Tundub, et läheme Egiptusesse… otsime kohalikke eestlasi

Nii. Löödagu või maha ja nimetatagu mugavusroheliseks ja variseriks, aga… me ilmselt ikkagi läheme Egiptusesse, Novatoursi viimase minuti pakkumisega. Need lennud lendaksid nagunii ja nafta saab otsa nagunii ja niimoodi ei tohiks mõelda, aga ma ei olegi roheliste vapiloom, ma olen lihtsalt Epp, kes üritab endaga siin planeedil hakkama saada… Kui mäletate, siis eelmisel kevadel jäi mul Indias käimata.

Homseni on mõtteaega, kas Hurghada või Sharm El Shejk. Kuuldavasti esimene on araabialikum ja autentsem, teine aga puhtam ja lapsesõbralikum. Et Hurghadas vist on suurem tuul ja rohkem räppa.

Kui te teate emmas-kummas kohas soovitada huvitavaid eestlasi, kellega saaks kohtuda (näiteks loo tegemiseks), siis andke teada. Ka üks sõber ajakirjanik tuleb kaasa.

Aga Giustino jääb koju Eestisse ahju kütma ja loodab nädalases üksinduses oma “Itching For Estonia” raamatu valmis saada.

31 mõtet “Tundub, et läheme Egiptusesse… otsime kohalikke eestlasi

  1. Eppppp Postituse autor

    Ikka kaasa. Selgub, et mul on mitu sõpra-tuttavat seal väikeste lastega käinud (jah, ka 6-7kuisega). Anna on mul kandelinaga, Martat aitab vaadata ka Elo sõber Kati (keda sa vist oled kohanud?), ta tuleb ka.

  2. Heler

    Julge eit. Siiski, see mõte on normaalsem kui oli rasedana Indiasse minna. Mu meelest. Mul on ka tuttavaid, kes beebiga Sharmis käinud.

  3. catalina

    Loota Hurghadast suurt araabiapärasust on natuke liiga optimistlik, selle alusel ära küll kohta vali.Ja muidugi – soovitaks väikese portsu araabiakeelseid sõnu ära õppida, aitab nii mõnestki tüütust kaupmehest lahti saada – meil paar aastat tagasi vähemalt aitas 🙂
    (mõtleb, kas tal on nende Kairo eestlanna käest saadud sõnade nimekiri kuskil veel olemas….)

  4. Liisa

    Mina soovitan Sharmi, Hurghada on ikka väga väga räpane ja ehedust ei leia sa kummastki linnast. Sharmi lähedal ja Sharmis võid vähemalt korallegi näha. Ja takso rentides saab sõita Dahabi, mis on äärmiselt armas koht sing mille lähedal on Blue Hole, mis on jube hea snorgerdamis koht. Seal on mõnusad kohvikud, kus saab istuda, puhata snorgeldamisest, ilma nautida ja värsket mango mahla juua.
    Hurghadast jäi mul väga paha maitse suhu, nii paha, et ei tahagi eriti enam Egiptusesse minna.

  5. Eppppp

    Oijah, praegu just sain huvitavad kontaktid Hurghadast (sinna abiellunud naine ja sinna tervist parandama kolinud naine) ja samas… inimesed soovitavad rohkem Sharmi.

    Catalina – araabiakeelsed sõnad saan ühelt sõbralt, pidi jah väga hästi toimima.
    Aga et kas eksursioone ka, seda otsustame kohapeal. Kuidas lastel tunne on, ning pealegi saab kohapeal enamasti odavamalt kui Eestis ette ostes.

  6. e2-e4

    “mugavusroheline” – mulle meeldib see sõna!
    mu meelest mažoorne selline… võtan käibesse 🙂

    ja head reisi!

  7. Mutt

    Epp, sa ei võlgne kellelegi peale oma perekonna ja lähedaste mingeid vabandusi. Sinu elu, sinu otsused. Sa ei pea vabandama, et lähed sooja suve otsima. Ja kui keegi sulle tuleb midagi ette heitma, siis ära pane seda tähele. Võõrastel pole võimu sinu elu ja otsuste üle.

