Kas toetada ja keda toetada (oma lasteraamatutega)?

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Tere Epp,

    mina soovitaksin sul toetada mingit sellist organisatsiooni, mis tegeleb koduvägivallaohvritega. Tallinnas näiteks peaks ju olema mingi emade ja laste varjupaik, kuhu nad saavad oma vägivaldsete abikaasade või elukaaslaste eest põgeneda koos lastega. Usun, et see on üsna kurb ja lohutu paik.

    Ilmselt on selliseid organisatsioone veel.

  2. Lastekodulaste teemale lisaks oskan kirjutada, et kui need elluastujad saavad rahalise toetuse (lisaks ühekordsele riigitoetusele), siis see neid palju ei päästa. Probleem on selles, et laps peab minema tagasi oma piirkonda, kust ta kunagi lastekodusse on tulnud. Sealne KOV peab tagama elamispinna, mida neil enamasti pakkuda ei ole. Täiesti tavaline on skeem, et laps jõuab tagasi samasse keskkonda, kust ta tuli – joodikutest pered, vägivald jne. Sest tal pole kuhugi minna.
    Teine probleem on see, et need lapsed, kes elavad lastekodus, reeglina ei oska rahaga midagi peale hakata, neil puudub vastav oskus, kuna terve lastekodus veedetud aja jooksul neil ju taskuraha või oma raha kui sellist ei ole.
    Võibolla on siin koht, kuhu investeerida? nt läbi kodumajandus koolituse, kursuste vms.

    Mitte et ma arvaks, et lastekodulapsi ei ole vaja toetada, kindlasti oleks see hea mõte aga toetusskeem vajaks tõsist analüüsi.

    Lastekodu, kellega mina olen kokku puutunud paari aasta vältel kurdab, et lapsed varastaks ja teeks rahaks kõik, mida annab rahaks teha – et osta suitsu ja alkoholi.
    Meil on lastekodudest lihtsalt nii teistsugune ettekujutus, minul vähemalt oli. Tegelikkus on palju karmim, lastekodu on tänapäeval nagu sotsiaaltöökeskus. Võtab vastu tänavalapsed, tegeleb perevägivalla probleemidega, väärkoheldud lastega jne. Väikelastekodudest reeglina edasi lapsed ei satu, pisikesed lapsendatakse kiirelt. Too lastekodu on öelnud ka, et paljud pakuvad rahalist abi (eriti jõulude ajal) aga neil oleks abi vaja hoopis sotsiaalses mõttes (ühisüritused, sõber väljast, sotsiaalne võrgustik, eeskujud jne).
    Võib olla on sellest infost kasu valikute tegemisel.

  3. Nojah, oleneb mida Sa otsid. Tartus on nii Naistevarjupaik kui Ema ja lapse varjupaik, Turvakodu, Lastekaitseliit, Kristlik Kodu, Kristlik Noortekodu, Caritas-Eesti jne jne jne. Igal omad head ja vead 🙂 Ja miks mitte toetatad lastehoiu seltsi, kes normaalsetele inimestele teenust osutab? Ja enne kui otsustad, kohtu nende inimestega, näiteks Orvuna Kasvanute Liiduga ja vaata, mis tunne tekib …

  4. Aga kas Unicefiga ei annaks mingisugust koostööd teha? Või nendega koos uut projekti välja töötada, mille kaudu saaks raha konkreetsetele inimestele suunata? Unicef tegeleb ju selliste väiksemate prohjektidega ka ja on väga usaldusväärne, paljude kogemustega organisatsioon.

  5. Mida suurem organisatsioon, seda laialivalguvam see kõik on. Ja huupi kuhugi raha kandmine aitamise sihiga on üldse kahtlane. Mu meelest oleks mõistlik aidata õnge hankida, mitte kala pakkuda. Ja kuivõrd tegemist ei saa tõenäoliselt olema miljarditega, vähemalt mitte kohe, siis soovitaksin mina võtta sul ühendust Tartu Kristliku Noortekoduga. Neil on nii päevakeskus piisava koduse hooleta lastele kui ka väike lastekodu. Ja selle lastekodu juures on erakordselt sümpaatne see, et nad väga rõhuvad haridusele. Võta ühendust noortekodu juhataja Külli Kooliga ja pidage aru – ehk saab teha nt mingi fondi, kust saaksid õpinguaastate jooksul stippi need kasvandikud, kes lähevad õppima kõrgkooli. Praegu nt on neid kodulehekülje andmeil kolm. Kui fond kasvab-kosub, siis nt ka need, kes kutsekooli lähevad – et õhutada võimekaid lapsi õppima. Siis oleks iga sent sellest rahast asja ette läinud.

