Prügi sorteerimisest ja raadiojutt

Muide, enne helistas vana tuttav Arp Müller ja ütles, et on kaks ööd mu roheraamatu seltsis veetnud ja tahab minuga sel teemal rääkida – täna veidi pärast kella 14 KUKU raadios.

Tahtsin kiirelt kirjutada prügi sorteerimise kohta. Ma tegelikult imestan, et see jäätmesorteerimise kohustuslikkus Eestis nii suure shokina tuli. Mina asusin eelmise aasta veebruaris siia kolides kohe sorteerima ja tegin seda täpselt samadel alustel, nagu nüüd seadus sätestab. Ja mille üle rahvas nuriseb. Mina tegelikult nurisen ka siinseal, aga sorteerimata jätta ei suudaks, sest see on juba käe sees. See on midagi sellist, nagu… ei suudaks lahtise püksilukuga mööda ilma kõndida. Kuigi toimiks ju küll.

Biojäätmed – aiamaale kompostihunnikusse. (Ma pakkusin ka oma õele, et ta võib neid siia tuua, sest neil pole ikka veel seda biojäätmete kasti.) Sealt edasi järgmisel aastal oma aeda vaarikaid ja õunapuid-ploomipuid väetama.

Plastpakendid – esiteks olen üritanud neist hoiduda, niipalju kui saan. Teiseks on igasuguste pakendite jaoks meil omaette suur must kott ja vahel tuleb seda siis tühjendada pakendikonteinerisse (vt. nt. www.eto.ee kaart, kus neid asub). Tavapakendi hulka käib igasugune pakend! Pestud piimakilekott näiteks. Tühjaks saanud shampoonipudel näiteks.

Probleem – pakendikonteiner võib olla täis. See küll sakib, muidugi. Kordan veel, sakkige sel teemal RagnSellsi, helistage 15155 ja nõudke enda piirkonda Rohelise Kilekoti teenust (vt http://www.ragnsells.ee/index.php?page=111). See teenus teeks su piirkonna inimestele pakendite kogumise palju lihtsamaks, ja samas jääks linna pakendikonteinerites teistele ruumi rohkem. Koguvad sama ringiga uste eest kokku ka vanapaberi.

Pandipakendiga pudelid – omaette kotti ja neid on viinud ära peamiselt mu vend. Kas nn taarapunkti või pandipakendiautomaati. Sealt saab raha ;).

Klaas – hunnik purke on meil mooside all ja lähevad sinnasamma ka järgmisel aastal, nii et need lähevad omaette (st keldrisse). Aga lisaks on meil klaasikott, kuhu koguneb väiksemaid purke (NB, kaaned tuleb pealt ära keerata ja panna lihtpakendite kotti, et viia segapakendi konteinerisse), rohupudeleid jms. Need siis viime klaaspakendi konteinerisse, mis meil õnneks lausa kodu juures.

Paber – kuna meil on ahjuküte, siis läheb ajalehte palju kütte alustuseks. Kriitpaberit olen pannud kõrvale ja viinud vanapaberi konteinerisse, sest see ei põle hästi ja kusagilt rahvasuust on kõrva jäänud, et selle põletamine tavaahjus on ka kahjulik ahjule ning õhule.

Igasugused valgete paberite teised küljed kasutame ära joonistamiseks ja kirjutamiseks, pärast mida need kas lähevad mälestuste sahtlisse või ikka ahju.

Jah, ma saan seda kõike teha, sest meil on majas tagumine koridor kõik prügikogumise süsteemi all. Mustade prügikottide peale on pandud sildid: klaastaara, lihtpakend, pandipakend. Kriitpaberi hunnik ja biojäätmete kaanega pang. Ka Karlovas oli meil sama süsteem ja lihtne seda rakendada, tänu suurele esikule.

Tunnen kaasa inimestele, kellel on korter ja pisike köök. Ma ei teagi, mis ma siis teeksin. Rõdu? Naabritega kahepeale? Mhm.

Lisaks tahtsin öelda, et pakendeid on parem taaskasutada kui ümbertöötlusse anda. Lapse liivakasti mänguasjadeks on meil pisikesi tühju pudeleid ja huvitavamaid plastkarpe, ta on nendega väga rahul, nii mõnigi pakend on leidnud tee ka tavalisse tubasesse mängukasti. Plastkarpe on mul puhtaks pestult köögis ka paras virn, sest alatasa tuleb midagi kusagile panna. Nüüd veel eriti, kui teen beebitoitu suure portsu korraga valmis ja osa panen ära sügavkülma.

