Nimelt – loomulikult olen ma kursis Ökosahvri leheküljel oleva tabeliga ja sellega, et E-de ülevaadet on netis ja pabermeedial avaldatud (näiteks aprill 2006 Pere ja Kodu toidueri) ning olemas on ka raamat.
Aga.
Inimesed ei jaksa seda kõike pähe õppida ja puudub selline pisike ülevaatlik voldik, mida saaks nt rahakoti vahel kaasas kanda ja kus oleks antud kontrollitud info lühidalt, ning keskendutud neile E-dele, mida toitudes sagedamini kasutatakse.
Uurisin turustamist. Praegu ootan supermarketite vastuseid. Selver vastas positiivselt (aga eks näis, kas läheb ka tõesti asjaks) – kui nad voldiku oma poodidesse tasuta jagamisele võtaks, siis see oleks suur positiivne pluss Selveri kapsaaeda! Sest supermarketid võiks ju mõelda, et selline voldik on nende poes jagamiseks kahjulik, harib liiga palju ostjaid. Teised marketid pole veel mu selgitavale-küsivale meilile vastanud.

Esiteks – miks on Aafrikas nälg?

”
Ühed kritiseerivad, et Aafrikale üritatakse anda „kala, mitte õng”. Tootmine on globaliseerunud ja hästikandvad GMO-viljad on kas steriilsed või siis on nende kasutamine seadusega keelatud. Kütust kulutades tuuakse kohale suured laadungid toitu, aga nendesamade korporatsioonide poliitika tagajärjel on külades välja surnud väikepõllundus – inimesed on kogunenud virelema linnadesse ja üritavad immigreeruda rikastesse riikidesse samal ajal, kui vanaisa põld on söötis või näiteks prügimäeks muudetud – ülisuur osa arenenud riikide ohtlikke jäätmeid tuuakse jalust ära arengumaadesse ja prügiga kaetud pind seal aina suureneb.
“

Ja autosõidu koha pealt. Minul ei ole autot. Vajadusel kasutan paljudele reisijatele mõeldud bussi või rongi.

GMO ühendab omavahel organisme, mis looduses kunagi ei ühineks. Kui inimene mängib jumalat, aga tagajärgi põhjalikult ei uurita, siis võib sealt väga hulle asju tulla.

Ameerikas on juba tänasel päeval väga palju GMO-d. Kas sellepärast nälgivad Aafrika lapsed vähem?

Vaadake, milliseid kahjusid inimorganismile põhjustab autosõit statistiliselt, milliseid vigastusi… kas te sellepärast jätate sõitmata ja võtate kasutusele ökoloogilisema hobuvankri???

Teadlik inimene jätab ohtlikumad asjad meelde, või kui ei, kannab oma nimekirjakest kotis. Tegelikult inimesele ohtlikke aineid on selles e-nimistus siiski üsna vähe, vastasel juhul ei oleks nad lubatute hulgas. Ohtlikeimaks loetakse värvaineid (aso-värvained) kunstlikke magusaineid, mõningaid antioksüdante ja säilitusaineid. Ökosahvri lehel on need mõjud tegelikult ka kenasti olemas ja välja toodud. .
quote/ Anders osutab määrdunud nimetissõrmega kõrvalolevale artiklile “Tige lehm tekitas paanikat” “Kas sa ei arva, et ka see võis olla onu Einar?”

e ja number tähendavad, et need on euroliidus enamasti lubatud ja kasutuselolevad ained. Kui lisaained e-registrist puuduvad, vaat siis on asi veel kahtlasem…

Näiteks nö “indiaani käsitöö loodusvärvid” kandelinal, mida laps lutsutada võib… mina kardaks pigem neid, sest seal võib tõesti midaiganes värvitooni saamiseks ja tugevdamiseks kasutada… see ei ole kontrollitav.

ohjah, aga veetorude ehitamise metallikulu, veetorude paigaldamiseks ehitatud traktori metallikulu, veepuhastusjaama ehitamsie kulud, vee ülemiste j. kanalite süsteemis juhtimise kulud jne. kas ikka tasub tarbida kraanivett? äkki on mõistlikum pudelis osta? või käia igal hommikul allikalt toomas tipa-tapa?

Sealjuures, ma usun et päris paljud e-ainenimed on ära toodud esimese kahe aasta keemiaõpikutes koos vastavate näidetega elust enesest .

e-tähistab lihtsalt euronimistut ja number järjekorranumbrit. Numbrid on ka grupeeritud vastavalt ainete omadustele.

Ja mulle ajab iga kord judinad peale sõna “keemia” kasutamine kahjulikus kontekstis. Kõik mis toimub elementidega on keemia, sealhulgas hingamine ja seedimine . Keemia ei ole mitte kahjulik vaid on elu tekkimise ja kestmise alus.

Kahjulikud on mõned ained, ühendid, või nende liigtarvitamine.

Kui keegi tahab aidata (kokku panna, läbi lugeda), võtke ühendust minuga. Aga see on pro bono töö, st ei mina ega ka kujundaja saa selle eest sentigi ega saa ma ka kaastöötajatele maksta.

Ok, lahkun liinilt ja asume peagi teele Eesti poole.

Ei noh… esiteks, värvi-, lõhna- ja maitseained ei pruugi olla veel säilitusained, ja teiseks, “E-aine” kui selline pole mingi tont, kõik sõltub ikka sellest, millise ainega täpselt tegu. Paljud “E-ained” on kahjutud või suisa kasulikud (E500 on näiteks tavaline söögisooda ja E300 C-vitamiin).