  6. Kuduva koeraomaniku kommentaar tuletas meelde, et kümmekond aastat tagasi oli Tartus mingi selline asutus, kes tegeles nn vanema venna/õe programmiga. Ehk siis lastekodulastega tegelesid gümnaasiumis ja ülikoolis käivad noored – käisid kinos, “hängisid” niisama…

  7. ee…ei, ära küsi nõu. Uuri ise ja vali keegi välja, keda toetada. See kristliku noortekodu jaoks edasiõppijaid toetava fondi asutamine, mida siin eespool pakuti, ón mu meelest hea konkreetne võimalus.olen nendega kunagi praktika käigus ülikooliajal kokku puutunud ja minu meelest on see just selline koht, kus sul on ka hiljem kõigest ülevaade olemas, kuhu raha läks ja mis sest sai. Muidu mõni nõuandjafirma trükib selle raha eest jälle hunniku läikival paberil voldikuid – et narkootikumid hukutavad vmt totrust – ja ongi su raha läind täiesti mõttetuks asjaks.

  8. Kuulmislangusega lapsi aitab MTÜ Audiere, kus kogutakse raha selleks, et aidata lastel saada sisekõrvaimplantaat.

  9. Toeta parem tavalisi lasteaedu oma raamatutega, et iga lasteaed saaks ühe või kaks eksemplari. Tavalapsi ei kipu keegi toetama, aga vanematel kipub järjest vähem aega lugemiseks (ja lastele üldse) olema. Selle vähese raha eest, mis riiklikes lasteaedades ühe lapse kohta antakse, raamatuid eriti ei osta. Nuuks. Olen ise lasteaiaõpetaja ja kurvastan alati, et ei jaksa rühma raamatuid osta.

  10. Ideid on siin juba palju pakutud, lisaksin ühe veel. Võiksid võtta ühendust Lendava Konnaga, lendavkonn.blogspot.com Tema asutas MTÜ eesmärgiga toetada laste keeleõpet. Aga kooli juhtkond ei võtnud vedu. Kuna Sa oled ise maailmas palju ringi liikunud, siis mõistad, et hea võõrkeelteoskus avab palju uksi. Miks mitte siis anda võimalust?
    Muidugi on väga hea idee ka lastekodust lahkujate järje peale aitamine.
    Ah, kui aus olla, on neid auke liigagi palju. Kõige parem oleks leida konkreetne väljund, mingite voldikute ja plakatite trükkimiseks saab raha eurofondidest kah.

  11. Tere Epp,

    Väga lahe idee! Lisaks konkreetsele rahasummale aitab tagakaas heale algatusele ka teiste inimeste tähelepanu tõmmata. Võib-olla lisada ka algatuse kodulehekülje ja / või pangaarve numbri?

    Neli üldist soovitust:

    1. Kindlasti – nagu eespool ka soovitati – minna organisatsioonile külla! Kui nendega tekib hea klapp ja vastastikune usaldus, on toetamine palju inspireerivam ja rõõmurohkem.

    2. Tasub helistada mõnele neutraalsele lastekaitse eksperdile (nt ministeeriumist või maavalitsusest): kas organisatsioon on tõesti nii tulemuslik, nagu endast mulje jätavad?

    3. Mõttekas on teha umbkaudse arvestuse, kui suur võib raamatute müügist laekuv annetussumma olla. Selle põhjal on parem otsustada, kas konkreetse algatuse eelarve juures sellest ka reaalset abi võiks olla. Samas: kui eesmärgiks tagakaane abil organisatsiooni tuntust suurendada, pole konkreetne toetussumma nii oluline.

    4. Olen nõus mõne eelkirjutanuga, et nii mõnigi kord on lastele otse raha või nänni andmise asemel parem toetada ja motiveerida neid, kes laste sotsiaalse arenguga tegelevad (nt tugiisikud).

    Omalt poolt lisan ajurünnaku loetellu veel:
    * SOS Lasteküla Eesti Ühing (www.sos-lastekyla.ee). Nemad on plaanimas uuendust: uue mudeli järgi paigutatakse pered elama kohalikku kogukonda, mis tähendab, et majad on hajali elurajoonides, ning perevanematena hakkavad tööle abielupaarid ehk SOS ema ja isa.
    * Sotsiaalprobleemide kaudse ennetusega ja noorte kujundamisega hoolivalt ettevõtlikuks tegeleb Heateo noorteprogramm (www.sinanoored.ee).

    Kui huvi algatuste välja valimisse põhjalikumalt aega panustada, saab praktilisi näpunäiteid Heateo poolt välja käsiraamatust “Kuidas teha head hästi” (http://www.heategu.ee/doc/kasiraamat.pdf).

