Prügist. Vastab Siret Kivilo, Eesti Taaskasutusorganisatsiooni arendusjuht

Katkend mu roheraamatust.

Kas vastab tõele, et taaskasutusprügi konteinereid liigutatakse ühest kohast teise, nii et Eesti linnades käib maastikumäng „leia konteiner”?
Oleme konteinerid ümber tõstnud nendest kohtadest, kus inimesed on neid kasutanud prügikastina. Uutest pakendikonteinerite asukohtadest oleme elanikke teavitanud omavalitsuse kodulehe ja valla või linna ajalehe kaudu. Üldiselt oleme veendunud, et pakendikonteineri asukoht peab olema stabiilne, harjumuspärane ja muutumatu. Liigume selles suunas.

Kas segapakendikonteinerisse pandud plastkarbid lähevad ümbertöötlemisele?
Kui plast on juba kokku kogutud, läheb see kindlasti töötlemisele. Valdav osa Eestis kogutud puhtast plastist purustatakse ja saadud helvesmaterjal müüakse välismaale. Osa materjali kasutatakse kohapeal pakenditootjate poolt.
Määrdunud plasti üks taaskasutuse viis on põletamine. Eestis on see praegu võimalik Kundas, kuid kogused on piiratud ja põletatav materjal peab olema eelnevalt purustatud väikesteks tükkideks.

Kuidas töödeldakse ümber jogurtitopse?
Nendest valmistatakse plastesemeid: karpe, nagisid, lillepotte jms.

Mida teha valge vahtplastiga, mida mõne ostuga tuleb kaasa terve suur prügikastitäis?
Vahtplast on polüstüreen – sama materjal, millest tehakse jogurtitopse, ainult et õhulisel kujul. Seda töödeldakse ümber Tallinnas, nii et võib küll pakendikonteinerisse panna. Kui kogus on väga suur, on mõttekas see viia jäätmejaama.

Kas segakonteineritesse kilekotte ja metallkaasi tohib panna?
Jah, võib nii kilekotte kui metallkaasi. Valdavalt ongi kasutusel segapakendikonteinerid, kuhu läheb kokku nii plast-, klaas-, metall- kui joogikartongpakend. Mõnes kohas on ka eraldi konteinerid klaaspakendi kogumiseks. Sinna palume viia ainult klaasi, ilma metall- ja plastlisadeta. Ning sobivad ainult pudelid-purgid, mitte näiteks katkine aknaklaas.

Kas papp-kilepiimapakke, nn tetrapakke võib panna ka vanapaberikonteinerisse?
Ei. Joogipakend käib segapakendi kasti. Paberi- ja papikonteinerisse joogipakki viia ei tohiks.

Kuidas on võimalik joogipakkidest eraldada kile ja see ümber töödelda?

Joogipakendist on võimalik toota paberit ja pappi. Lähim taaskasutatud kihilise kartongi ümbertöötlemise tehas on Leedus. Olulist osa kannavad ümbertöötlemise protsessis kuumus ja vesi. Joogikartongist tehakse näiteks kontoritarbeid. Kartong purustatakse helvesteks, lisatakse sidusained ja vormitakse uueks tooteks: märkmepaberi alused, pliiatsitopsid, joonlauad, märkmikute kaaned jms.

Kui suur osa täitunud pakendikonteineritest on olnud nii prügiga läbisegi, et sisu on läinud lihtsalt prügimäele?

Sõltub paljudest asjaoludest. Näiteks kui pakendikonteinerisse on toodud 50% vedelaid toidujäätmeid, siis ei ole mõtet seda pakendikonteienrit pakendiautosse kallata – rikub muidu kogu koormatäie ära. Kui aga pakendikonteineris on 50% määrdunud pakendit (näiteks määrdunud võitoosid, sinepituubid jms), siis tasub kaaluda konteineri sisu sorteerimisjaama viimist.

Kas jaamas sorteeritakse erinevat liiki pakendid käsitsi?
See on organiseeritud pooleldi mehhaniseeritult: sorteerijate ees liigub materjal jooksva lindi peal.

Kas on mingit liiki pakendeid, mida mul on küll õigus panna sinna konteinerisse, kuid mis suure tõenäosusega ümbertöötlemisele ei lähe?
Väga raske on ümber töödelda pakendeid, mille seest pole võimalik toodet lõpuni kätte saada: hambapastatuub, ripsmetuši pakend, sinepituub, pumppudelid, mille kork ei käi maha. Kui nende pakendikonteinerisse viimise vaev on liiga suur, siis jah, viige prügikasti. Samas on teil õigus tuua igasugune pakend ikkagi meie konteinerisse – pakendiseadus sätestab, et tarbijal on õigus pakendist tasuta vabaneda ja meil on kohustus igasugune pakend tarbijalt vastu võtta. Enamiku tarbijate jaoks on oluline see, et mida vähem jäätmeid prügiämbrisse satub, seda vähem peavad nad kulutama raha jäätmekäitlusele.

Kui suur on kodanike võimalus enda piirkonda neid taaskasutusprahi konteinereid tellida?
Kui on soov saada pakendikonteinerit oma kodu lähedusse, siis võiks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, see võtab taaskasutusorganisatsiooniga ühendust.

Mitmes riigis on selline süsteem, et taaskasutusprügi kogutakse elamute eest tänavatelt, näiteks kord nädalas on inimestel kohustus välja panna enda taara ja paber.

Selline teenus on ka meil olemas Rohelise Kilekoti teenuse nime all koostöös firmaga Ragn-Sells. Teenust saab rakendada ainult tiheasustuspiirkonnas, maal oleks see liiga kütusekulukas. Teenuse olemus seisneb selles, et jäätmevedaja annab soovijatele spetsiaalsed suured rohelist värvi kilekotid. Sinna võib panna kogu kodus tekkinud puhta pakendi – sama loetelu, mis segapakendikonteinerissegi. Lisaks võib äraveo päeval jätta kilekoti kõrvale vabapaberipaki. Olenevalt asukohast kas üks või kaks korda kuus kindlal päeval sõidab auto ja kogub kotid kokku. Elanikule on see teenus tasuta. Maksame meie. Kui tiheasutusega teeninduspiirkonnas on sellisest teenusest huvitatud inimesi, palun võtke ühendust Ragn-Sellsiga.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.