Veel USA presidendikandidaatidest – killukesi vabariiklastest

Ma alustan RUDY GIULIANIST. Tema on “meie kandi mees”, endine New Yorgi mees, linnapea. New Yorgis arvestatakse aega “enne Giulanit” ja “pärast Giulianit”.

“Enne Giulanit oli nii, et kui inimesed rääkisid, et ma käisin linnas ja rahakott varastati ära, siis keegi ei imestanud, sest linn oli vargaid täis… Mõtlevad inimesed ei võtnudki linna minnes oma krediitkaarte ja dokumente kaasa, et võimalik kadu väiksem oleks.” – see siis ühe Long islandi eeslinlase arvamus.

Aga vastutasuks üks Manhattanil elava moodsa geinoore arvamus: “Enne Giulianit oli see linn huvitavam, elu toimus… Jah, Time Square´il olid õhtuti prostituudid, ja maailma põnevaimad klubid olid siin… Nüüd on New York nagu üks suur peresõbralik Disneyland.”

Mida Rudy Giuliani tegi. Ta palkas tööle vinge politseiülema ja viis läbi null-tolerantsi poliitika, st ka väikeste näppamiste eest võis vanglas lõpetada. “Ma ei ole ehk hea onu, aga need, keda sina kardad, kardavad mind!” oli üks ta kuulus tsitaat.

Nüüd, USA presidendiks kandideerides, on ta endiselt tugeva rusikaga tüüp. Näiteks pooldab seda, et vange võib teatud tingimustel piinata (üks diskussiooniobjekte on ju Guantama lahes asuv vangilaager, milles toimuvad praegu rutiinselt piinamised. Sellest, USA valimiste kontekstis on kirjutanud ka Tatsutahime) .

9-11 terrorirünnaku päeval lõikas Giuliani endale palju poliitilisi loorbereid. Ta oli endale teinud reegliks igasuguste suurmate ja keskmiste õnnetuste puhul ise kohale ilmuda ja nii oli ta WTC jalamil kohal enne seda, kui ta aru sai, mis mastaabis õnnetusega tegemist on… Meedia kajastas teda igast nurgast ja ta muidugi oligi siiralt shokis ja töötas ööpäeva magamata, nagu paljud siin.

JOHN MCCAIN. Tema on poliitikas vana tegija, juba 2000. aastal kandideeris presidendiks. Kui ta nüüd osutuks valituks, siis oleks ta läbi ajaloo kõige vanem valitud president, õnnistuhetkel juba 72. aastane.

Muidu kuulasin ühte debatti, heas vormis on ta küll ja päris hea nn lapsesuuga (mis on igal pool poliitikas hea, aga kui vääratad, on jama). Ja heas füüsilises vormis olevat ta ka, teeb sporti iga päev.

Tema taust ja tema austajaskond avab meile militaarfännide Ameerikat. Ta on pärit sõjaväelaste suguvõsast, nii isa kui vanaisa olid kõrged sõjaväelased. Ta ise õppis lenduriks ja läks vabatahtlikult Vietnami. Elu jooksul on ta olnud korduvalt lennuõnnetustes ja läbi ime pääsenud (ta elulooraamat olevat põnev lugemine, aga ma pole seda veel jõudnud). Vietnamis langes ta ka vangi, viis ja pool aastat istus kinni, neist kaks üksikvangistuses. Vangilangemise hetkel oli ta haavatud, aga ei saanud korralikku ravi. Elas piinamise üle ega avanud oma kaarte. (samas pooldavat ise ikkagi teatud tingimustel sõjavangide piinamist.)

Nii et tal on, ja õigusega, sõjakangelase aura. See läheb vabariiklastest valijatele peale. Aga praeguses olukorras, kui USA on piinades selle tobeda “Iraagi operatsiooni” pärast, ei pruugi see sõjasangari maine aidata… Või just aitab? Kes seda teab.

