hambajuttu vol 3

Kirjutan oma hambaloo lõpuni, sest siin on sees moraal, mida oma lapsele õpetaksin… Paar moraali tuli juba eelmistes osades välja:

1) mine hambaarsti juurde kohe, kui valutab, ära lükka edasi,

2) Ära mine suvalise hambaarsti juurde, vaid küsi tuttavatelt soovitusi,

3) Ära usu oma hambaarsti suurte valikute puhul (nagu hamba väljatõmbamine või silla tegemine), küsi alati teiselt professionaalilt ka arvamust (nn second opinion, see on nt USAs väga levinud, võibolla Eeestis ka, ma ei tea…).

4) Hari ennast ise hambaarstinduses (internet jm) ja esita oma arstile palju küsimusi, nori info välja, isegi kui ta sulle vastata ei viitsi,

5) Nüüd lähen libedale teele, aga vist… Ära lase endale silda teha, kui saad teha implantaadi.

6) Ära lase silda teha elusate hammaste peale.

7) Ära lase silda panna rohkem kui ühe hamba peale toetuma mõlemalt poolt,

8.) Kui ikkagi lased silla teha, siis kinnita see nn ajutise tsemendiga, sest see hoiab sama hästi kinni, aga kui seal all jama tekib, ei ole nii suurt ja valusat probleemi selle lahti saamisega…

Igatahes minu trauma nelja aasta tagant oli suur: nii hingeline, füüsiline kui rahaline. Kahele hambale silla all tuli teha nn root canal ehk vist eesti keeli hamba närvi suretamine. Tõsi, see protseduur sai tookord tehtud mitte peretohter Tomi juures, vaid Justini ema tutvuste kaudu “USA idakalda parima juurekanali-spetsialisti juures”. Mind pandi sinna ootejärjekorda ja Justini ema sõidutas mind 5-minutise etteteatamisajaga kohale, kui keegi oma ajast oli äsja loobunud.

See oli keskealine juut, mütsike kuklas (“Kõik superarstid siinkandis on juudid”, oli mulle juba ammu seletatud), ta ei rääkinud mulle mitte midagi, aga ta pani mulle minu meelest hambaauku mikroskoobiga kaamera! Ja ma nägin ise silmanurgast piiludes suurelt ekraanilt oma hammast seestpoolt. See oli tegelikult huvitavam vaatepilt, kui ma arvata oleksin osanud. Osa juuresuretamisetöödest toimus kuidagi laserneetodil – sellestvõib lugeda siin, innovaatiliste lahenduste alt.

…arve ulatus muidugi tuhandetesse, aga see-eest sai hambad kiirelt korda.

Edasi möödus paar aastat ilma hambaprobleemideta, kuni ma eelmisel suvel last oodates taas öise suure valuga ärkasin ning Eestis, Tartus, esimese hambaarsti juurde läksin, kes mind vastu võtta sai. Kuulsin seal, et enam juba mitu aastat ei soovitata ka Eestis sildasid, eriti mitte elusatele hammastele. Ja veel üks silla-alune hammas oli põletikku läinud… Silla lahti kopsimine ja kangutamine, muide, rikkus silla emaili ära, nii et leppisime hambaarstiga kokku, et kui see hammas korda saab, siis tuleb sild korda teha – enne pole mõtet, sest kuni hammas pole korras, tuleb iga kord see sild uuesti lahti lüüa…

KUI see hammas korda saab…

Ma hakkasin käima seda parandamas juuni lõpus 2007. Umbes nii kolme-nelja nädala tagant. Õde ja Justin muudkui imestasid, miks ma nii palju hambaarsti juures käin. Ja hambaarst ise ka imestas, miks hammas ei parane, ta paneb ju rohtu sisse, mis põletiku ära peaks võtma. Mina ei osanud kuidagi kommenteerida: minu hammas küll, aga sellega ka minu teadmised piirduvad. Vahepeal näitasid röntgenpildid põletiku vähenemist, siis jälle hoopis suurenemist. Rääkisime võimalusest, et loobun rinnaga toitmisest, siis saaks ta hamba sisse panna kangema, joodiga ravimi…

Viimast korda käisin Tartus hambaarsti juures juunikuu alguses 2007 ja põletik oli seekord taas vähenenud. Leppisime kokku, et kohtume augustis – ehk siis saab ravi lõpetada.

Ja siis tuli juba suur valuhoog juuni lõpus Vancouveris ja juuli keskel siin, Long islandil.

Ja taas, täpselt nagu neli aastat tagasi, leidsin ma end onu Tomi juures erakorralisel vastuvõtul.

Tom oli sama armas ja rahulik, nagu ma teda mäletasin. Tema mäletas mind ka (“Ega neid sildadega patsinete mulle just sageli ei juhtu!” ja “Kuidas su tütred elavad, kuulsin, et saite teise ka?”). Tegime röntgenipildi ja ta jäi seda nõutu naeratusega meie mõlema pea kohal kõrguvat suurt arvutiekraanilt vaatama.

“Sa ütled, et oled selle hambaga aasta aega hambaarsti juures käinud?”

“Jah.”

“Aga mida see hambaarst sellele hambale tegi?”

“Rohtu pani…”

“Aga miks ta root canalit ei teinud?”

Siinkohal tundsin, kuidas lained hakkavad üle pea lööma.

Mida paganat see root canal üldse eesti keeles tähendab? Kas see pole mitte juureravi? Kas mu hambaarst ei olnudki siis seda aasta aega teinud? Või oli, aga see ei õnnestunud?

“Mida tähendab root canal?” küsisin ma pärast sisse-väljahingamist.

“Ma kõrvetan ja suretan sul selle närvi ära. See võtab aega umbes… pool tundi.”

Hambaid koputades ja röntgenipilti vaadates lisas ta: “Tegelikult tuleks sul teha kahe hamba rootcanalid, sest see põletik on laienenud ka teise hamba alla ja mõlemad teevad valu. Ja kuna sul suu tuleb sealt juba nagunii tuimaks teha, siis – teeksime mõlemad koos. Aega läheb umbes 40 minutit.”

“Kas seda tohib teha, kui ma olen rinnaga toitev ema?”

“Tohib küll!”

Mul oli tehtud reisitervisekindlustus, millest – spetsiaalselt kontrollisin – on esmaabi hambaarstindus sees. ja mul oli kadunud igasugune usk Eesti hambaarstindusse. (Vabandage väga, armsad kaaspatrioodid, aga küllap näete mu kogemuste põhjal, kuhu see usk kadunud oli…) Niisiis ütlesin: “Jah, teeme ära!”

(Hinnast ma siinkohal meelega täpsemalt ei räägi. Ütleme nii, et suured summad on jäetud Eesti hambaarstindusse ja suures summad sai seekord ka siia maha jäetud. küll vaid 40 minutit kestnud protseduur, aga – see oli vist mu elu kallim 40 minutit…)

Tom tegi root canalit teistmoodi kui see innovaatiline laserspetsialist neli aastat tgasi. Ta kõrvetas sõna otseses mõttes midagi nii, et tundsin suust kõrbehaisu tulevat. Mikroskoopkaamera asemel oli tal endal silmade peal mikroskoop-prillid. Ja vahepeal tegi kontroll-röntgenit: “Aiai, siin on vist pisike otsake veel vaja teha…”

Ja: “Nüüd panen sulle täidise ja ongi kõik! Võid kahe päeva jooksul veel natuke valu tunda, aga siis on valu kadunud ja ka põletik kaob lähemate päevade jooksul.”

Mul pole tegelikult siiani aimugi, kas see, mida Tom tegi 40 minuti jooksul oli seesama asi, mida Eesti arst proovis teha ühe aasta jooksul? Igatahes läks kõik nii, nagu Tom ütles. Valu on kadunud ja nädal hiljem käisin tema juures kontrollröntgenis, ka põletik oli “sisuliselt kadunud”, nagu ta ütles.

Nii et tahaksin lisada oma lapsele veel ühe moraali siia: kui valida saab, siis mine hambaarsti juurde Ameerikas, nad teavad, kuidas root canalit teha…

Root canalil, muide, on Ameerika kultuuris oma tähendus. “I better have root canal!” öeldakse asjade kohta, mis on maailma vastikumad. Tegelikult polnud see üldsegi valus… Istusin ja usaldasin. Kogu hambaarstindus, nagu üldse igasugune arstindus põhinebki ju usaldusel. Kogu lugu võiks vaadata ka vastupidi: äkki tegi Tom mulle midagi sellist, mida ikkagi poleks tohtinud rinnaga toitvale emale teha, Eesti arstide mallidest lähtudes? Ei tea. Usaldust loovad info (mida mul on vähe) ja kogemus (mille isiklikuim osa on valuaisting: valu, mille onu Tom oskas ära võtta…)

14 arvamust “hambajuttu vol 3” kohta

  1. Ju sattusid Tartus kehva arsti otsa. Mina käisin ühe põletikulise hambaga kaks korda arsti juures ja siis oli korras kah. Neid haigeid leidus veelgi, aga üle kahe korra pole küll vaja käia olnud.

  2. Minu venna hambad maksid 13 tuhat dollarit. Ta on siia maani vihane, et ta ei saanud vene riigile kahjun6uet esitada.

    See kuramus sitanikerdis kukkus enne ise kossdi kokku. Ja katkised hambad j2ttis m2lestuseks …

    Endal on natu kergemalt l2inud aga jah … ega ikka eesti arsti juurde ei julgeks minna. Neilt ei saaks miljoneid kahjutasu v2lja n6uda kui nad sulle k2kki teevad. Saadavad su niisama pikalt. USAs on aga karm kord ses suhtes.
    Niisama inimesi ei lollitata.

  3. Elo, ma ei usu, et asi oli ühes arstis – sest alustas mul üks ja ta läks dekreeti talvel, siis sellest ajast kuni varasuveni tegi edasi teine arst. Ma arvan, et see ikka on koolkonna ja valikute (ja olemasolevate riistade jne) teema.
    Ma tean jah, et sina said terveks, ja mul on teisigi sõpru, kes kiirelt terveks saanud on oma hambad. Aga mina, näed, ei saanud. Arst Eestis oli nõutu, eriti kui ma talle meelde tuletasin, kui palju kordi sellel hambal juba rohtu on vahetatud. Ja USAs siis oli arst nõutu, et miks mulle seda maagilist root canalit pole tehtud…

  4. “Root canal” ei saa olla päris sama asi, mis hamba suretamine (no ok, suretamine Eesti moodi) – kui suretamine iseenesest põletikku ei ravi (?) ja edaspidiseid põletikke ei välista ammugi (lihtsalt kuna hammas ise valu ei tunne, siis jõuad arsti juurde kui põletik on juba sügavamale kobinud…vekkvekk..oma kogemus). Tegelikult oleks huvitav teada, et kuidas eesti arstid seda sinuga USAs ette võetud imetoimingut nimetaks.
    Aga tegelikult tõestab su jutt seda, et inimesel-perel peavad olema ikka nn vene moodi tutvused, kelle käest sõltumatut ja objektiivset arvamust saada (ja kes selle eest ka raha ei taha, sest see kipub ikka mõjutama) – tuttavad arstid peavad olema, lemmikloomapidajal tuttav veterinaar, tuttavad juristid…paistab et ka tuttav hambaarst.

  5. Kahju kuulda, et Su hambaravi nii keerukas ja piinarikas on olnud. Samas ei paneks mina seda kõike siiski Eesti hambaarstide küündimatuse arvele. Sa peaksid ju oma teistest meditsiinialastest kogemustest (sünnitus, vaktsineerimised jms) ju teadma, et arstinduses (sh hambaravis) on harva üks ja ÕIGE vastus hädadele. Mulle jääb mulje, et Eesti arst katsetas pigem “pehmemat” lähenemist ja püüdis ravida elusat hammast (võimalik, et just vastukaaluks nõukaaegsele “suretame-ja-tõmbame-välja kirvemeetodile). Ilmselt oleks ta küll võinud oma lähenemise ümber vaadata ja teisi võimalusi sinuga arutada, kui esialgne ravi sinu peal tulemust ei andud, aga see selleks.
    Minule näiteks lajatasid Ameerika hädaabiarstid, kes siin 80ndate lõpus sotsiaal-hoogtööd tegemas käisid esihammastesse kaks hõbeplommi (küll hamba tahaseina, nii et kohe ei paista, aga ikkagi), mille peale kõik siinsed hambaarstid, kelle juurde selle ÕIGE otsingutel sattusin pidid ära minestama.
    Pika jutu mõte aga – nagu kõikide teiste arstidega, tuleb leida hambaarst, kes sulle SOBIB ja kelle meetodid sulle sobivad. Head otsimist.

  6. mina käsin ka ühte vene ajal parandatud hammast aasta otsa parandamas. hambaarst tahtis lausa alguses välja tõmmata, aga kuna ma eriline jänes olen, siis olin nõus parandamisega, aga mitte mingil juhul väljatõmbamisega. see sinu jutt tundus mulle kuidas väga tuttav 🙂 aga minu (eestlasest) hambaarst ka kõrvetas mul midagi suus. kuna mul on selline arst, kes vähe räägib, siis ma eriti teada ei saanud (ega tahtnudki), mis ta seal hamba sees tegi.
    mina peale aastast käimist sain õnneks oma hamba siiski korda.

