Ja veel üks suure ringi küsimus: kas teie saate valgete ööde ajal korralikult magada?
Siin on mu selleteemaline jutt PM Arteris: http://www.postimees.ee/310508/lisad/arter/artiklid/334289.php
…Mind siiralt huvitab, kui palju on veel neid, kellele see valgete ööde aeg unehäireid põhjustab.
Mina magasin täna hommikul poole üheksani, siis ärkasin mingi kopsimise peale, kiikasin korraks internetti ja poole tunni pärast vajusin jälle unne, ärkasin alles kell 12 telefoni helina peale. Kardinaid ei ole ühelgi aknal ees, aknad ise vaatavad lõunasse.
Ei ole veel kunagi täheldanud, et päike segaks magamist või päikese puudumine ärkvelolekut. Tõsi, kui elasin Annelinnas paneelmajas sellise akna taga, mis itta vaatas, siis kui suveõhtul kardin ette polnud tõmmatud võis kindel olla, et ärkad selle peale üles, et päike valusalt otse näkku vahib. Mis iseenesest on mõnusamaid äratusi, sest valguse peale ärgates on hommikust väsimust kõige vähem. Kahjuks on vaja aastaringselt ärgata samal ajal, aga päike ei nõustu sugugi iga päev ühel ajal tõusma.
Ei tea nüüd… Ma saan aru, kui inimene kurdab ÜHE asja üle. Noh et see ei sobi, kui pime ja hall meil on sügisel ja kui vähe valget aega. VÕI siis et need valged ööd ei sobi. Aga et KUMBKI ei sobi – see jätab natukene imeliku mulje.
Mina nt olen totaalne pimedusevihkaja ja mu meelest on meil valget aega küll nii vähe, et selle pärast halama hakata on suisa patt. Miks selle ümber üldse nii palju juttu keerutada – osta korralikud rulood v tihedad kardinad ja maga või pärastlõunani!
Ma ei ütleks, et just unehäireid, aga suvel magan ma vähem kui talvel. Suvel on 8 tundi maksimum uneaeg, kauem ei saa voodis olla ja ka 6-7 tundi on täiesti okei. Talvel magan rahus 10 tundi, kui aega on, suvel saa(ksi)n 10 tunni magamisega peavalu.
Valgusega on veel nii, et Eestis suvel võin rahus kell kaheksa õhtul mingit uut tööd või kirjatükki alustada, sest väljas on veel valge ja kõik on vahva, aga talvel pean ennast veenma, et kell 16.00 ei ole veel tööpäev läbi.
Libeerias, kus päev jaguneb kenasti 12-tunnisteks tsükliteks elasin ma kenasti päikese järgi, õhtupuhkus oli pimedal rõdul vesteldes ja ritsikate sirinaid kuulates, uneaeg 6-8 tundi (pikad kuuetunnised vahetused oleks ära kurnanud) ja selle sees üks 24-tunnine vahetus oli täiesti okei. See oli nii lahe, et ma mõtlesin, et suva nendest valgetest öödest ja romantikast, see kindlus, et iga päev on valge kaalub igasuguse Eesti juuni üles 🙂
Aga valgus mind magamast ei sega sugugi, Itaalias ma kergitan kulmu, et kõik aknad kaetakse kinni metallklappidega, kust midagi sisse ei pääse… Hüva, päeval veel, muidu läheb lootusetult kuumaks, aga hommikul mulle nii meeldiks ärgates näha päikest ja valgust. Aga miks mitte sinul endale aknaklapid installeerida? Mitte midagi ei paista läbi, pime nagu öö.
mul kipub kyll ilm väga olulist rolli mängima une rohkuse juures. samamoodi ka päikese hulk. suvel magan max 7 tundi.
Pimedus teeb uniseks küll, talvepimeduses oli kohe täielik piin kell 7 hommikul kodust väljuda. Valge aeg on ses mõttes ikka jumalik, ärgata on mõnus. Ka lapsed on hommikul virgemad. Ja õigupoolest on mul unega sedavõrd vedanud, et võin magada kus ja kuidas tahes 😉
Kodus magamistubades kardinad sisuliselt puuduvad. Pärast veidikest mööbeldamist küll häiris, et valgusele otseselt selga enam keerata ei saa… aga praeguseks see enam ei häirigi väga.
Mind see valgus ei häiri, pigem keskpäevane kuumus on selline, et õue ei taha minna. Mina magaksin palju kauem, ent lapsed ei lase.- kell 6-7, halvimal juhul 5: 30 on juba äratus. Mõnikord lähen koos imikuga veel 8-9 paiku voodisse ja magan tunnikese. Ent imelik on see rütm tõesti – Shveitsis elades oli mu unevajadus 6-7 tundi, Eestis ei saa ma alla 8 tunni end normaalselt tunda.
Sel aastal tunnen esimest korda, et see valgus mõjutab und. Mina, vana unekott, kes ma tavaliselt võimalusel magan nii umbes 11ni, ärkan… 5.20-ringis. Täna oli ime ja ärkasin kell 8, mis on sellegipoolest liiga vara. Aga väga ei kurda, et see väsitav oleks, pigem lihtsalt on suveaeg toonud pikema päeva.
Mina raudselt magan suvel vähem kui talvel. Mõnikord pimedal talveajal magaks või päev otsa. Praegu see-eest läheb uni kell viis-kuus ära. Aga kas seda just unehäireks saab nimetada?
Sul ilmselt on ka see probleem, et väikesed lapsed, kes magada ei lase.
Mina ka magan suvel oluliselt vähem kui sügisel v talvel, aga ma ei saa seda kuidagi unehäireks nimetada, sest ma ärkan rõõmuga ja lihtsalt ei raatsi imeilusat päeva maha magada. Midagi nii ilusat kui suvine varahommik on ikka raske ette kujutada. Ja kui siis päev tuleb ja muudkui on ja on ja on. Ja siis vahepeal tuleb meelde talv: alles jõudis akna taga valgeks minna, kui juba hakkas jälle hämaraks kiskuma. Vaat see on ikka tõeliselt jube aeg. Magada saab rahus, aga pimedas tööle ja pimedas koju – õudne! Suvi on super!
Suvi ongi super!
Vabandan suve ees, kui võis vastupidist välja lugeda.
😉
Päikese varajane tõusmine erilisi unehäireid ei põhjusta, küll aga ei saa ma suvel palavate ilmadega korralikult magada.
Meie kodus kardinaid ööseks ette ei tõmmata. Sai see alguse nii, et kui kolisin uude koju, siis kardinaid veel ei olnud ja harjusin ise valgusega magama. Eelmisel suvel elasin juba koos kaugemalt pärit elukaaslasega, kes siis järjepidevalt nii kella 4 paiku rähklema hakkas. Laupäeval küsisin temalt Sinu artiklist inspireerituna, et kuidas ta ennast sel aastal tunneb. Väitis, et hommikul enam valgus ei sega ja magab nagu kott, aga õhtuti on kogu aeg imelik, et nii valge on.
mina olen paadunud unekott ja magan nii pimedas kui valges. Kardinaid pole ma kunagi armastanud. Talvel ja suvel vahet ei näe, igal juhul jääb uneaega napiks.
artiklit ei lugenud. ka sa pole kunagi päeval maganud? või ehk oleneb see inimesest ja tema unevajadusest. mu abikaasa vajab väga vähe und, mina võin ka päeval, kui päike lausa aknast sisse lõõskab, ennast magama kerida (peaasi, et palav poleks).
mind ei häiri valged ööd absoluutselt. Ainult siis, kui päike silmaauku paistab, ärkan üles, aga selle vastu aitab kardin. Magan iga päev ka lõunauinakut.
Ma magan, jumal tänatud, siiani küll igatpidi väga hästi, olenemata aastaajast magan päeval ka, olen selles mõttes täpselt Annu moodi. Kusagil nelja ja kuue vahel tuleb iga jumala päev uni peale.
Ma ei oska mitte kuidagi kurta ei pimeda aja ega suvevalguse üle, aga olen seda kunagi siin kommentaarides juba rääkinud. Mulle väga sobib Eesti, siinne kliima, aastaajad ja kõik.
Ja vahel on mul pigem kahju, et ma suviti kaua magan, sest minu meelest on üks ilusamaid asju vara suvehommikul ärgata, kasteses rohus kõndida ja kohvi juua, aga viimati tegin seda tõesti ikka hea mitu aastat tagasi, sest vabal päeval ei raatsi end kuidagi varakult üles ajada.
mul on esimest korda nii, et ärkan IGAL HOMMIKUL 6.40. juba kaks kuud. tavaliselt hoian silmi kinni ja sunnin end edasi magama. mõnikord isegi õnnestub. varem olin suur magaja. aga ma mõtlesin, et see on SEOSES VANADUSEGA. teised minu pere liikmed norskavad ikka kauem.
Talvel on energialangus ja muu seonduv minu puhul kohutav, suvel on ´aga valgussüst teretulnud.
Sõidan isegi Lapimaale juuli algul viimast võtmaks ja magan kindlasti 10 tundi järjest telgis või päikese all, no problem.
Last küll häirib. Esimene juuni, mida oleme Eestis veetnud.