Killukesi

Huvitav, kes on uus Edgar Valter?

(Nii nagu Remo Savisaar on uus Fred Jüssi ;).

Ma loen lapsele iga õhtu hunniku raamatuid ette, tuhnin raaatupoodides ja -kogudes ja see küsimus on mind viimasel ajal kummitanud. Kes on see uus lasteraamatute kunstnik, kelles saab fenomen, suurem kui elu ise?

Selline jäädvustamist vääriv killuke. Kõnnime mööda Tartu kesklinna, kui meie poole pöörduv kaks välismaalast. Inglise keeles küsivad nad, et kus asub “Dämbieemadžaa”.

Arvake ära, kuhu nad minna tahtsid?

“Seksi ja linna” käisime vaatamas. Üks huvitav ja ausalt öeldes natuke ebamugavust tekitav fenomen: filmi esimese veerandtunni jooksul tundusid peategelased kuidagi… koledamad ja võõramad (eriti Carrie).

Aga muidugi. Isegi staarid kogu oma Botoxite ja muuga – vananevad (“ja gravitatsioon muutub talumatumaks kui varem”, kisub näonaha maa poole). Möödunud on umbes viis-kuus aastat sellest, kui “Seksi ja Linna” seeria lõppes. Arusaadav, miks alguses räägitud plaan – teha film sellest, kuidas neli naist omal ajal kohtusid – läbi ei läinud.

Sest elu läheb ikka edaspidi, mitte tagurpidi.

Ja kui meie sinuga näiteks viie aasta pärast alates tänasest kohtume, on ka meie näonahk viie aasta võrra rohkem gravitatsioonile allunud… Nii see on.

30 arvamust “Killukesi” kohta

  1. Kivirähk on raudselt fenomen!

    Aga kunstnikest… Mulle tundub, et näiteks see Ott Vallik, kes Evelin Samueli raamatu illustreeris, tema võibolla on kunagi SEE.

    Tampere maja on hea kild!!

  2. minul on ott valliku samueli raamatu piltidest pisut kahju, et piltidele polnud ruumi antud. osa oli päris väikeselt ja samas olid leheküljetäied pinda triibulistele taustadele pandud

    jüri mildeberg (miks mitte ka piret) võiks küll uue valteri välja anda (ma muidugi ei tea, kas lastele tema pildid meeldivad, kuid mulle need väga meeldivad. kuigi, vahel tundub, et teda on igal pool juba natuke liiga palju

  3. Ma ei tea kas te olete kuulnud midagi sellisest andekast noorest kunstnik/lastekirjanikust nagu Edvin Aedma. Aga tema oli esimene kes mulle meenus.

  4. Eesti kirjanikud:
    Ok, lastekirjanikuna – Andrus Kivirähk ja üks omapärane kirjutaja Margit Pajo

    Kes joonistab – ai ai, seda ma ei teagi..kuid ma usun, et keegi ikka, keegi noor ja selline pehme ja soe…

  5. Uus Edgar Valter joonistajana võiks lähiaastatel küll kerkida, ehkki ma nimesid ei oska nimetada, pole viimasel ajal lasteraamatutega väga kokku puutund. Aga olla sama ajal Edgar Valter inimesena…. kahtlane, kas kellelgi välja tuleb praegu.
    Kivirähu lasteraamatud on paremad kui tema suurte inimeste raamatud.
    Mis väljamaalased sealt Tampere majast otsisid ka, öömaja?

    Aga Sarah Jessica Parker ongi kole naine. Mis ei tähenda, et mulle Seks ja linn ei meeldiks 🙂 pole veel vaatama jõund.

  6. Urmas Viik? Meenutage Kertu Soansi raamatuid, Seltsimees last ja Hinrikuse Miiat ja Friidat.
    Kirke Kangro meeldib mulle ka väga.

  7. Urmas Viik kindlasti EI SAA olla järgmine Edgar Valter. Minule mõjuvad tema illustratsioonid kuidagi liiga külmad ja asised, neis on minu jaoks liiga vähe emotsiooni.
    Pigem jah Ott Vallik, Valdek Alber (Siili aabits, Triinu ja Taavi lood jne). Aga jah, selles suunas on palju arenguruumi, näib, võiks oodata noori tegijaid, kes tuleksid ja lööksid värskuse ja tundlikkusega.
    Miks mulle Valter on sellise jälje jätnud? Ilmselt üks põhjus on selles, et tema illustreeritud on teosed, mis said klassikaks – Naksitrallid, Sipsik, Kalle Blonqvist… Väga oluline ja suur osa lastekirjandusest on just Edgari illustreeritud – ja mulle meeldib tema illustratsioonides julge, hoogne joon, värvid,omanäolisus; realistlikku ja fantaasia segunemine. Meister!

  8. Mu meelest SJP küll ilus naine. Ilus ei ole ju vaid klassikaline pikkjuus-pikkkoib 🙂
    Tal on väga omapärane nägu ja ilusad silmad minu meelest. Ja no ta stiilist ma ei hakka üldse rääkimagi, minu maitsemeelele sobib 120%.

  9. Aga miks just Edgar Valter?

    Minu lapsepõlves seostus Edgar Valteriga “Jahikoera memuaarid” ja veel mingi hulk afišše. Ma teadsin küll, et ta illustreeris veel hulga muid raamatuid, aga need pildid ei olnud mulle kunagi olulised, tema stiil tundus kuidagi “üheplaaniline” ja “külm”, mulle kuidagi ei sobinud tookord see fantaasia. Aga ma muidugi igaks juhuks eelistasin ilma piltideta raamatuid, sest tihti kujutasid kunstnikud minu arvates tegelasi “valesti” 🙂 Mitte alati, muidugi, “Saja rahva lugudest” näiteks ei mäleta häirivat ja enamik Maret Kernumehe “Kääbikut” tundus ka õige ning usutav. Oh, nüüd tuleb meelde veel igasuguseid häid illustratsioone 🙂

    Aga Edgar Valter mul lastega ei seostu ikkagi kohe üldse. Kui ise otsiksin lastekirjanduse illustreerija etaloni, siis vist küsiksin “Kes on uus Siima Škop”? /ehkki tema on juba eelmine põlvkond, aga ikkagi/

    Just my two cents…

  10. Jaa, Siima Škop on väga ilus ja lastepärane.
    Ma käisin kunagi Favoriidi ilukirjanduslisa toimetades tal ja Vanapal külas, lausa mitu korda, nii muhedad kujud.
    Siima Škop on nüüd 88-aastane, ta vist enam ei tee uusi töid… Mõtlesin just ükspäev ta peale.

    Minu esimese lasteraamatu illustraator on Kamille Saabre. Tuleb välja juuli alguses.

  11. käisime vaatamas – see tähendab, et sina ja keegi veel – Justin? Marta? saavutus oleks see vist mõlema puhul?

    talinlasena ei tea ma isegi seda, et Tartus on Tampere maja 🙁

    ja minu arvates on kõik teie kirjastuse raamatud vähemalt kaanepildilt väga ilusad.

  12. Justin TAHTIS tulla Seksi ja linna vaatama, ta vaatas minu kõrvalt enamikku seeriat ka, kui ma kunagi nad USAs plaatide peal laenutasin ja öise vaatamismaratoni korraldasin.

    Tampere maja on umbes Jaani kiriku vastas (kui sa seda tead ;), seal toimuvad üritused ja on ka majutus, toad.

  13. Panen lapsepõlve lemmikraamatuid ritta… huvitav, vähemalt pooled on Valteri piltidega. Ajaprintsess, Agu Sihvka, Mäng, Arabella ja nii edasi. Miks? Tead, Valter sisendas turvatunnet ja päikesepaistet ja pimedate nurgataguste puudumist.
    Olimar Kallas muidugi oli äge, ja Vive Tolli Pille-Riin. Aidake meenutada, kelle pildid on Nösperi Nönni Natukesel ja Midrimaal!
    Praegu aga – kui Pastacas (Ramo Teder) kunagi lasteraamatutele joonistaks, või kes teab äkki joonistabki, oleks vist hea.

  14. Oudekki, Edgar Valter tegi ka kaks “Saja rahva lugude” raamatut, Pärsia ja Itelmeeni.

  15. Muuseas, tavaelus Edgar Valter ei talunud lapsi. Olen ise seda korduvalt tunnistanud ja Urvaste rahvas teadis seda täpselt. Lapsed hoiti vanameistrist kaugel. Eriti tigedaks sai ta kui sellised 3-5 aastased karjuma hakkasid.

  16. Ja minu meelest on Valteri illustratsioonid rohkem tema oma loodud uus maailm. Ja see on sama maailm, kus elab see memuaare kirjutav jahikoer. Kõik tema teised illustreeritud tegelased sobivad sinna elama. Ma ei ütle, et see midagi halba oleks. See on Valteri fenomen. Aga minu meelest on vale temas sooja südamega lasteraamatute illustraatorit näha. Ma arvan teadvat, et ta ka ise arvas endast muud.

  17. Notsu, Itelmeeni oma mul ei olnud, aga Pärsiast suudan meenutada ainult kaant. Aga oli vist küll nende muinasjuttude mõtteviisi suunas, nii et au ja kiitus. Ma räägin, kui ma järele mõtlen, siis tulevad illustratsioonid meelde küll, aga ma pean neid mälust otsima. Ju mulle lasteraamatute puhul visuaalia polnud oluline 🙂

    Aga mulle lapsena Valteris ei meeldinud vist just see “Valter sisendas turvatunnet ja päikesepaistet ja pimedate nurgataguste puudumist” See ei olnud ju ei huvitav ega ehtne, ma ei uskunud lugudesse, kus ühtegi pimedat nurgatagust ei olnud – ja raamatutes neid ju ka ikka oli ning kui pildid raamatuga vastuollu läksid, siis püüdsin pilte mitte vaadata.

    Seda ma olen ka kuulnud, et kohalikud ütlesid Valteri kohta “tige vanamees”, aga ega see ta kunsti halvemaks tee. Mõnes mõttes on just huvitav, et kuidas ta suutis teha niisuguses koguses lasteraamatuid, ise lastest võimalikult eemale hoides…

  18. Kirjastuskeskus lasi hiljuti välja uue versiooni raamatust “Tistou, roheliste sõrmedega poiss” ja seal mulle meeldivad kangesti Piret Räni illustratsioonid.

    Ehkki kõigi uuema aja illustraatorite puhul paistab minu arust kaugele silma see, et kunstiakadeemias ei panda enam suuremat rõhku anatoomilisele joonistamisele ja joonistamisoskusele üleüldse. Et kui oskad, on kena, aga kui ei oska, siis tee niisama kunsti.

  19. Janno Põldma ja Heiki Ernits loomulikult! Lottet teab iga põlvepikkune ja see maailm on väga soe ja ilus. Ning vanad ise on just sellised muhedad vuntsid, jaksavad säutsuvaid lapsi näituse avamisel juhendada, Põldmal taksikoer rihma otsas kaasas:) Ja kui Lottemaa ka veel kunagi valmib…

  20. Hakkasin mõtlema, et “uue Valteri” tiitel saab komplimendiks olla küll ainult kunstnikule, kellel enda isikupära napib.

    Aga mis puutub pimedatesse nurgatagustesse, siis näiteks mõnes “Lehe ja puu” raamatu pildis oli küll süngust. Ja Pioneeris ilmunud Strugatski järjejuttude illustratsioonides ka. Ja “Kunksmoori” omades… Rääkimata õlitehnikas tehtud illustratsioonidest (needsamad itelmeeni muinasjutud näiteks), kus on kuidagi täiskasvanum õhkkond kui joonistustes.

  21. PS Pärsia muinasjuttude illustratsioonide stiil võttis šnitti Pärsia miniatuuride omast, itelmeeni omad olid võrdlemisi realistlikus laadis.

  22. Mulle sellepärast need “saja rahva lugude” illustratsioonid meeldisidki, et kõigi oli püütud imiteerida selle kandi visuaalset kunsti, väga hea konseptsioon. Aga mul on kohe soov need itelmeeni omad üles otsida, huvitav, kas ma neid üldse lugema olen sattunud (kuigi laenasin nagu küll raamatukogust neid asju, mida endal kodus ei olnud) 🙂

  23. Minule näiteks ei meeldi ei Mildebergid ega Piret Raud, nad on kuidagi liiga lopergused minu maitse jaoks.

  24. Kas Siima Škop on elus, uau? Nägin teda lapsepõlves telekas ja siis oli ta juba jube vana. Huvitav, mis seisus ta on nüüd, kas veel pilte ka teeb… vist mitte…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.