Arvutitest ja ilusast ilmast

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. No meil on siin kolm täiskasvanut ja kolm läpakat, igaühel oma. Ei mingit jagelemist, kes millal oma asju teeb. Aga see on küll tõsi, et ilma ei saa, vähemalt mina oma tööasju muidu tehtud ei saa. Kui magama minnakse, paneb igaüks oma läpaka kinni ka, ei ole sellist asja, et ööd-päevad läbi lahti on. Mu õel näiteks on üks suur arvuti kogu aeg lahti, ekraan lülitab end ise välja teatud aja jooksul. Ja me siin panime ka säästureziimid peale (hibernate).

  2. Ma ei tea kuidas läpakaga on, aga tavalist arvutit pole küll hea iga päev sisse- välja lülitada. Samuti telekat. Kui keegi neid ei kasuta, ega nad siis eriti voolu ei võtagi. Aga see sisse-välja lülitamine rikkuvat arvutit-telekat.Läheb kiiremini katki. Me mõtlesime ka, et hakkame välja ööseks lülitama. Siis Toits ütleski, et pole mõtet…

  3. peaasi, et teil oma “eludest” kusagil varukoopiad oleks. varastatakse lennujaamas kott või käib läpakas suure möödailmatassimise käigus kolakaga vastu maad ja kõvaketas kooleb – ja seal on siis su tööd, pildid ja muu.

  4. Kaur, hea meeldetuletus!
    Mingil hetkel panime CD-de peale kõik, mis meil on, aga see ju muutub pidevalt. Aga ega vist paremat variant ole, ikka vahetavahel CD-de peale? Või mis?

    Elo. Toits on küll elektrik, aga ma kahtlustan, et ta levitab küll linnalegendi. Ma lugesin roheraamatu jaoks nii palju materjali ja igal pool väideti, et tuleks kodumasinad, sh telekas ja arvuti välja lülitada – ooterezhiim võivat kulutada kuni 50% sellest, mis käies. Ja see, et välja lülitades kulutab arvutit, on mõnes mõttes tõsi, aga see arvuti kulub enne ära nö moraalselt (ei sättu enam uute programmidega vms)

  5. Otsisin ka roheraamatust katkendi välja. Siin olen refereerinud ühte inglisekeelset raamatut ja lisanud ka enda kommentaare.


    – Lülita ooterežiimil olevad aparaadid välja! Näiteks kulutab su teler 25% oma energiast, et olla „välja lülitatud, aga alati valmis alustama”. Aastatega on selliste ootevalmis masinate hulk meie kodustes tehnoparkides aina kasvanud. Näiteks seina jäetud mobiiltelefonilaadija kulutab 50% täisrežiimi energiast. Kohvimasinad, pliidikellad, video- ja DVD-makid… Kõiki seina seest välja sikutada on ebamugav, aga abiks on lülitiga pikendusjuhe, kuhu saab mitu aparaati kokku ühendada ning seda sisse-välja lülitada.

    Lisan ise: Kindlasti lülitame meie oma majas välja ka juhtmevaba netiruuteri, kui me netti parasjagu ei kasuta. Lisaks elektri kokkuhoiule on see ilmselt ka tervisele kasulik – mitu uurimust on näidanud, et see võrk tekitab elektromagnetilist radiatsiooni.
    Ning ilmavõrgu kasutamist oleme, nagu ka teleka kasutamist, üritanud piirata. Üllatusega märkasime, et elektriarved ongi vähenenud, pealegi on lihtsalt puhtam ja parem tunne, kui arvuti ainult tunniks käima paned ja telerist ainult konkreetseid saateid või filme vaatad.

    – Uusi asju ostes arvesta kahe rusikareegliga: kui aparaadil on kaugjuhtimispult ja kell, siis võtab see ka ooteasendis palju energiat. Veel parem, küsi see kohe ostes järele: mitu kilovatti see riist ooterežiimil kulutab?

    – Katsu alati osta asjad, mis töötavad elektri, mitte patareide abil. Viimastest tulev energia on rohkem kui 1000 korda kallim kui elekter! Enamikku patareidest kahjuks ei töödelda korralikult ümber (õige koht nende jaoks on ohtlike jäätmete kogumisjaam või poes asuv patareide kogumiskarbid), mürgised ühendid satuvad prügimäele ning sealt õhku ja põhjavette. Kui sul on patareidel toimivaid riistu, siis kasuta nende jaoks laetavaid akusid, mida saab elektrivõrgust täita.

    – On müüt, justkui ei tohiks arvutit läbikulumise ohu tõttu liiga sageli sisse-välja lülitada. Tänapäeva arvuti on loodud nii, et neid saab turvaliselt sisse-välja lülitada umbes 20 000 korda ehk seitse korda päevas kaheksa aasta jooksul.