Nii McCainil kui Giulianil on olnud mitu naist, seda teab siin ka igaüks öelda. Ja mõlemaga on seotud ka klassikaline skandaalike, kus vana on veel maha jätmata, aga uus naine juba leitud. Kas see vähendab nende võimalusi valituks saada? Meie Toomas Hendrik Ilves küll ostus valituks ;). Aga eestlased on tolerantne rahvas. Kui arvestada, et vabariiklaste valijad on usklikud ja konservatiivsed inimesed, siis võibolla on neist kahest parem võimalus kolmandal – nimelt…

MITT ROMNEY. Väga presidendi nägu mees, pikka kasvu ja… no on selline presidendi nägu lausa ees, sobiks filmi presidente mängima (Muide, üks vähem oluline vabariiklaste presidindikandidaat Fred Thomson on näitleja ja ka poliitikuid mänginud, aga tema olevat selleks korraks juba out.. ja temal pole mu meelest ka päris sellist presidendinägu ;))).

Tegelikult, kui ma peaks vabariiklaste hulgast valiku tegema, siis mina pooldaksin Romneyt. Mitte sõjasangar McCaini. Mitte jõumees Giulianit – USA on riigina nagunii politseiriigiks muutunud ja New Yorgi kasimine oli kindlasti kõva käe meetoditega tehtud – nii et Giulianit ma ei usalda, kuigi ta mõjub pealtnäha mõnusa itaallasena. (Ahjaa, seda on ta kohta ka öeldud, et itaallased kohe oskavad seda organiseeritud kuritegevust korraldada 😉 ja jõumeetodid, mida ta kasutas, on oma juurtega itaalia maffias.)

Tagasi Romney juurde. Millegipärast on mul tunne, et tal on suured shansid. Paljudele ameeriklastele meeldib, kui presidendil on peretausta ja nn sinist verd, ja Romney isa kandideeris 40 aastat tagasi presidendiks. Romney on rikas ärimees, ja ta on öelnud, et loobub presidendi palgast. Ta korraldas Salt Lake City olümpiamänge, loobudes palgast, nii et ilmselt ta ei blufi. Tal on nii eraäri kui riigisektori juhtimise kogemused…

Aga. Romney suurim probleem on “mormooni faktor”. Nimelt on ta pärit traditsioonilisest mormooni perekonnast. Usklik, pereväärtused – see on hea. Enamik punasest Ameerikast on ju religioosne. Aga mormoonidel on tavaliste kristlaste jaoks hullu ususekti maik juures. Esiteks see, et nende usu juurde kuulub misjonitöö uste taga, olen ma isegi mitu korda valgete särkide ja pintsakutega noormehi võõrustama pidanud. Teiseks on laialt levinud väärarvamus, justkui mormoonid tohiks mitut naist pidada. Tegelikult ei tohi nad seda juba ammu (sorry, daatumeid pole praegu aega otsida, aga pakun, et umbes sada aastat ei tohi.)

Muide, üks hea küsimus. Mis on ühist Mitt Romney ja Barack Obama vanavanaisadel? Neil mõlemal oli viis naist. Romney vaarisa oli mormoon ja Obama vaarisa oli moslem.

4 mõtet “Veel USA presidendikandidaatidest – killukesi vabariiklastest

  1. Margus Kiis

    No vabariiklastel iseenesest pole küll suuremat lootust, seetõttu neil ongi sellised põhjakaape kandidaadid.

    Muide, ametlikult mormoonid tõesti ei või mitut naist pidada aga mitteametlikult nii mõnedki neist peavad.

  2. Eppppp Postituse autor

    Mike Huckabee kohta jäi kirjutamata, kiireks läks. Ja on edasi kiire ;).

    Muide, soovitan toksida http://www.youtube.com sisse presidendikandidaatide nimesid, seal on mõnusaid videosid, nii tõsine valimisreklaam käib kui ka mõnitamine. Näiteks tehakse nalja Hillary naeru üle (seda on nimetatud tehtuks, aga võibolla ta lihtsalt naerabki nii). Otsing “Hillary laugh” vms.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.