Nagu me kõik teame, eksole, tuleb sel laupäeval üle-Eestiline koristusaktsioon – praegu on mu teada juba hilja nimesid kirja panna, aga mitteformaalselt saab ühineda ikka. Ka meie autos paistab jäävat vaba ruumi, nii et kes meid tunnevad Tartus, helistage või meilige!
Tükk aega olen aga mõelnud ühel teemal, arutanud seda ka paari tuttava lapsevanemaga ja me lihtsalt ei tea. (Panen kohe meili ka teemeära-organiseerijatele, kuigi ilmselt ka neil pole õiget vastust.)
Nimelt, kas tasuks võtta lapsi kaasa? Las ma seekord mõtlen variantides, visioonides:
1.
Ei võta lapsi kaasa, sellevõrra jääb autodesse rohkem ruumi ja saab kaasa kutsuda rohkem täiskasvanuid, kes aitavad koristada.
Samas võin kulutada, et olen vabatahtlik lapsehoidja ja kantseldan neid Tartus meie aias ja mägutoas, kuni vanemad Eesti puhtaks teevad. (Meie rühm konkreetselt näiteks Peipsi ääres Vara vallas.)
2.
Võtame kõik oma lapsed kaasa ja teeme lastele kusagil teki peal pikniku ja mängu, kusagile piisavalt kaugel prügist (sest ärme unustame, et ei minda ju lihtsalt loodusesse, vaid ikkagi prügimäele! Kus võib olla nii füüsiliselt kui keemiliselt ohtlikke objekte). Vahepeal võib teha vahetusi, nii et kõik lapsevanemad saaks olla vabatahtlikud hoidjad, aga ka koristamises käe valgeks (mustaks ;).
3.
Lapsed kaasa ja õpetame nemadki koristama, anname neile varakult aimu, et näete, teeme kõik puhtaks ja ilusaks.. See oleks väga “käed-külge-meetod” ja kindlasti kellegi meelest väga kreisi, nõuaks lapstevanematelt kontsentratsiooni, et lapsi see aeg jälgida ja õpetada. pärast 15-30 minutit lastega seal sõidutaks või jalutaks nad koos hoidjatega kusagile mujale lähedusse looduskaunisse ja ohutusse kohta, st käivutuks variant nt 2.
Mis te arvate?
PS. Meie tutvusringkonna puhul käib jutt eelkooliealistest jõnglastest.
Paraku jääb meie pere sellest koristuspäevast just seetõttu kõrvale, et lapsehoidjat pole. Lastega koristamine (nii, et sest ka mingit kasu oleks) on minu jaoks suht välistatud, sest oma elavaloomulisi plikasid (2a ja 7a) tundes tean, et kogu päeva peaks neid ainiti valvama, et midagi ohtlikku ei juhtuks. Üks asi on riisumine ja okste koristamine oma aias, kuhu ka lapsed alati kaasatud on, teine aga tõesti prügimäed, kus võib leiduda mida iganes. Kõige loogilisem variant oleks, et keegi valvaks kodus lapsi, enda ja sõprade omi, nii et ülejäänud saaksid ikka koristada.
Just samal teemal olen mina viimased paar päeva mõtteid mõlgutanud. Endal on tuline kahju, et tulin sellele mõttele alles üleeile, et oleks ju võinud antud aktsiooni raames ka lastehoiu korraldada. Kindlasti oleks saanud kaasata erinevaid mängutube ja registreerida vabatahtlike lapsi hoidma. Ise oleks sellele organiseerimisele kindlasti õla alla pannud, kuid jah, mõte tuli alles nüüd.
Meie jõudsime otsusele, et meie 7kuune tegelane tuleb kaasa – kui on ärkvel siis patseerin temaga kandelinaga looduses (õnneks on totaalne linafänn)ja kui magab siis saan ka kindad kätte ja bufaika selga tõmmata ja koristusel kaasa lüüa.
Tulen koristamast oma kaheaastasega – pool päeva kodu lähedal parkmetsas oli meie jaoks piisav. Sai ka jonnitud paar korda. Ent üldiselt oli põnn tubli – võtsin talle kindad kaasa ja korjas ka prahti mis ludin. (Ta on ikka imestanud, miks mänguplatsil prahti vedeleb, ja seleta siis, et prügikasti pole…) Natuke aega veetis ka vankris, mängis vanaka mäel liivaga, ning lõpuks maandusime mänguplatsi koristama.
Et – ühe lapsega oli veel OK.
Meie lahendasime olukorra nii, et meie pere esindas ikkagi ainult Justin, ma jäin lastega koju.
Justinil oli muide õhtuks puuk, õnneks veel mitte sööma asunud.
Ja tööd oli tema sõnutsi vähem kui inimesi, nad sõitsid oma autoga ühest kohast teise, et prügi täis kohta leida. Siis leidsid ja said rõõmuga koristada.
—
Huvitav, et siit blogist kadus database errori ajal ära üks postitus ja nii mitmedki kommentaarid…
Minul jäi minemata just seetõttu, et kartsin seal kolmekuuse titaga hakkama saamist. Tohutult kahju.. aga sõbrad käisid!
meil jäi ka minemata, kuna 8,5 kuuse tegelasega oleks raskeks läinud. kodus aias saan ka asjatada enamasti vaid siis, kui lapseke magab. eks järgmine kord osaleme, kui veel korraldatakse 🙂
Loodan, et korraldatakse veel!
Justini blogis on hea jutt, vaeseke polnudki aru saanud, kes seda päeva korraldas (arvas, et Chalice) ja eestlastel ümberringi oli kehv diktsioon ja prahist oli ka agaratel koristajatel puudus käes ;)www.palun.blogspot.com
Endal jäi minemata, pidin laupäeval eksamit tegema ja pärast olin liialt masendunud, et üldse kuhugi minna.
Tegelikkuses oleks mul Sulle isegi paar küsimust.
Sa oled elanud nii siin- kui sealpool Atlandit, ole hea ja ütle palun, kuidas sa võrdleksid Eesti ja Ameerika haridussüsteemi, eksameid, kvaliteeti jne? Kuna olen ise õpilane, siis oleksin väga huvitatud nendest teadmistest, kuid ise arvatavasti niipea veel Ameerikamaale ei lähe. Ja praegu räägitakse sellest kurikuulsast inglise keele eksamist ka, oskad sa öelda, millised on Sinu vaated Eesti hariduse suhtes või millist lähenemisviisi nt. Sina pooldad?
Tänan vastuste eest!
no keegi oleks võinud ju Justinile eelmisel päeval öelda – et mis värk on…
Kakuke, võtan aega sellele vastamiseks (niipalju, kui ma tean; USA-s olen haridussüsteemi ainult pealt vaadanud, mitte seest kogenud).
Kuigi teemeärast on juba pikk aeg möödas, siiski lisan, et minu kuuene käis ja koristas ja leidis oma päeva tipphetkel ka aarde – peotäie võõraste maade peenraha.
Aga üldiselt on ta töökas poiss ja tahab alati iga töö juures oma panuse anda. Seepärast on kurb, et lastele ei tehta korralikke ja nende mõõtu töökindaid ja väiksemas mõõdus korralikke tööriistu. Lapsed ei viitsi igavesti töötamist mängida, nad tahavad ka päriselt ära teha.