    – Vaata, et su arvutil oleks aktiveeritud nn sleep mode – automaatne ekraani väljalülitamine, tänu millele kulub seisval kompuutril 80% vähem energiat. Aga kui sa arvutit ei kasuta, lülita see parem välja. Monitor kulutab reeglina rohkem energiat kui kõvaketas. Ning mida suurem ja kõrgema resolutsiooniga on monitor, seda rohkem energiat see kulutab.

    – Tolmupühkimine on väga oluline: arvutid ja telerid kuluvad kiiremini läbi, kui lasta tolmul nende strateegilistesse osadesse koguneda.

    Lisan ise: Minu arvutipoiss saabus tolmuimejaga enda sõnul viimasel minutil, edasi oleks arvuti kõvaketas võinud tolmu tõttu läbi kärsata. Õppisin talt olulise nipi: lauaarvuti kõvaketast ei tasu hoida laua all, sinna koguneb liiga palju tolmu. Mida kõrgemale sa kõvaketta paned, seda väiksema tolmurünnaku ta saab. Sülearvuti aga oleks hea kasutamise vaheaegadel pakkida ära kotti. Nii hoiad arvuti eluea palju pikema.

    – Sülearvutid kulutavad 85–95% vähem elektrit kui lauaarvutid. Elektrienergia kokkuhoidmiseks tasub sülearvutil lasta töötada oma aku peal, elektrivõrku lülitada masin ainult aku taaslaadimise ajaks.

    – Tindiprinterid on 90% energiasäästlikumad kui laserprinterid. Ning laserprinter kulutab ooterežiimil olles kolmandiku oma energiast. Lülita oma printer välja, kui sa seda ei kasuta.

    – Osta multifunktsionaalsed riistad – need kasutavad vähem vatte kui eraldi masinad. Näiteks koopiamasin-printer-skanner-faksimasin on oluliselt parem kui neli eraldi riista.

  6. eeeee…. enamik väiteid tekitavad minus pöörase tahtmise toolilt püsti hüpata ja vastu vaielda. et kui mitte vähemat, siis küsida, kust kurat see konkreetne number või arvamus väide pärit on. jah, epp, tehnika-inimesel pole su rohe-juttude lugemine kerge.

  7. back-upi jaoks on hea väline kõvaketas, kuhu näiteks korra nädalas andmed kopida. cd-des ei suuda mingi hetke enam orienteeruda, sest neid on nii palju kogunenud.

  8. Ma tahaks ka kommenteerida. Paar asja, mis valjusti karjuvad vastu:

    1. Seina jäetud mobiiltelefoni laadija ei saa kulutada 50% sellest energiast, mis läheb laadimise ajal. Enamus laadijaid on lihtne trafo + alaldi, selle tühijooksukulu on väga väike. Lihte proov: Kuna telefoni taga pole, siis kulutatav energia saaks minna ainult soojuseks. Aga tühi laadija ei lähe ju soojaks…

    2. Õige on see, et ka “ooterežiimil” olevad elektroonikaseadmed kulutavad “midagi”. Sakslased kunagi testisid. Väga palju sõltus valmistajast, nt. erinevate tootjate telekate ooterežiimi kulu erines kordades. Aga siin pole tegu kilovattidega, vaid vattidega. Keskeltläbi, mäletan, oli selline tühijooksu kulu 1-2 W. St, et 1 krooni kulutamiseks läheb umbes kuu. Ühe riista kohta.
    Sisse-väljalülitamine ei “kuluta” ühtegi seadet. Kulub lüliti. Arvuti puhul on oma protsess kõvaketta käivitamine/seiskamine. Aga see oli “ohtlik” 15-aastat tagasi. Tänapäeval peatab enamus arvuteid pauside ajal kõvaketta ja lülitab välja ka ekraani. See on seadistamise küsimus.

    Sülearvuti EI kuluta 95% vähem elektrit kui lauaarvuti. Vähemalt tänapäeval, kui enamusel lauaarvutitel on LCD-kuvar. Sääst on heal juhul 20-30%.

    3. See, et aku pealt töötamine oleks kasulik, on müüt. Kasulik eelkõige akumüüjatele. Aku tühjenemine/laadimine on keemiline protsess, mis ei saa olla 100% kasuteguriga. Jällegi toon näiteks soojuse eraldumise. Sülearvuti aku laadimisel kuumeneb nii laadija kui aku. usun, et oleme seda kõik kogenud. See kuumenemine on ju eralduv energia, mis sisuliselt kulub aku laadimise ajal. Arvestama peab ka, et akudel on oma kindel tühjenemis-laadimistsüklite arv, mille ületamisel hakkab mahtuvus kiiresti vähenema.

