Vahepealse viie päeva jooksul on palju juhtunud.

Kõigepealt, lennusõit Tallinn-Helsinki-New York. Umbes kusagil Gröönimaa kohal hakkas mul väga paha, hingeldasin ja ahmisin õhku. Toodi plastikuhaisuline hapnikuballoon, sealt hingamine tegi olemise veel vastikumaks. Maandusin nii, et silme ees oli täiesti must. Kangelane Justin hoidis kahte last ja kotte… Mis siis ikkagi juhtus, ei teagi. Justini ema kotist leitud kommid tegid olemise paremaks. Äkki oli hoopis suhkrupuudus? Äkki andis issand jumal märku, et ma ei peaks lendama nii palju? Ma tean seda ise ka… Read More »

Juunikeskpaik Tartus. Mis teeb selle nii eriliseks? Ikka inimesed. Ööraamatukogu, kus õhk vibreerib ärevusest. Ja muidugi peahoone ümbrus, kus päev päeva järel näeb neid, kes on lõpuni vastu pidanud ja kel on LÕPETAMINE! Tippivad dekolteedega tüdrukud, lilled käes, suud punasemad kui varem, peahoone ees ootavad vanaemad, juuksed ilusasti lahku kammitud…

Nägemiseni, Tartu! Kohtume augustis, kui sul hoopis teine pale on ette pööratud.

Ja mina lähen patsutan lähema kuue nädala jooksul Vancouverit ja San Francsiscot (Justiniga tööreisidele kaasa, koos Annaga), pärast seda Long islandit, New Yorki ja Ithaca ökoküla.

Reeglid:
Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?

1998. aasta aprillist detsembrini, sealhulgas jaanipäeva, veetsin Tabivere suvekodus (olin südamelihasepõletikus ja Favoriidist haiguslehel), oli murdeline aeg enne Tallinnasse kolimist.

TOIMET: Eeeee, hakkasin mõtlema, see oli vist ikka 1997, mis ma Tabiveres elasin. Ja 1998. aasta elasin juba Tallinnas – aga jaanipäev möödus ikkagi seal, Tabiveres. Read More »

“Noh, mis toksid seal?”

“Aa, mõtlesin, et pole blogisse ammu kirjutanud…”

“Jaa, mis kirjutad siis?”

“Tead, mäletad, ma ütlesin sulle hommikul, et Ekspressi vahel oli kaks kommi! Ma olen nüüd mõelnud tükk aega, et huvitav, kas need olid tootetutvustus? Miks nad niimoodi lahtiselt sealt vahel olid, see ei ole ju loogiline…” Read More »

Huvitav, kes on uus Edgar Valter?

(Nii nagu Remo Savisaar on uus Fred Jüssi .

Ma loen lapsele iga õhtu hunniku raamatuid ette, tuhnin raaatupoodides ja -kogudes ja see küsimus on mind viimasel ajal kummitanud. Kes on see uus lasteraamatute kunstnik, kelles saab fenomen, suurem kui elu ise?

—

Selline jäädvustamist vääriv killuke. Kõnnime mööda Tartu kesklinna, kui meie poole pöörduv kaks välismaalast. Inglise keeles küsivad nad, et kus asub “Dämbieemadžaa”. Read More »

Meil hakkab siin esimene lasteraamat trükivalmis saama ja sellega seoses mõlgutan mõtet: kas ja keda toetada? Kui ma leiaks selle ühe ja õige lapsi aitava organisatsiooni, siis teeks teoks – pikaajalise projekti kõigi nüüdsest välja tulevate lasteraamatutega (mida on plaanis palju!). Read More »

See teema on mind kui pisikest kirjastajat ja kirjutajat viimasel ajal rohkem huvitama hakanud. Kuidas inimesed siis ikkagi raamatuid ostavad? Mis on nende numbrite taga, mis iga kuu alguses mulle raamatupoodidest saadetakse? Iga ostetud raamatu taga on ju kellegi otsus… Kuidas ta selle otsuseni jõudis?

Eile käisin ma näiteks ise raamatupoes. Läksin sinna kindla plaaniga osta Elo Vee “Püha Maama” ja Evelin Samueli “Ükskord, kui sadas vihma”. Mõlema puhul olin saanud tugeva mõjutuse äsja ilmunud Postimehe artiklitest ehk siis meediast. Read More »

Siin on mu selleteemaline jutt PM Arteris: http://www.postimees.ee/310508/lisad/arter/artiklid/334289.php

…Mind siiralt huvitab, kui palju on veel neid, kellele see valgete ööde aeg unehäireid põhjustab.