    Mu sõbranna käis oma pooleaastase tütre ja 5-aastase pojaga sharmis ja jäi väga rahule. Rannas tuldi ainult tema blondi tütart imetlema ja üks isegi pakkus oma poega meheks talle…

  8. y2

    Soovitan võtta hotell, millel on oma rand (kuhu ei pea bussiga sõitma) ja natuke territooriumi ka. Lastega võib linna sees olevas hotellis päris piin olla. Hurghadas on selliseid hotelle vast rohkem.

  9. ylle

    Minu poeg on sündinud kaks päeva enne Annat ja mina temaga ei läheks. Olen käinud Sharmis, Hurghadas, Luxoris ja kardan, et ma ei saaks hakkama lapse tervena hoidmisel s.t et ta ei saaks nakkust. Meie poiss käputab juba väledalt ringi, üritab kõike suh toppida, toiduga tuleb probleeme, põrandale panna ei julge – liiga must ka 5 tärni omas lapse jaoks, rannas kaua ei ole – päike on intensiivne. Ja kui mees ka kaasa ei tule, olen arvatavasti kojujõudes surmväsinud. Ei suuda ju 24/7 teda kandelinas hoida. Ma ei pea ennast küll väga saamatuks, üks poiss juba 18-aastaseks kasvatatud, aga Sinu olukorras, kahe väiksega, minna ei julgeks, ühe lapse jätaks koju. Juba pakkidega tuleb probleeme, puht füüsiliselt, ja need lennukid, mis Egiptuse vahet käivad ei ole just liinilennukid, seal on kitsas, vahel juhtub et osa seltskonnast joob end purju, osa on väikeste ( rahutute) lastega, ja siis ülejäänud sisistavad poolihääli nende teiste peale. Tead, terve lennukitäis eestlasi pole just nauditav kooslus 5 tunniks. Aga ehk mul pole lihtsalt vedanud. Sulle soovin vastupidavust, ja lisaks kandelinale võta käru ka kaasa, saad veidigi lihtsamalt liikuda.

  10. Anonüümne

    Mina omal ajal käisin oma inimesekutsikatega kõikjal. Tõsi, Egiptuses mitte. Aga igal juhul soovitaksin minna. Palju uusi emotsioone, rutiinist välja ja kodus oleksid nad sul ju niikuinii kogu aeg olemas – pole ju siis vahet, kas reisil või kodus. Ebameeldivustest saab üle ja kindel tunne on – inimesekutsikad ikka enese ligi:) Bon vojage!

  11. anu

    käisin just 2a (peaaegu3) ja 5a hurghadas, rand oli sõsarhotelli rand, üle tee ning mustad olid vaid katused 😛 sest nad ladustavad oma rämpsu katusele.
    novatoursi oli üks giid, kes rääkis araabia keelt ja oli suhtkoht asjalik, puutusime vähe kokku, sest lastega ju eriti midagii ette ei võtnud. klaaspõhjaga paat on muidugi 1 atraktsioon, mille nad üle elavad. linnaekskursiooni soovitan ka võtta. hurghadast (mis koosneb sadama lähedal kalurikülast, sellest põhja poole vanast linnast ning lõuna pool on hästi ilus “allee”, restod ning hotellid ja neid hotelle läheb väga pikalt ja seal kaugemal pole allee enam nii vinge
    aga veel rohkem põhja poole minnes on 1 eriti vinge ja ilus koht, ise sinna ei jõudnud aga need kes käisid kiitsid – kohalik veneetsia pidavat olema
    ja misk läksin hurghadasse – konsulteerisin oma vanematega ja veel paari tuttavaga, kes mõlemas kphas käinud, soovitati hurghadat.
    kui vähegi seigelda viitsid, siis võta hotellsit ainult hommikusöök, õhtut võiks käia söömas erinevates rahvusrestodes.

  12. Monika

    Minu kolleegid käisid just riburadapidi mõlemas linnas, fotode pealt jäi mulje, et Sharm on muinasjutulinnake imeilusate aedade ja majadega, Hurghada veidi tavalisem.

  13. masendav

    ma tulin ainult selleks neid kommentaare lugema, et veenduda: jah, ka nüüd kiidavad su ustavad jüngrid sulle takka. teed sa roheraamatut, sorteerid prügi, käid jala või lendad masendavasse kuurorti, ikka oled äge! ja vot see on masendav!

  14. Mannu

    Hei!
    Mina tulin nädal tagasi Sharmist. Jäin väga rahule. Kuna olen varem korduvalt Tuneesias käinud, siis Egiptus oli selles suhtes rahulikum, et turgudel kohalikud ikka niiiii pealetükkivad polnud. Ja Egiptuses (vähemalt Sharmis, Old Marketis) räägivad kohalikud kaupmehed eesti keelt. 🙂 “Tere tere, vanakere” ja “anna musi, nurga taga” jne.
    Kes julgeb öelda, et seal jaanuaris külm on? Igaljuhul oli soojem kui Eestis suviti. Võtsime KÕIK HINNAS paketi ja sõime/jõime end peaaegu ribadeks. (Oma raha kulus praktiliselt vaid suveniiridele.) Kui lastega minek, siis uuri ennem kindlasti järele, et hotellis oleks soojendusega bassein, sest ööd on seal külmad ja muidu ei saagi basseinis ulpida.
    Minu tuttavad räägivad, et Sharmis on rohkem tuult. Tõsi, oli ikka kõva tuul pea koguaeg. Võrdlusmoment Hurghadaga mul kahjuks puudub.

  15. Heler

    Kuule, masendav. Minu meelest on Epule omane see, et ta on aus ja seda oma näo ja nimega. Kas sina oled roheline? Kas ei lenda ega reisi kusagile? Siis võid sa tõesti olla esimene, kes viskab kivi.
    Minu meelest on see ok, et Epp läheb sinna, kus peaaegu iga mu tuttav on kaks korda ära käinud, ja nagu ma aru saan, plaanib sealt veel lugusid ka kirjutada.
    Ja veel parem on see, et tal on südametunnistuspiinad lendamise pärast.
    Mina ennast küll Epu jüngriks ei pea, mida sa selle all ka silmas pead. Ta on lihast ja verest inimene, kes kirjutab keskmisest paremini ja mõtleb ja tunneb… võibolla mitte rohkem kui teised, aga ta paneb selle kirja ja tekitab minus peegeldusi mu enda elu suhtes. Näiteks seesama asi, et lendamise kui fakti pärast põdeda. Et see on patt.

  16. Marge

    Nii, ma jätan nüüd siia teemasse mittepuutuva kommentaari, sest ei leidnud sobivat teemat üles enam. Prügivärgist siis ja ajakirjanduse suhtumisest. eilses maalehes oli taas üks juhmi ajakirjaniku arvamus asjast:
    http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=11417
    minumeelest on see demagoogia juba. miks nimetet ajakirjanik näiteks ei uuri, et miks pole pooltes omavalitsustes prügisorteerimine organiseeritud ja miks need ov-d seadust rikuvad, selle asemel aga süüdistab nö. lolle seadusi. sellega nullib ta ära paljude tublide kolleegide töö, kes püüavad rahvale asja selgemaks teha.
    ohh, ma olin tige kohe, nüüd sai aur välja lastud:)

  17. Marge

    nojah, veebis veel ei saagi täismahus seda lugeda, ise kugesin eile paberlehest.

  18. masendav

    kuule heler.

    minu kommentaar polnud epu vastu, vaid lollakate lugejate vastu, kes vaatavad eppu kui paavsti: mida ta ka ei teeks, kõik on super! oo, sa teed roheraamatut! oo, sa kirjutad nii hästi! oo, sa oled indias käinud! oo, kui vapper, sul on kaks väikest last! ooooo, mine muidugi puhkama, sa oled selle ära teeninud! kui ta lendab lihtsalt puhkama, öeldakse, et ta ei pea vabandama jne. no ma arvan ka nii, et iga oma asi, kuhu lendab, eriti kui ta teab, mida see planeedile teeb, a kas selleks peab siin kellegi ego upitamas käima? usun, et väga paljude inimeste kohta võib öelda, et nad ei pea oma käitumist vabandama (eriti kuna lennukile erinevalt autost pole eriti pädevat alternatiivi), aga kuna nad ise ei käi avalikult “rehabiliteerimist” norimas, siis nende otsustele ka takka ei kiideta. ja normaalne ongi.

    (jah, ma pean end roheliseks. prügi sorteerin nelja kuhja, laps on marlides, eelistan käia jala ja eelsitan ise leiba teha. mis see siia puutub?)

  19. Heler

    Ma oma arust seletasingi enda kui lugeja seisukohta. Et mis see on, mis mind siin blogis köidab. Ju ma siis tundsingi, et ründad pigem lugejaid kui Eppu, pidin isiklikult selgitama, mis MINA arvan.
    Muide. Saab Epp siin küllalt omale s…a ka kaela, pole siin midagi ainult kiitust. Ja kõige huvitavamad on lihtsalt kaasamõtlejad.

    Ja muidugi saab öelda iga inimese kohta, et ta ei pea oma valikuid vabandama. Kes väitis vastupidist?
    Tundub, et oled lihtsalt kade…

  20. luize

    hehee, andsid ikka järele 🙂 “ei takista mind ükski mees!”

    a millal te siis lähete? et martha asjus küsin. küllap annad talle juhtnööre, kui ta täna tuleb.

  21. Eppppp

    2-9 veebruar ja NovaToursiga. Mis Justinisse puutub, siis ta oli alguses jah Egiptuse teemal ära ehmatanud, USA jaoks on sel maal hoopis teine maine kui meie jaoks… Muslimid, terrorism, plahvatused, teisel pool lahte on saudi-Araabia ja lausa sealsamas on Iisrael… Aga siis ta luges, et Tony Blair käib seal puhkamas jms ja ütles, et pole hullu. Samas, lastega läheme Eesti passe kasutades, ei deklareeri nende USA-seotust, igaks juhuks…

    Marge – täiesti nõustun, ajakirjanik ei tohiks lihtsalt “seadused on nõmedad!” suhtumist kultiveerida. Tuleks otsida, kus on tegemata jätmised ja seal siis konstruktiivsemalt kritiseerida. Siin prügimajanduses näiteks.

    Ok, lippan! Ärge kakelge, Heler ja masendav, tähendab, teil (meil) kõigil on õigus ja me kõik ju lihtsalt elame oma elu. Aga Tartus on täna päike! Õue nüüd!

  22. sälly

    Need lennud lendaksid nagunii ja nafta saab otsa nagunii…

    See lause jäi mind kummitama. Just sellepärast, et kõige suurem probleem ongi ju veenda inimesi, et nende käitumine muudab maailma. Kui igaüks mõtleks, et mis vahet on, kui mina kannan riidest kotti kui nagunii pool maailma kasutab neid, mis vahet on kui mina ei raiska duši all vett, minu naaber raiskab nagunii kolm korda rohkem, miks sorteerida prügi kui prügiautosse läheb kõik segamini jnejne.

    Ma ei mõista hukka sind, sest me kõik vajame puhkust ja sa oled õigustatult selle ära teeninud.
    Aga lihtsalt sinu kõiki rohelisi sõnavõtte ma vaatan nüüdsest natukene teise pilguga. Sa tegelikult ei usu sellesse, et sa päriselt ka midagi muuta saad ja sellest on kahju.

  23. ää

    Jah, ükskõik kui rohelist elu sa ka ei püüaks elada, sinu lennukisõidud on maailmale suurem jalajälg kui inimene, kes pole rohelisest mõtlemisest kuulnudki ja elab oma elu kuskil karpmajas, pakkides oma ostud 7messe kilekotti ning vahetades igal aastal garderoobi.

    Aga ma arvan, et inimesed ei peagi oleme äärmuslikud fanaatikud ning see on su enda isiklik asi, kuidas sa oma elu elad.
    Päikest ja lund:)

  24. Eppppp

    Nafta saab otsa nagunii. Ma mõnes mõttes loodan, et saakski otsa enne, kui kliimasoojenemise katastroof tagasipöördumatu on. (St ilma naftata saame elada, aga ekstreemse ilmaga ei saa.)
    2005 suvest kuni 2007 veebruarini ei lennanud ma üldse, poolteist aastat.
    Justinile olen alati soovitanud, et kui ta vähegi saab, siis jätku konverentsidel käimata ja tehku need intervjuud telefonitsi. Nt otsustasime just ära, et veebruarikuise Belfasti konverentsi jätab ta vahele.
    Miks ma siis seekord lendan. Mul oli mitu põhjust. Mulle endale on kõige olulisem see, et mul on vaja aktiveerida üks osa enda mälestustest. Kahjuks ei õnnestunud mul oma eksabikaasa käest vanu reisidelt kirjutatud kirju kätte saada ja ma soovin samas teha enda reisikirjadest, -mälestustest, kohatud inimestest raamatu. Elu on spiraal ja ma tean, et soe Egiptuse õhk aitab meelde tuletada neid kunagi kogetud teisi lõunamaade õhkusid.

  25. Tatsutahime

    Minu arvates igasugune ideoloogia, mis suurendab inimeste kannatusi, ei ole mitte midagi väärt. Minu arvates on lausa kurjast oma elu pühendamine mingi idee teenimisele ja siis selle all kannatada ka.

    Rohelisusega on samamoodi. Alternatiive tuleb ikkagi kaaluda mõistuspäraste valikute seast. Küsimus ei ole selles, kas need lennud lendaksid nagunii – küsimus on selles, kui palju sinu elu läheb sellest lennust reaalselt paremaks.

    Ma lendan ikka aeg-ajalt Eesti ja Itaalia vahet – ma ei usu, et ma autoga sõites vähem maailma ressursse kulutaksin ning jala käimine on utoopia. Mitteminemine jälle suurendab paljude inimeste kannatusi.

    Ma arvan, et inimeste õnn ja heaolu on see mõõdupuu, millega meil asju mõõta tuleb. Jah, ka tulevaste inimeste õnn ja mõõdupuu – kuid otsida võiks ikka pareto-optimaalseid lahendusi.

    Tagasi puu otsa ei tee inimkonda õnnelikumaks.

    Inimene vajab oma eluks päikesevalgust ja puhkust.

  26. masendav

    Nafta saab otsa nagunii. Ma mõnes mõttes loodan, et saakski otsa enne, kui kliimasoojenemise katastroof tagasipöördumatu on. (St ilma naftata saame elada, aga ekstreemse ilmaga ei saa.)

    eee, sa sellest pole midagi kuulnud, et kliimasoojenemine on suuresti loomulik planeedi elutsükkel, mis juhtumisi jälle käes on? ehk siis protsess ON pöördumatu, ka inimestest sõltumatult? me saame seda lihtsalt kas kiirendada või looduslikku asjade käiku paigast loksutada ning kliimat ennustamatumaks tarbida. pidurdada küll mitte.

  27. Eppppp

    Ma olen jah seda meelt, et kliimasoojenemine on eelkõige inimese põhjustatud. Ma pole üksi selle arvamusega, üks organisatsioon ja inimene sai selle arvamuse lobbystamise eest möödunud aastal lausa Nobeli preemia.

  28. Anonüümne

    olen hurghada poolt.ise käisin seal..ja seal näeb seda õiget elu,kui ainult hotellis ei passita vaid mindaxe tänavate vahele uitama…

  29. Y2 Games

    Excellent post. Keep posting such kind of info
    on your site. Im really impressed by it.
    Hey there, You have done an excellent job.
    I’ll definitely digg it and individually recommend to my friends.
    I am sure they will be benefited from this website.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.