17 mõtet “Prügi sorteerimisest ja raadiojutt

  1. kessu

    kirjutad, et teil on klaasikonteiner kodu lähedal. tegelikult on segapakendite konteiner (klaas, metall, tetra, kile, plastik) teil kah lähedal. jakobsoni ja taara pst nurgal.
    või mõtlesidki sama konteinerit? varem ta oli vist ainult klaasi jaoks jah, aga nüüd on 2 suurt konterinerit segapakendite jaoks. ja vanapaberi oma on ka sealsamas.

  2. Elen

    Korteris saab ka edukalt sorteerida, kui on piisavalt suured köögikapid. Üks kastike pakendite, teine pudelite jaoks, biojäätmed panen küll veel tavaprügi hulka, kahjuks. Paberit saame koguda ukse taha kasti, õnneks, ja maja juures on konteiner. Pakendite oma on kahjuks kaugemal ja nõuab parajat aega ja ettevõtmist et oma pakendikottidega sinna minna ja ükshaaval kõik konteinerisse sisse toppida. Roheraamatut pole ma veel lugenud, aga juba praegu mõtlen iga kord, kui midagi prügikasti viskan, et kas teisiti ei saaks. Jube palju on just selliseid plastist asju, mille kohta ei tea, kas ta nüüd sobib pakendite hulka või mitte :S

  3. Eppppp

    Kessu, klaasi ja paberi konteinerid on meil enamvähem üle tee (kui siit Co-Marketi poe juurde kõndima hakata). Segakonteiner on ka lähedal, jah, vist tibake kaugemal.

  4. kairit

    Ma sain aru, et Tartusse ei tulegi biojäätmete konteinereid… see teeb mind küll kurvaks, sest paneelmaja elanikuna mina endale kompostihummikut ei tekita ja Epu juurde ka ei hakka viima, sest see tekitab jälle bensiinikulu ja keskkonnasaastet…
    Seega meie pere jäätmemajanduses ei muutugi midagi- pakendid, panditaara ja paber olid eraldi juba enne…

  5. lishu

    Ja jah, inimesed kes elavad maal, lähim kauplus 10 km, autot pole, ka konteinereid pole veel(vallavalitsus alles tegeleb sellega). ???

  6. Lapsuliblikas

    Ega pealinnaski kõige parem pole. Prügifirma lubas segapakendite konteineri meie suure tornmaja juurde tuua hiljemalt jaanari alguseks. Ootame siiani. 🙁

  7. Fre

    Ma ei tea kas ma olen selle üle juba siin blogis virisenud (kui jah siis tuhat vabandust). Aga. Meie sorteerime ka juba väga ammu prügi. Alguse sai see rohelise mõttelaadiga mehest ja mina tulin asjaga vähehaaval kaasa omakasupüüdlikel eesmärkidel. Liivasel aiamaal on hulka mugavam midagi kasvatada kui vähemalt omal on korralik kompost. Ragn Sellsi roheline kilekott ja paberi tasuta äraviimine lihtsalt vähendasid meie prügikogust oluliselt. Pandipakendi viin ära kuna olen kooner. Lisaks pakub see suurt lõbu peatselt kolmeseks saavale tegelasele. Paned aga pudeleid kuhugi auku sisse, põnev ju. Nii. Järele jääb… sodi. Aga meil on RS kaks korda jätnud selle “sodi” viimata öeldes et ei vasta nõuetele, viimati nt seetõttu, et sees olevat aiajäätmeid, tegelikult oli see tänavapühkimise sodi. Teisel korral oli jutt et “ehitusjäätmed” – paar tükki kipsplaati ja mõned seina pealt maha toksitud ker. plaadid (tellitagu ehitusjäätmete konteiner). Ühesõnaga – minu probleem on see, et pikaajaline ja korralik sorteerimine ei aita sugugi uue reeglistikuga rahujalal olla.

  8. Eva-Liisa

    Biolagunevate jäätmete konteinerid peaksid Tartusse ilmuma aprillis-mais.

  9. Kaja

    Mina olen uue korra ajal hakanud sortima eraldi biolagunevaid jäätmeid (paberit ja klaasi ja pandipakendeid sortisime eraldi juba enne). Milleni aga pole jõudnud, on pakendite sortimine – seepärast, et mulle lähedasim pakendikonteiner asub minu liikumisteedest täiesti kõrval ja pole ka eriti lähedal. Samas enamik prügist, mis meil tekib, ongi pakendid – piima-, keefiri-, jogurti- ja hapukoorekotid, mahlapakid, võideksikarbid, maisihelveste kotid – muud klassikalist sodi väga palju polegi. Ma isegi oleksin valmis neid pakendeid pesema, aga pole valmis pakendikotiga mööda kvartalit erikäike tegema 🙂

  10. M.

    Inimesed sorteeriks küll, kui selleks oleksid inimlikud võimalused. Viimane tähendab seda, et vajalikud konteinerid oleksid suhteliselt lähedal ja loomulikult, et neid konteinereid ka piisavalt tihti tühjendataks. Olles ka juba pikaajaline prügisorteerija, siis kõige masendavam ongi see, et kui oled oma kodinatega vvastava konteinerini jõudnud, siis on see juba ääreni täis. Ja mis tegelikult on ka probleem – mõnikord peab vajaliku konteinerini lausa autoga sõitma, mis on absurd. Ja jutt linna peal on selline, et prügifirmad tegid juba ammu (eelmise aasta keskel) vastavad kalkulatsioonid ära, et kuhu oleks vaja konteinereid juurde ja millise sagedusega neid tühjendama peaks. Seejärel tehti linnale ettepanekud. Linna poolt vaikus! Ja seega asi ikka seisakus. Ja seda siin kirjutades tekib vaikne viha. Probleem pole inimeste vastumeelsuses psügi sorteerida kuivõrd selleks normaalsete tingimuste puudumises.

  11. Merle

    Täna hommikul vaatasin oma aknast välja ja nägin, et prügiauto laadis kõikide prügikastide sisu endale järjest peale. Kas ma selleks nägin vaeva, sorteerides eraldi paberi, olmeprügi ja boilaguneva jäätme?

    Teeb kurvaks küll, aga sorteerin siis ikka edasi.

  12. Eppppp

    Merle, kui see tõsi on, siis helista kohe oma prügiteenuse firmasse ja esita kaebus.

    Anu, kas see on seadusega keelatud? Me võtsime selle maja üle siin tagaaia nurgas oleva kompostihunnikuga, mis on siin olnud traditsiooniliselt, aastast 1959 ilmselt ;). Aga kui ei tohi… Ja miks ei tohi? Tekitab mingeid elukaid vms? Ma teadsin siiani, et mitu linnatuttavat lihtsalt ei saaks endale hunnikut lunada, ütlevad, et lõhnaks liialt, nii on nad endale Hobby Hallist kompostikasti ostnud. Kuna meie aed on piisaalt suur, siis meil see haisuprobleem pole üleval olnud.

  13. Tatsutahime

    Merle, paljud uued prügiautod on seest sahtlitesse jagatud, sama auto viib küll prügi, aga see on sorteeritud. Firmad ei tohi ju sorteerimata prügi enam ära andagi. Kuhu prügimäele see läheb – kontrolli!

  14. Kati

    Vaadates meie maja juurde siginenud paberiprügikasti sisu, ma ei imesta, kui see olmeprügiga sama auto peale läheb – kõik paberid on ära visatud kilekottides, lisaks veel ka tavaline olmeprügi, mis ajalehekilekottide vahelt piilub.

  15. Jürka

    Üks teema, millega saaks prügi sorteerimist edendada, on mitme nõuga prügiämbrid. Väikeste korterite puhul tähendab sorteerimine tihti mitut kilekotti või ämbrit kööginurgas. See võtab ruumi, pole eriti sanitaarne ja nii lähebki inime kergema vastupanu teed. Euroopas (Saksamaal vähemasti) on levinud sellised prügiämbrid, mille sees mitu väiksemat nõud – ühte lähevad biojäätmed, teise pakendid jne. Meil pole kaubandusvõrgus selliseid nagu märganud, Tartus vähemasti mitte. Aga võiks olla. Kui järjepanu kodu- ja ehituskauplustes neid küsida, küllap siis mingil hetkel ka tellitakse.

  16. timbu

    Leidsin Prismast kahe lahtriga prügikasti- ostsin viimase ära. Saaks teise sellise veel, oleks juba lahedam. Praegu jah on koridori kogunenud priske pakendihunnik. (just siis, kui pidi rohelise kilekoti välja panema, istusime Saaremaal tormivangis) – saame aga jälle trahvi.
    Sarnasel teemal – kuulsin täna loodustoodete poes (Nõmme keskuses) et tulemas uued biolagunevad mähkmed. Maksavad vist veel rohkem kui Moltex.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.