    4. Kirjutasid veel juhtmevaba ruuteri kohta: “Lisaks elektri kokkuhoiule on see ilmselt ka tervisele kasulik – mitu uurimust on näidanud, et see võrk tekitab elektromagnetilist radiatsiooni.”

    Raadioinsenerina tahaks nüüd küll karjuda 🙂 Raadiovõrk ongi elektromagnetiline kiirugus. Kui meeldib peenem nimetus, siis võib öelda ka radiatsioon. Sisuliselt me elame kogu aeg kiirgusväljas. Mobiilimastid, raadio- ja telesaatjad, mobiiltelefonid, tubased traadita telefonid, muidugi ka Wifi-võrk. Kas see on saaste? Kahtlemata. Mida vähem, seda parem. Seega ruuteri väljalülitamine on õigustatud ja (IT)-turvalisem ka.

    Epp, ma ei ole Sinu Roheraamatut lugenud. Aga tagasihoidllik soovitus. Alati on enne trükkiandmist kasulik antud ala inimestega konsulteerida 🙂 ma ei ole sugugi sur spetsialist. Aga umbes sama kirjutas ju ka Kaur…

  9. Mõnevõrra optimistlik olin ooterežiimi elektrist kirjutades.
    1 W on hea tulemus, selle poole püüeldakse. Aga palju on seadmeid, mille ooterežiimi elektrikulu on vahemikus 5-10W, võib-olla isegi rohkem.

    Inglaste arvamusel kulutab keskmine majapidamine aastas 525 kWh energiat ooterežiimi peale, mis on keskmiselt 13% kogu elektrikulust … (http://www.esru.strath.ac.uk/EandE/Web_sites/01-02/RE_info/Standby.htm)
    Samast ka ameeriklastelt: http://oahu.lbl.gov/

  10. Minu kogemus läpakatest ja laadimisest. Ma olen hariduselt humanitaar, seega puudub jutul igasugune teaduslik alus, tegu on kõigest isikliku kogemusega.

    Ostsin endale läpaka 2004. septembris ja järgisin selle kasutamisel reeglit, et laen aku täis ja siis võtan juhtme seinast ja enne laadima ei hakka, kui aku jälle täiesti tühi. Praegusel hetkel näitab läpaka info, et aku on seisus “punane” (ehk otsas), samas kestab see mängides/filmi vaadates umbes tunni (ostes 2,5-3 tundi), trükkides umbes poolteist kuni kaks. Samal ajal on mo sõbra läpaka aku, mida ta on pooleteist aasta jooksul “lauaarvutina” kasutanud, noh et kui töötab, siis juhe seina ja vaid vahel harva ilma, täitsa läbi – kestab juhtmeta vaid 5-10 minutit. Sama tendents on paari teise tuttavaga, aga nende arvutiasju ma nii täpselt ei oska numbritesse panna.

    See jutt polnud vist küll päris sellesse teemasse, aga ökom on mo meelest mo stiil juba sellepärast, et tänu sellisele käitumisele kestab masin kauem.

  11. Mina näiteks lubasin endale, et sel aastal ei istu nii palju enam arvuti taga.
    Aga seda on niiiiiii raske täide viia!
    Kas see ongi siis uus elu, et kõigi meie elud on arvutis??

  12. Oh jumal. Tolle bestselleri “You Can Prevent Global Warming (and Save Money!): 51 Easy Ways” pealkirja ja kaanepildi pealt eeldaks ma, et see on müügiks tehtud odav käkk, kus mitte ükski fakt ei ole üle kontrollitud. “Faktid” sellisesse raamatusse tulevad eelmisest sarnasest käkist või netist. Aga ehk teen liiga autoritele…?

    Aga tegelt on savi. Selliste teoste olemasolu õigustus on inimesed mõtlema panna. Ning hea asja nimel numbritega paar suurusjärku eksida on palju väiksem patt kui raamat sootuks kirjutamata jätta.

  13. Läpaka puhul soovitaks pigem võtta lauaarvutina kasutamisel aku tagant ära ja juhe otse seina. Nii säilib aku kordades rohkem, sest tõesti – koguaeg juhe + aku korraga kasutades kulutab akut ja ainult aku peal elades ja tühjaks saades saab akul laadimiste arv varsti täis ja edasi on siis eluiga kiirelt allamäge.
    Ma ei tea, kuidas see läpakate akude ümbertöötlemine käib, aga arvan, et lõppkokkuvõttes on odavam kodus läpakat ainult juhtme otsas kasutada.