    Põnevat valikute tegemist!
    Konkreetsest välja valitud organisatsioonist sõltumatult on igal juhul tegemist väga tänuväärt mõttega.

  12. Tahaks ka teha soovituse, eks ikka selle pärast, et olen ise sellesse organisatsiooni palju aega ja energiat pannud. MTÜ Le-Lu-La (www.lelula.ee) palub mängimise võimalust tavalisest kodust lastele, neile emmedele, kel laps on aias käimiseks veel liiga väike, pole kohta, pole sobiv keskkond jms põhjustel. MTÜ tegutseb vabatahtlikkuse alusel ja toetust vajame väga konkreetseks asjaks – tahaks leida ruumid kesklinnas, mis võimaldaksid mängutoa teenust veelgi paremini pakkuda.
    Mis on Lelula ideoloogia? Tahame toetada emade-isade ja laste koosmängu, arendavaid mänguasju ja toredat keskkonda pakkudes. Peame lastepsühholoogide, logopeedide ja eripedagoogiega lastevanemate vestlusringe. Pakume võimalust mängiasju laenutada (väikese tasu eest). Iga vanem teab, et uus mänguasi pakub huvi 10-14 päeva. Et uus kann nurka tolmu koguma ei jääks on mõtet asi laenutada (erit nt väikelaste mänguasju, puzzlesid, mis end väga kiiresti ammendavad, kuid väga arendavad ja toredad on).
    Lisaks on Le-Lu-La korraldanud regulaarselt sünnipäevi lastekodulastele leides sponsorid toidu ja kingituste ostmiseks. Üldiselt tulemegi toime oma tegevustega, aga profiili laiendamiseks vajame juurde huvilisi vabatahtlikke ja paremaid ruume.

    Et kui tahta toetada neid nn normaalseid alla 7a lapsi, kelle tegevust riik tegelikult eriti ei toeta muul moel kui emapalk ja lasteaiakoht.

  13. Aitäh kõigile soovitajatele, ma uurisin ja mõtlesin kõik siin mainitud variandid läbi ja lõpuks otsustasin lihtsalt sisetunde põhjal “Dharma” fondi kasuks. Asutame stipendiumi, nii selle kui järgmiste raamatute abil koguneb raha, mis toetab…
    aga ma kopeerin teksti, mis läheb tagakaanele:

    Seda raamatut ostes annetad 10 krooni stipendiumiks, mis läheb hästi õppivatele lastekodulastele. Loe täpsemalt http://www.dharma.ee.

    (praegu seal veel sellest kirjutatud pole, aga küll raamatu ostuvõrku jõudmise ajaks on.)

  14. Tean küll, uurisin tausta. Minu jaoks olid need tuntud ja tugevad nimed märk sellest, et see fond ei kao kusagile ära. Eenmaa-Maapanga juhtumile pole siin minu meelest küll mõtet vihjata, see oli nii segane lugu ja ma kaldun arvama, et ta nn pandi tanki.
    Igatahes tuleb konkreetse statuudiga stipendium, ilmselt saavad kandideerida kõik hästi õppivad lastekodulapsed. Ja see raha ei lähe kusagile kõrvale, vaid konkreetselt inimestele.

    Kui liiga karta “aga mis siis juhtub, kui…”, siis ei saaks ju üldse midagi teha.

  15. ehhh…, ikka jälle sinna, kus niigi on. Sõõrumaa-Eenmaa on suutnud ja suudavad sinna seda raha niigi kokku ajada, aga väikesed, no kasvõi see pakutud Tartu lastekodu, kus ka ju just õppimiseks olnuks see stipp…
    Ega asjata ei öelda: kus on, sinna tuleb juurde.
    Aga noh, ega raha siis olulisim ole – ju need tublid vanemate hooleta kasvanud lapsed, kes väikesest Tartu lastekodust ülikooli lähevad, saavad sellegi üle rõõmustada, et lastekodu endiselt nende kindel tagala on, mis siin rahast…

  16. Appike, mis te õiendate inimesega, Eppppp võib toetada, keda ja kuidas ta soovib. Pealegi on see ju enamvähem see algne idee, mis tal oligi, aidata lastekodukaid.

  17. Dharma on hea valik. Oleme ise kaks aastat nende tugiisikute koolituse projekte toetanud ja alati väga hea tagasiside saanud. Et raha on õigesse kohta läinud. Mõne väiksema projekti puhul on raha kadunud nagu mutiauku, lõpuks pole raha, projekti ja halvemal juhul ka MTÜ-d…

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar