Hambajuttu, vol 2

Kuhu ma oma hambajutuga jõudsingi?

Tom koksis mul tookord neli aastat tagasi silla lahti ja küsis nõutult: “Miks see küll niimoodi tehtud sai?” Tom on helesiniste silmadega heatahtlik pereisa, kõige lahkem ja rahulikum hambaarst, keda elus kohanud olen. Ta oli siiralt kurb.

Mu sild oli Eestis ehitatud tarkusehamba peale ja selle kõrval oleva hamba peale, kattis ära augu (kust hammas oli välja tõmmatud) ja lisaks oli see ehitatud veel kahe järgmise hamba peale. Ühesõnaga oli ära pisikeseks viilitud neli hammast, kuigi, nagu Tom mulle seletas, oleks piisanud kahe augu kõrval asuva hamba viilimisest.

“Ja miks sa üldse siia silla lasid panna, miks mitte implantaadi?”

Ma ei osanud midagi vastata. Mu hambaarst R. Eestis oli olnud selline.. musta huumori viljeleja ja väga huvitava egoga tüüp, kes kandis näiteks silti “Trust me, Im a doctor”. Ta seletas küll vahel, aga minu jaoks mitte piisavalt. Koos oma mustapäise naisassistendiga olid nad nagu Adams Family. Mäletan, et sel silla tegemise perioodil nokkis R. mind aina teemal, kuidas ma plaanin minna Indiasse lehmasõnniku sisse elu mõtet otsima ja kuidas ma ta naljadele midagi vastata ei saanud (sest mul oli suu parajasti verd ja arstiriistu täis ju!). Mäletan, kuidas ta mulle hüvastijätul ütles, et “Loodetavasti ei tule sul siia silla alla jäänud hammastele mingisuguseid põletikke, pese hambaid hoolega, sest kui sinna põletik tuleb, siis on jama majas!”

Tol hetkel oli mul külma duši tunne. Nüüd ta siis ütleb! Ma olin juba ammu hakanud aimama, et minu hammaste puhul kehtib reegel “Kui midagi saab nihu minna, siis ta ka läheb”. Ja ainult hammaste pesemisest ei aita.

Implantaati kui varianti R. küll mainis, aga ei toonud minu jaoks piisavalt selgelt välja selle plusse. Miinuseks oli natukene kõrgem hind – aga tegelikult oli see kõik nagunii ju üle mõistuse kallis!

Siis, neli aastat tagasi istusin Tomi juures ja sain teada, et USAs ei tehtagi sildasid elusate hammaste peale ja sildasid üldse nagunii enam ei soovitata aastaid….

jätkan pärast.

4 mõtet “Hambajuttu, vol 2

  1. nojah

    Elusa hamba peale ei tohi mingil juhul silda teha. Köndiks lihvimisega jõutakse pulbile nii lähedale, et lekke oht juurekanalisse on väga suur. R käitus väga rumalalt.

    Silla võrdlus implantaadiga – implantaat ei ole alati võimalik, sest lõulaluu maht ei pruugi olla piisav. Isegi kui implantaat on võimalik, ei tuleks alati eelistada implantaati. Tegemist on keerulisema operatsiooniga, millaga kaasnevate komplikatsioonide hulk on suurem. Näidustus sillaks on siis, kui kõrvalhambad on niikuinii kahjustunud. Muudel juhtudel soovitaks siiski implantaati.

  2. nojah

    Teatud põhjustel ühtegi nime siin öelda ei taha, aga annan paar nippi Tartus õige hambaarsti leidmiseks:

    1) Katsu delikaatselt uurida, millist hambaarsti soovitavad Tartus teised arstid või hambaarstid, kui nad ise hätta satuvad.

    2) Uuri hambaarsti kodulehekülge
    – kas on õppinud väljaspool Eestit
    – kas on ise õppejõud
    – kui kaua on olnud tegev

    Soovin edu.

  3. catalina

    Seda et…kui kaua on olnud tegev ja õppejõuks olemine mu meelest ei anna mingit garantiid. Tean teistest valdkondadest tohtreid, kes on nii ühte kui teist, aga on (kas) suhtlemises väga ebameeldivad ja/või kuigi mitte lollid, ei viitsi sulle pühenduda.Ja kuna arste-õppejõude on terve Tartu täis, siis ei ole see tegelikult kah kvaliteedi näitaja (no mõnes teises valdkonnas võib ka seminari anda mitte just kõige arukam valdkonna esindaja vaid näiteks see, kel parasjagu aega juhtub olema).

  4. nupp

    Veel üks lihtne nipp:

    Vaata hambaarsti käsi. Hambaravi on väga peen käsitöö. Paksud sõrmekesed ei pruugi sellega väga hästi hakkama saadagi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.