meeldib aastaaegade vaheldumine. Ja ma ei tahaks kuskil mujal elada. Aga kuna mul on madal vererõhk, siis madala õhurõhu puhul on lihtsalt uimasem olek kui tavaliselt. Siis tahaks vahel sooja teki sisse mähkuda ja natuke joriseda selle üle, et kärss kärnas ja maa külmand. Samas ei saa karge talvise päikse vastu ikka mitte üks soojamaa päike.

    Tegelikult tahtsin seda öelda, et tehniliselt olid meie kandis ikkagi valged jõulud. 26. detsembri õhtul kuskil kaheksast hakkas lund sadama, hommikuks oli see küll sulanud, aga teisel jõulupühal OLI maa valge 🙂

  11. Aastaaegade vaheldumine on väga tore, aga meil siin on ju lumi olnud vaid 2 päeva, enne oli pikki kuid vaid +5 kraadi ja vihm-sopp. Päikest ei näinud nädalate kaupa, kogu aeg oli ühtlaselt masendav hämarus. Nii et ei ole meil enam korralikku 4 aastaaega, on ülipikk sügis, ja siis heal juhul paar nädalat talve. Minu jaoks on see piisav virisemise põhjus, tahan korralikku eesti talve, et saaks lapsega kelgutada-suusatada ja panna selga lumeriided. Isiklik elu on mul vägagi korras, nii et hädaldamine ei tulene sellest, et kodus midagi pahasti oleks.

  12. Mina olen kõik kommid kenasti lahti saanud siiamaani. Ja ei saa ausalt öeldes ka aru, et miks siis ei saa. Tuleb õigest kohast tõmmata lihtsalt.
    Ja see on tõesti väga hea, et lapsed ei saa nii hõlpsalt kommi kätte 🙂
    Talvepimeduse üle ei ole ka põhjust viriseda. Annaga igati nõus. Eriti linnas ei ole ju pime 🙂

  13. eestlased peaks ju meie 9 kuud kestva sügisega juba harjunud olema, aga mul on üliõpilasi väga paljudest erinevatest kohtadest ja tõesti, eesti kliimat ei fänna neist vist küll keegi. igatahes päikese väljatulek novembris ja detsembris teenis alati rõõmukilkeid ja vaat et aplausigi 🙂

  14. Kommide puhul – meil siin Mesikäpad” tulevad ilusasti selles uues pakendis lahti, aga “Kasekese” batoonikesed ei tule. Võibolla on sortides erinevus või muutis tootja mingil hetkel juba paberi (või ilmselt selle kummi, mis paberi peale käib) koostist?

    Ilmast. Ma tavaliselt räägingi, et päikest meil talvel palju ei ole, aga see-eest on lumi. Kui kumbagi pole, siis on jama. Ja suve valgetest öödest räägin ka. Samas, ma ei arva, et peaks oma riiki ja maad välismaalastele ainult kiitma. Suvede puhul olen näiteks rääkinud ka inimeste, eriti laste unehäiretest – ei suuda und täis magada, sest kogu aeg on liiga valge!
    Seda, et neli aastaaega on ülilahe nähtus, teavad kõik nad )lõuna pool elajad) isegi. Ja kuulavad suure huviga nelja aastaaja elu plusse ja miinuseid.
    Külla plaanivad selle jutu peale tulla tavaliselt juunikuus. (Enamasti küll ei jõua külla..)

  15. Ma mäletan oma lapsepõlvest ka aastaid, kus sügisel oli pime ja pori, siis tuli talv ja oli pime ja lumi – ja polnudki enam pime! Ja päikest, mis silmipimestavalt helkis, ja lumehangi, mis mu koolitee ääres kõrgusid ja kust kevade lähenedes jääpurikad alla rippuma hakkasid – siis oli hang juba nii kõrge, et jääpurikate imetlemiseks tuli pea kuklasse ajada. Ja siis jäid hanged iga päevaga ikka väiksemaks ja väiksemaks, kuni teed katva jääkaane vahelt hakkasid endale teed murdma rõõmsalt vulisevad kevadveed – millele järeleaitamine venitas kodutee tundidepikkuseks. Ja siis tuli juba suvi, mis oli nii krrdi kuum vahel, et teetolm paljaste varvaste vahelt nagu vulkaanike üles paiskus. Mispeale tuli sahmakas äikesevihma – ja siis lirtsus paljaste varvaste vahel taevalik pori, soe ja pehme (mudaravi positiivne mõju on mulle sestpeale täiesti arusaadav, ehkki pole kunagi “ametlikku” kasutanud).
    Et jah, neli aastaaega on jumalik.
    Ja isegi nüüd, kus mitu kuud on kõik ühtviisi pime ja porine, ongi eriline väärtus sellel, kui ühel heal hommikul ärkad ja avastad, et õues sirab päike – mitte kui midagi muud ei ole sel päeval tõepoolest enam vajagi, et õnnelik olla.
    Peaks endale sealt polaaröö ja -päeva alalt tuttavaid soetama – nende elu peaks ju püsti põrgu olema, kõikaeg kas valgusest magamata või pimedusest masendunud.

  16. Isver, seda ma ei oleks elus osanud ette kujutada, et tõesti on võimalik poolvalgetest suveöödest ka midagi negatiivset leida! Kardan, et ma ei suuda nii negatiivselt mõelda ka siis, kui olen 70aastane reumahaige vanaproua, keda tervisehädade tõttu lihtsalt kõik pahaseks ajab.
    See suveööde jutt on absurd ju, valguskindlad rulood on ammu olemas ja ma pole veel eladeski kuulnud, et kellelgi suveööde tõttu uni täis jääks magamata. Lihtsalt ainult suveööde tõttu. Endal on mõned suveööd magamata jäänud küll, aga siis olid mängus ikka hoopis muud tegurid.
    Ja ma ei arvagi, et Eestit peab ainult kiitma, aga Epp, ma lihtsalt loen su blogist ainult neid asju, mis sulle millegi juures ei meeldi, mitte vastupidi. Seepärast pole mul aimugi, et sa vahepeal ka Eestist kellelegi hästi võid rääkida.

  17. ilmast: olen tähele pannud, et mu meheema pole kunagi ilmaga rahul, küll on vastikult tuuline, siis liiga pime jne. suvel oli ühel päeval jahe, kui järgmine päev lajatas kõva kuuma, siis oli jälle liiga palav 😀 mulle meeldib aga see ütlemine, et pole halba ilma, vaid on halb riietus.

  18. mis pagana pada sa ajad nende unehäiretega?
    pole elus kuulnud, et kuna eestis valged suveööd, siis on lastel unehäired:))!! ära neid muinasjutte küll enam edasi räägi, sind peetakse ju suisa totakaks..:)))

    küll sa võid ikka vinguda iga asja kallal, annaga täitsa nõus, ja teiste elu arvustada – ikka kõik vale, millest sina aru ei saa või mis sulle võõras on.

  19. Oi ma naudin pimedaid aegu! Kui juba sügise algul hakkavad õhtud aina varem ja varem pimenema, siis otsin aga oma küünlavarud välja. Nii mõnus on küünlavalgus! Praegusel ajal põleb küünal terve päeva, kui kodus olen.
    Ja oi kui kahju mul on, kui nüüd juba hakkab päevavalgus pikenema. Hommikul läheb juba natuke varem valgeks ja õhtul hiljem pimedaks :(.
    Ning kui päeval peaks veel päike välja tulema, siis on ka selline paha olemine. Päike sööb mu energia ära. Kevadel- suvel naudin ka sombuseid ilmasid.

  20. Ma võin praegu veits üle ka reageerida, aga ma olen seisukohal, et ma armastan tingimusteta seda maad, kuhu ma sündinud olen ja ei lähe sellest mitte kellelegi halvasti rääkima, kes seda maad ei tunne. Kui midagi silmatorkavalt head pole öelda, siis ei ütle pigem üldse midagi, aga oma kodumaast negatiivselt rääkima ka ei hakka.
    Sellel on iseenesest üks lihtne põhjus ka: ma olengi rahul kõigega, mis siin on. Absoluutselt kõigega ja ei kujuta ettegi, et ma elaksin kas või lühikest aega kusagil mujal. II MS-aegsete välismaale põgenemiste ajal oleksin mina olnud tõenäoliselt see, kes oleks ükskõik mis hinnaga siia jäänud.
    Vb armastangi pimesi seda maad, aga kuni mind siin miski ei häiri, seni pole sellel armastusel miskit häda ka mu arust.
    Ja seni häirivad mind kindlasti need, kes siukse tühise ja paratamatu asja kallal nagu ilmastikuolud võivad pikka aega kurta.
    Ja siis veel see suveööde jutt siia otsa, mis muudab kõik ikka eriti jaburaks.
    Muideks, võib ka olla, et kevadel ja sügisel on ka unehäired, sest siis sajab tihti ja vihmasadu ei lase ka inimestel välja magada. Või oli see su suveööde jutt ehk siiski nali?

  21. Räägin häid asju ja räägin ka nö miinuseid, eriti kui keegi küsib, keda asi sisuliselt näib huvitavat. Kui mul inimesega haagib. Ma arvan, et üks ärksa vaimuga inimene on ise piisavalt suur reklaam oma maale ja võib rääkida küll oma maa nii plussidest kui miinustest. Ja mis suur miinus see siis nii väga ikka on, et valge aja tõttu unevõlg tekib. See lihtsalt on nii. Maailm oma paljutahulisuses.

  22. Ma olen ammu aru saanud, et olen kosmopoliit (see ei välista Eesti armastamist). Ma olen võrdne maailmakodanik kõgi teistega ja mul on õigus rääkida head ja halba misiganes kohast siin ilmas.

    Umbes samalaadne jutuajamine oli ükspäev Justini emaga. Ta vaatas kõrvalt veidi Spike Lee filmi Katrina orkaanist ja ütles, et ma jätan Ameerikast ikka väga kehva mulje, kui seda filmi eestlastele kajastan… Ja Spike Lee jätab Ameerikast väga kehva mulje. Kas Spike Lee kohustus on Ameerikast iga hinna eest head muljet jätta? Lõppkokkuvõttes armastan ma Ameerikat just selle eest, et siin sellised Spike Lee moodi elukad ka olemas on. Et siin on sõnavabadus.

    Ma oma meelest kirjutan nii headest kui halbadest asjadest.
    Võibolla siis on neid nö halbu rohkem (kuigi tõlgendamine on teie teha ja oleneb, mis tooniga prille te ise lugedes kasutate).
    Halvad jäävad rohkem meelde. Halb on uudis. Negatiivne paneb reageerima ja tekitab resonantsi. Samamoodi ka negatiivne kommentaar.

  23. Jah, selles on Epul küll tuline õigus – halb müüb, olgu ajakirjandus või blogi või muidu naabrimuttide omavaheline suhtlus. Kired pääsevad valla ikka siis, kui midagi halba teemaks. Kes kaitseb, kes raevutseb, kes valab õli tulle.

  24. mina tutvustan eesti kliimat oma kolleegidele välismaal tavaliselt nii, et aastas on meil üheksa kuud halba ja kolm kuud head suusailma:) enamus neist nimelt soojematelt maadelt pärit. ja tegelikult, kui päris aus olla, siis on kliima ikka üks oluline tegur meie eludes küll. kliima süü on see, et igal keskmisel eestlasel munad ehk mandlid maha võtta tuleb (kui ei soovi haiget südant, liigesepõletikku või lihtsalt väga kehva tervist). ma usun, et ka eesti laste mädased adenoidid on otseselt sellest pidevast tatist põhjustatud. nii et küsin küll naljaga pooleks, aga siiski: mis krt eestlasi siia tõi??:)

    aga meil maakodus olid küll valged jõulud kusjuures. lumi, küll õhuke, oli siiski maas. vana-aasta õhtul avanesid taevaluugid järsku pärani ja kui pimedas kalmistule küünlaid panema läksime, oli talvemuinasjutt selline, et võttis hingetuks. kohev lumi ja härmas puud ja küünaldemeres kalmistu – alles seal tuli mul lõpuks ka jõulutunne.

    ps. mis puudutab eesti heledaid suvesid, siis meie laste unele mõjuvad need küll pärssivalt. ostsime lõpuks nii koju kui maakoju pimendavad rulood – kasu polnud tuhkagi. ikka on nii, et pimedal ajal magavad hästi ja pikalt (eriti veel siis, kui vihma sajab), aga suvel kirevad koos kukega, ja seda siis kottpimedas toas.

  25. ahjaa! tavalisele inimesele meeldib, kui asjadest räägitakse nii, nagu need on. ent kui palju keegi emotsioone lisab ja mis värvides asju näeb, on juba igaühe enese teha. ei pea pidev ilu ja ime olema – piisab, kui suudad halvas ka head leida ja asju huumoriga võtta;)

  26. Lugedes kommenteerija anna sõnu jään mõttesse, et tegu on vist väga noore inimesega. On väga tore, et “Sellel on iseenesest üks lihtne põhjus ka: ma olengi rahul kõigega, mis siin on. Absoluutselt kõigega ja ei kujuta ettegi, et ma elaksin kas või lühikest aega kusagil mujal.” Aga kas see, et persoon X on eranditult, ilma mingi kriitikata rahul ABSOLUUTSELT kõigega, teeb temast eeskujuliku kodaniku ja eestlase, kelle järgi me kõik joonduma peame? Mina näiteks olen elanud Eestis, praegu elan välismaal ja ei või sugugi öelda, et Eesti on püha lehm, kelle suhtes tunnen ainult positiivset, või praegune asukohamaa on püha lehm, kelle suhtes ei tule halba sõna meelde. Aga olen alati valmis esitlema oma maade erinevaid külgi kõigile asjast huvitatuile. Tutvustan meelsasti Eesti geograafiat, poliitikat, majandust, jälgin ja kommenteerin ja arutlen seda, mitte ei murra pead “tingimusteta armastuse” üle. Eesti seisab püsti küll ka ilma (minu) tinasõdurlikkuseta.

    Mõned inimesed, nagu käesoleva blogi autor, on iseloomult kosmopoliitsed, omades samas teravat sotsiaalkriitilist silma. Pole mingit mõtet käia siin tema sissekandeid lugemas, et seejärel pitsat võtta ja lajatada tempel: evil! Võibolla võiks hoopis omi seisukohti revideerida ja hetkeks peatuda: miks ma mõtlen nii, nagu ma mõtlen?

  27. Kas see, et suvisel ajal tekib unedefitsiit, on ka kuidagi nö teaduslikku kinnitust leidnud? Ise olen töö tõttu pidanud naaaatuke seda teemat nuuskima ja eks ole ju teada, et polaarööd ja – päevad ajavad inimeste tsirkadiaansed rütmid natuke sassi, aga et ka niisama põhjamaised ööd seda teevad, on uudis. Enda kogemus pigem positiivne – jah, suvisel ajal on magamisööd lühemad, aga see-eest on kuidagi loomulik, et palava päeva ajal tuleb ka siestat pidada (vahel ka koos unega). Päike, va kurivaim, kipub jah vahel hommikul väga valusasti silma, aga varase(ma)d tõusmised mõjuvad suvel kuidagi loomuliku ja mõnusana, suvele iseloomulikuna.
    Mind ajavad pigem segadusse lõunamaade ööd – no ei sobi põhjamaise valgusrezhiimiga harjunule kokku, et ilm on soe ja ilus, aga kell 17-18 on juba kottpime.Ära sellega harjub, aga imelik ikkagi – ja paneb hindama Eesti pikki valgeid õhtuid, kus samal kellaajal tundub päev alles poisike.

  28. Epp, kas sa tana Oprah’t vaatasid? Teemaks oli “How to become green”. Kui ei vaadanud, siis ohtul kordab (ABC 7).

    Tana oli mul postis ka roheraamat. Aitahh.

  29. Mhm, ma pean siis inforägastikus surkima, mis kell see on. Või kui sa siia satud, siis jäta kellaaeg.
    Ma vaatan Oprah´t väga pisteliselt (nagu telekat üldse), ei tea kellaaegu.

  30. Anna on noor ja kuumavereline jah, see on ammu teada ;).

    Catalina – mulle tundub, et kusagil olen suvisest unedefitsiidist kuulnud, aga ma ei tea küll midagi täpset. Kindlasti on see olnud ka vananaiste jutt.
    Loogiline oleks, et seda on uuritud (võibolla arstiteaduskonnas).
    See on mulle ka tuttav tunne, et Eestis elades käis soe ja valge suvi alati koos. Ühel kevadsuvel töötasin aga Malaisias, harjusin sellega ära, et kell seitse läheb paugupealt pimedaks. Kui jaanipäeva paiku jõudsime tagasi Eestisse, siis oli lisaks tavalisele lendamisjärgsele segadusele ka see segadus, et öösel pimedaks ei läinud. Vaat siis ei suutnud ma küll kuidagi magama jääda.

  31. Huvitavad on inimesed oma arvamustega.
    Igal pool on vöimalik elada, iseasi, kas see meeldib vöi mitte. Minu mees on polaarjoone tagant – ka seal elatakse ja arvatakse, et see on normaalne. Valge suvi – lase olla; aga see pikk pime aeg, kus pole päikest LOOTAGI – tänan, ei. Ehkki on yksikuid ilusaid hetki, loomulikult…ja taeva värvid. Aga ka pidevad tormid, sajud ja rajud.
    Eestis on masendevad muud asjad, nagu mornid inimesed ja lage madal maa…ega ilmgi pole ei tea mis, aga on hullemaid kohti.
    Kui juba siin blogis jutuks ilma ja sellega seonduvaga läks, soovitan köigil sönavötjatel käia Ameerikas ja ikka mitmes osariigis löunast pöhja ja idast läände…Ilm ja olemine on töesti seinast seina. Vöi kes on Venemaal käinud, see teab ka.
    Aga ega ma ei tee maha seda, kes istub Eestis ja kiidab seda taevani. Kuid see, et teised on ilma näinud ja omavad oma arvamust, pole veel Eestist “halva mulje jätmine”.
    Eestit mujal maailmas eriti ei teatagi. Ameerikas teatakse Skandinaaviat, aga edasi on segadus ka haritud inimeste teadmistes. Kus need Rootsi ja Norra ongi ja see Norra meri? Balti riigid on juba täelik mystika.
    Huvitav kyll, et Epu tuttavate hulgas nii palju Eesti teadjaid on. Muide, Estland on tunduvalt suupärasem, aga see on seletatav sellega, et olen mitu aastat ju Rootsis elanud.

  32. Meil ei olnud “valged jõulud”, aga oli kaunis lumesajune aastavahetus.

    Vaatasime lapsega (3,5a) täna hommikul albumeid ja ta küsis: “Emme, kui ma tita olin ja sinu kõhul (siin ta mõtles kandelina)ja kärus tudusin, siis oli lumi maja ees. Kas lumi sai vanaks? Kas lumi hakkab ära surema? Ma ei tahan kelgu peale. Miks lund ei ole? Kuidas lumi tuleb?” Mul oli kurb. Rääkisime, kuidas lumi tuleb.

    Kui mina olin laps, siis olid Tallinnas lumelinnad ja ema viis mind talvel kelguga igale poole. Nüüd on maa must ja kõik pidevalt tõbised.

    Mul oli sellest teemast plaan ükspäev isegi oma blogis kirjutada. Ahjaa, Epp Sa tohid viidata, kui tahad.

    Aastaalguse tervitused ka!

  33. Epp,
    vaata http://www2.oprah.com/index.jhtml. Vasakul keskel on eilse saate info. Ehk su in-laws on huvitatud? Kahju, et nad seda saadet ei vaadanud. Meil on Oprah iga paev kell 3pm. S.o. laanerannikul. Ja ohtul kordab mingi 11pm voi 12am. Ei tea kahjuks, kas idarannikul samad ajad.

  34. kommidest siis veel natuke 😉

    olin üle kahe aasta taas Eestis käimas. tagasi tulles võtsin kaasa jõuluvärvides maasika pralineesid, et sellised kenad punased kolleegidele siin jagamiseks.

    ja mis piinlik moment tekkis hoopis: maitsesid need pralineed head, aga kohe märkis üks prantsuse tudeng ära, et ‘pralinè’ rõhumärk on ju pakendil valesti (mis esines kommipaberil õnneks ka õigel kujul ‘praliné’).

    ise tehtud, hästi tehtud. ega muud.

  35. Nuriseda on OK, elamine siin annab selleks õiguse. peaasi et nurinat on huvitav lugeda.

    ise olen täheldanud et munakoored ei taha eesti munadelt lahti tulla. Kõvakskeedetud munadelt, muidugi. Ja ei tea, äkki on need siis imporditud munad, mida tallegg müüb edasi.

    Pooldan Estia või Hestia, for the record.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.