    Mul on kodus pidevalt stepslis ainult külmkapp, pliit ja soolalamp, muud asjad tõmban välja. Esiteks häirivad mind need põlevad tulukesed, teiseks on enamus tehnikast köögis ja seal on mul nelja seadme peale üks vaba auk, nii et tihe rebimine käib ja tavaliselt tõmban peale kasutamist seadme ka välja, et vajadusel kiirelt järgmine sisse pista.
    Ja arvutivärgendus (arvuti, monitor, kõlarid, ruuter, digibox) on mul lülitiga pikendusjuhtme otsas. Kass on ainult ühe korra keset hoogsat mängimist mul arvuti kinni vajutanud 😀

  14. Mõtlesime Simonaga hakata katsetama, lülitame alates tänasest igaks ööks arvuti välja- eks kuu lõpus näeb kui palju siis säästsime. Säästame kindlasti midagi, sest hommikupoolikultel on Simona koolis ja mina saan mahti alles Ilona lõunauinaku ajal arvutisse minna. Või isegi peale lõunauinakut, tihti käin temaga jalutamas ja poes.

  15. Sa peaks arvutit välja lülitades säästma umbes 1 kWh kuus. Igasugused wifi-purgid ja muu juurde – paar kWh. Selle arvel saad ühe korra rohkem pesu pesta. Arve peal sa seda säästu vaevalt et näed.

    Kindlasti on kodus toimetades võimalik loodust säästa, aga … mitte märgatavalt.

  16. Elo – aga katsetage. Kui te muidu oma tarbimiskäitumist ei muuda ja seda muudate, kas ja mis on tulemus?

    Kaur – tegelikult oli selle konkreetse raamatu lõpus ka peatükk numbritest, st “kust pärinevad meie arvud”. Ma peaks selle täna siin kohalikus raamatuogus läbi sirvima (raamatukogu on siin mu teine kodu ;). Ma ausalt öeldes ei lugenud seda väga põhjalikult ;(.

  17. Epp, ka selles Oprah saates, millest sulle moned paevad tagasi raakisin, mainiti ara, et 40% energia kuludest majapidamises kulub nn. ootel olevatele masinatele. Koik mis stepslis on, pidavat natuke elektrit kasutama. Ka meie kodus on nyydsest koik seinast valjas v.a. telekas/muusikavark – ma lihtsalt ei saa neile ligi. Igal hommikul kui abikaasa taas avastab, et kogu arvutivargindus on ooseks jalle seinast valja tommatud, kuulen ta office’st kirumist. Aga kyll ta harjub. Inimene ju harjub koigega. 🙂

    Kunagi arvutiklassis mainiti ara, et arvutit ei ole yldsegi paha sisse/valja lylitada. Pisut halb (aga mitte ohtlik) pidi see olema vaid siis kui pole vaga kaua aega sisse/valja lylitatud ja siis seda korraga teha.

  18. Kaks tähelepanekut oma elust:
    1) minu akulaadija läheb küll soojaks, kui ta niisama seinas on, sellest olen teinud järelduse, et võtab ka energiat;
    2) minu arvuti ei armasta hoopis ülearu kaua järjest sees olla (eriti ooterežiimil) ja tahab ära hanguda, kui vahepeal puhata ei saa.

  19. Vähemalt Nokia laadijad lähevad küll niisama seinas olles kuumaks.
    Läpakatel ei ole absoluutselt soovitatav akut niisama hoida ning ainult juhtme peal lasta olla. Akut rikub see palju rohkem, kui seda niisama hoida. Vähemalt paar korda kuus tuleks see siiski laadida täis nng täiesti tühjaks lasta. See on umbes, nagu uutel telefonidel on vaja esimesed kolm korda täiesti tühjaks saada, ainult, et läpakad vajaksid seda pikema eluea nimel paar või vähemalt kordki kuus.
    Elektrisäästmiseks oleks pigem parem kasutada taktikat, et hoiad juhet seinas, kuni aku saab täis. Siis võtad juhtme seinast ära. Ning, kui arvuti hakkab karjuma, et aku saab rühjaks, jälle seina pista. See on tüütu ja nõuab tähelepanu, kuid sellega harjub päris ruttu ära, ning elektrisääst on tohutu, eriti juhul, kui ollakse läpakas terve päev. Minu aku peab vastu ilma juhtmeta samuti olenevalt umbes 2 tundi. Nõustuksin totaalselt inimesega, kes kommenteeris nime ‘n’ all.
    Kõik asjad, mis seinas on, võtavad elektrit. Ooterežiim kõlab kui mugav ja odav võimalus. Mugav ta ka kahtlemata on, kuid odavus on suhteline. Kuigipalju elektrit võtab ka see, mõne seadme puhul tõesti isegi rohkem. Tohutult hea variant ongi see, mis on ka siin ära mainitud, ehk lülitiga pikendusjuhe tõesti ongi üks parimaid asju elektri- ja kodumasinate säästmises.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar