Esmaspäevahommikune bluus

Bluus olla see, kui heal inimesel on olla paha? Seda ütles mulle Emil Rutiku Malaisias produktsioonisaare basseinis, kui tal oli pohmell.

Mul on ka täna pohmellitunne ;). Eelmisel nädalal panin kokku Reisikirjade raamatut, kaks ööd jäi eelmisel nädalal magamata! Sellest ka pohmellitunne.

Ja tänahommikust lehte lugedes mõtlesin: kellele on vaja mu kirjastust ja raamatuid, kui oleme majanduslanguse alguses?

Huvitava instinkti leidsin endas ka. Seda on demograafid ammu märganud, et majanduskitsikusele reageerivad naised üsadega. Sünnitades rohkem. Pealtnäha tundub see paradoksaalne – ja ongi, kui lähtuda üksikisikust, üksikperest. Aga liigi seisukohalt on see instinkt väga õige. (Iseasi, kas inimese liik maakerale see väga õige asi on, aga ärgem ajagem esmaspäevahommikul asja liiga keeruliseks, eksju.)

Igatahes mõtlen ma siin hommikuses bluusis, et meil võiks olla veel üks laps.  Sellest võiks veel pikalt kirjutada, aga ma ei taha seda mõtet kommenteerijatele hambusse rohkem visata. Lihtsalt jäädvustasin selle siia – kuidas Postimehe majanduslanguse uudis tekitas minus mõtte: kõige jätkusuutlikum projekt, millega ma tegelen, on ikkagi lapsed.

Tegelikult tahtsin seda öelda, et tulge kõik Eestimaad puihtaks tegema, kes pole veel otsustanud. Enamik mu tuttavaid on juba ammu kirjas ;). Ja meie läheme näiteks Vara valda Peipsi äärde. www.teeme2008.ee.

Vastan siia ka eelmises postitusesabas esitatud küsimusele, et kus on see meie nn maakodu.

See on Viljandimaal Karksi-Nuia lähistel ja see on minu isa kodu. Kui ma olin laps, siis me hakkasime seda ehitama ja siis põles see kunagi hiljem maha (suguvõsa-blogis olen sellest kirjutanud). Tasapisi sai esimene korrus taastatud, nüüd aga ehitame teist korrust ja natuke ehitan mina muid õhulosse ka, näiteks et oja paisutades saaksime ujumistiigi…

Maamessilt saime ühe kiiksu ka pähe. Kas tasuks teha peamamajast veidi eemale aiamaja, selline? (Neid pakutakse muidugi mujal ka, aga see tootja oli messil ;). Siis saaks me juba sel suvel endale valmis omaette maakodukese, 17 ruutmeetrit, mis on valmis ja ootel. See oleks hea tulevikus suviseks külalistemajaks. Ja hea omaette kirjutamiseruum oleks see tulevikuks ka!

Miinus on muidugi raiskamine – aja ja raha raiskamine.

Raske on otsustada. Minu (tegelikult Jusini ka) planeerimisstrateegia on istuda idee otsas niikaua, kuni see kas ära kuhtub-vananeb või veel rohkem särama lööb ja õigeks osutub.  Eks me siis praegu istume.

17 mõtet “Esmaspäevahommikune bluus

  1. Raina

    See alguse nn aiamaja ja hiljem külaliste- ja muu maja pole üldse paha mõte aga on kindlasti paremaid variante kui see konkreetne siin…. mõnel on ees päris suur terrass varjualusega, kus saaks ka väikse vihmaga istuda ja mis ei näeks nii ee 80ndate primitiiv-arhitektuuri moodi välja.

  2. H.

    Ma mõtlen viimasel ajal tihti asjadest ja elust seoses majanduslangusega… Ent leian, et mitte midagi ei maksa katki jätta, sest on olnud ka raskemaid aegu. Ses suhtes, et raamatuid (ja unistusi ja lapsi ja kõike neid häid asju) on vaja ka (ja eriti) sellistel aegadel 🙂

  3. yks

    Loogiline oleks, et majanduslanguse tulles jätavad inimesed ära eeskätt kallimad meelelahutused – lõunamaareisi asemel sõidetakse puhkama näiteks tuttavate juurde Saaremaale, kahe või kolme kallima suvekontserdi asemel ostetakse koguperepiletid vaid ühele… ja ostavad rohkem raamatuid! Sest kultuuri tarbimise vajadus ju jääb, selle vormid vaid teisenevad…
    Aga inimlooma käitumine ei ole paraku nii lihtloogiline. Seega – kuidas arvate, kas eestlane ostab edaspidi vähem raamatuid, kui praegu või hoopis rohkem?
    Enda puhul olen küll täheldanud pigem suurenevat soovi lugeda ja ka ilusa kujundusega pildi- või väärtraamatuid koju riiulile osta, et tulevikus hea vaadata-lugeda ka minu praegu pisi-pisikesel lapsel… et tema täiskasvanu-ajal võibolla neid polegi enam võimalik nii vabalt osta…

  4. täpitark

    Aiamajake on hea mõte just sellepärast,et see ei osutu nagunii ka hiljem kasutuks, olgu siis külaliste majutamisel või kirjutamiseks, lapsedki kasvavad imekähku ja pubekas teadupärast tahab privaatsust.
    Aga esialgu on just see hea, et on ehitamise käigus üks koht, mis on puhas ja korras – ehituse keskel on teinekord üsna ebamugav elada.
    Natuke tasub vast vaadata jah, mida pakutakse kusagil ja mis hinnaga, ehk veel hoopis selline, millel tilluke saun ka sees, et all on saun ja suur eestuba, üleval magamiskohad. Siis on pesemisega ka muretu, maal sellega tavaliselt ju kõige suurem häda.

  5. Eppppp

    Oo, sellise kena ilmaga leidub ka inimesi, kes netis jalutavad ;).
    H, mina ei oska arvata, aga võibolla tõesti ostetaks just raamatuid rohkem?
    Raina, jah, see pole kindlasti kõige kenam, aga on hea hinnaga (17 ruutmeetrit ja ca 30 tuhat krooni). Kui terass juurde ehitada (meil seal puitu on), siis poleks ju viga?
    Vaatasin veel veidi, siin on näiteks üks, mis mulle meeldib, aga olen kindel, et see on kallim http://www.lasita.com/est/index.php?option=com_phocagallery&view=category&id=40:
    (Millegipärast osa firmasid ei panegi endal hindu välja, nii et peab kontakti võtma ja küsima).

    Täpitark, meile sinna sauna pole vaja, meil on teine olukord. Peamajas elatakse sees ja peamaja oleks seal lähedal.

  6. Eppppp

    Juba sain vastuse, kui kedagi huvitab – “Lotte hinnaks on 58300.- ilma käibemkasuta. Kahjuks ei paku me transporti ja katusekattematerjali on samuti võimalik juurde osta.”

    Liiga kallis. Ja võibolla ei tee me sinna ikkagi üldse aiamajakest…

    Aga nüüd arvuti kinni ja õue!

  7. High Dosage

    Kuidas see laste saamine majanduslanguse vastu aitab? Siin sama asi, ise veeretan viimaseid veeringuid aga naine tahab last. M6tleb jah ysaga. Eks siis mina m6tle v2ikese peaga kaasa. Ja nii me vaesuses elamegi.

  8. anna

    Selline kõrvalhoone, nagu eespool juba mainitud, on minu meelest väga oluline koht, kui plaanite peamajas remonti teha. Mina nt. ei tahaks küll enam elada sees samas kohas, kus remont täie hooga käib. Olen oma tillukese korteriga selle kogemuse kätte saanud, kuidas igalt asjalt tuli tolmu pühkida ja mitte üks-kaks, vaid pigem ikka kolm-neli korda.
    Rohkem sellist asja teha ei viitsiks, nii et kui ükskord oma maakoju liigume ja seal remonti tegema hakkame, siis oleme kindlalt otsustanud, et kõigepealt olgu valmis pesemisvõimalusega pisike kõrvalhoone, kus saaks normaalset elu elada seni, kuni peamajas remonti teeme. Ei taha selles tolmus ja ehitusprahis närve kulutada.

  9. midrange

    low, olen seda kuulnud. Aga kuna ise tõsiusklik ei ole, siis pean sellist suhtumist süüdimatuks. Eelkõige lapse suhtes.

  10. Eppppp

    High Dosage – ei aita laste saamine majanduslanguse vastu. Aga instinkt ütleb “Lastel on ellujäämise tõenäosus väiksem, järelikult tuleb lapsi saada rohkem”. Selle instinkti najal on positiivne iive kolmanda maailma riikides. Ja tee, mis tahad, propageeri kondoome või pille, palju jaksad, üldiselt toimib ikkagi üks meede: kui riik saab jõukamaks, siis väheneb ka sündimus mõne aja pärast.
    Ma igatahes kunagi õppisin seda demograafialoengus. (Muidugi on ka muid näitajaid, näiteks naiste haridustase ja tööhõive – kui naistel on head töövõimalused, siis ta samuti saab tavaliselt vähem lapsi. Aga praeguses kontekstis tahtsin rääkida just sellest, et kui naine tunnetab ohtu oma tulevaste laste ellujäämise suhtes, siis ta igaks juhuks tahab rohkem sünnitada.)

  11. Peeter

    Epppp,Sinu raamatuid on ikka vaja,ka majanduslanguse ajal- ostsin ise Minu Ameerika vol 2 eile,nüüd juba läbi loetud-kirjuta aga edasi,vol 3 leks juba vaja…

  12. Krista

    Huvitav oleks tegelikult teada, kust läheb see nö ohupiir, et lapsed ei pruugi ellu jääda. Mõtisklen siin kahe lapse kõrvalt, et mul (ja mehel ka:)) on neid ju lihtsam ära toita kui kolme. Kui on vähem lapsi (nt 2), siis neile saab ju nõksa kvaliteetsemat toitu/eluaset/jalatseid/midaiganes lubada kui näiteks neljale. Võib-olla see “üsaga mõtlemine” toimub märgatavamalt päris tõelistes kriisipiirkondades, kus ühel päeval on emal lapsed, aga järgmisel päeval on nad nälga surnud/ tulvavesi nad ära viinud/ vaenlase pommi poolt tükkideks kistud? See majanduslanguse algus on taoliste probleemide kõrval minu jaoks pisut pseudoprobleem – umbes midagi sellist nagu nendel tibidel, kelle riidekapid on hilpe täis, aga välja minnes hädaldavad ikka, et “midagi pole selga panna”:)
    Samas muidugi, kui Sinu põhileivaks on kirjutamine ja inimestel oleks kirjutatust kama2, siis muidugi oleks see samasugune traagika nagu need tulvaveed ja pommid (ilma irooniata, ausalt). Aga ma ei usu hästi, et heast raamatust keegi kunagi ära ütleb. See infokandja vorm on aja tuultele liiga hästi vastu pidanud õnneks:)

  13. liinet

    Heaoluriikides (iseäranis Euroopas) on sedasi, et mida kõrgem on naiste tööhõive ja seos tööturuga, naiste ja meeste võrdsus (kodutööde jaotus ja laste eest hoolitsemine) ning riigi poolt pakutavad teenused, seda kõrgem on ka sündimus. Kõige kõrgema südnimusega riigid on Euroopas Island, Norra, Rootsi, Prantsusmaa ja Iiri. Viimane on küll pisut ebatüüpiline selles reas ja võlgeb oma kõrge sündimuse kultuurilistele eripäradele.

    Mis puutub kõrgemasse sündimusse majanduslanguse ajal, siis see arusaam on pisut ekslik. Osades riikides see tõepoolest on nii ja teistes jälle mitte. Nt Soomes oli lama ajal tõesti kõrge sündimus, aga seda põhjendatakse osalt nt suhteliselt kõrge (ja eelnevast palgast mitte sõltuv) lapsehooldustasu ja pika vanemapuhkusega, mis andis naistele alternatiivi sissetuleku saamiseks. Samas jälle nt Rootsi sündimus on viimastel aastakümnetel olnud väga tihedas seoses nende majanduse käekäiguga. Aga erinevalt Soomest kehtib neil palgast sõltuv vanemahüvitis. Selle skeemi viksis Eesti peaaegu üks-ühele maha. Seega ootan isiklikult suure huviga, mida teeb meie haibitud sündimus majanduslanguse tingimustes. Muuseas, Eestis oli väga madal sündimus ka 40te ja 50te rasketel aegadel (vt ka tänast Postimeest ja rahvastikuteadlase Allan Puuri kommentaari http://www.postimees.ee/230408/esileht/siseuudised/325762.php).

  14. mia

    Kuigi minuni pole veel jõudnud, et majanduslangus traagiliselt elu mõjutaks tahaks kirjutada hoopis sellest, et aeg ajalt Eestist ära sõites ning sinna tagasipöördudes saaks siinsetele kaasmaalastele öelda, et lõpetage virisemine. Me elame võrratul maal kus pole sõda, maavärinaid, tsunamiohtu, ega terrorismi. Meil on solidaarne haigekindlustus ning kes ikka vähegi viitsib liigutada nälga ei sure.
    Kogu maailmas pole palju selliseid kohti ning enamikes maailmamaades on vaesed võrratult vaesemad. Miski pärast on aga ainult Põhjamaad kellega tahame endid võrrelda mitte näiteks Aafrika või Aasia maadega.

  15. Lee

    Oot, aga ei ole ju majanduslangust, vaid majanduskasvu tõusu langus? Või mis?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.