  7. root canal peaks ju olema meie mõistes juureravi? ja kui see tehtud, pannakse reeglina peale kroon.
    mul tehti seesama root canal eestis juba 2 a tagasi, aga krooni pole veel peale jõudnud panna, kuna ei ole nii kaua eestis viibinud, aga hammas on ilma kroonitagi väga ilusti vastu pidanud. korralik töö! ja märksa märksa odavam kui usas. kui sul just dental plani ei ole seal.
    olles käinud hambaarstide juures nii eestis kui ka usas (elan usas), siis tahaks väga väga vastu vaielda karvasele ja öelda, et korralikud eesti hambakliinikud nooremapoolsete arstidega on väga väga heal tasemel.

  8. Ei ole need Eesti arstid ka nii hullud üldse. Otsi endale korralik arst – küsi tuttavatelt soovitusi ja pole häda midagi. Mulle on tehtud paari aasta eest just samamoodi juureravi nagu sulle tehti Ameerikas ja ma küll ei usu, et see on kehvemini tehtud kui sul.

  9. Mul on samasugused kogemused:))) Eestis kaisin kah hambaid ravimas nii et yhe peale laks kusagil pool aastat voi nii… rohi sisse, rohi valja, rohi sisse, rohi valja…. ja ma toesti ei tea, mida krdit (sorry) nad seal jupsisid. ja sai haiget jne. Kui oma (mitte-Ameerika) mehe poole kolisin, pani ta mulle esimest korda ise hambaarsti aja kinni, sest ma aina lykkasin seda edasi ja ei kuulanud tema kinnitusi kuidas neil on siin head arstid ja valutud meetodid. Nu kaisin ara ja oligi u nii et pool tundi toolis, root canal tehtud, hammas korras. Minu meelest ei ole selles rohuga jamamises mingit loogikat. OK, olgu ta siis leebem variant – aga kui on naha, et leebem variant ei toota, no kaua sa solgutad patsienti? Pigem on pohjuseks, et koikidel arstidel ei ole ehk vajalikku tehnikat ja/voi valjaopet.

  10. Minu tavaline kild sel teemal on, et eestlastel on hambad perses. 🙂

    Pea asi, et autod vägevad on.

    Aga jah, vennal tuli 4 implantaati ja mingi number kroone panna.

    Aga eestis elades sõitis tema üksnes null viiega, nii, et ebaõiglus oli ikka kohutav. Oma katkiste hammaste plaginal vene auto roolis istudes kirus, et millal ta ometi siit kannatuste orust minema saab.

    Aga sai.

    Respekt.

    🙂

  11. Mina soovitan Mart Nirki Küüni hambaravist. Läksin kunagi umbes 10 a tagasi tema juurde oma pooleldi ära murdunud hambaga ja kuna mul ei olnud võimalik tol hetkel krooni lasta panna, ehitas ta lihtsalt sellele hamba mingi täidise vmt-ga üles. See hakkas alles paar aastat tagasi ära vajuma ja lasin panna korraliku krooni. Kõik tema pandud plommid ja ravid on olnud püsivad.

  12. Stomatoloogiasõnastik – http://www.hambaarst.ee/sonastik.php

    Juureravi:

    „Juureravi vajavad hambad, mille hambasäsi (närvid-veresooned) on pöördumatult kahjustunud. Kahjustus on tavaliselt põhjustatud pisikutest, mis on tunginud närviruumi kas sügava hambaaugu või haige igemetasku kaudu. Harvem on see hambatrauma tagajärg. Juureravi eesmärgiks on juurekanalisüsteemi puhastamine haigustekitajatest ning kanalivalendike tihe täitmine takistamaks pisikute tagasitungimist. Tavaliselt puhastatakse ja laiendatakse juurekanalid esimesel visiidil, mille järel asetatakse hambasse antibakteriaalne ravim ja suletakse hambaõõs tihedalt ajutise täidisega. Sõltuvalt hamba juurepõletiku iseloomust võib juureravikuur kesta üks kuni viis viisiiti. Kui ollakse kindel, et juurekanalisüsteem on infektsioonivaba, täidetakse kanalid kummi-laadsest materjalist guttabertsh-tihvtidega ärahoidmaks bakterite kanalisüsteemi tagasi tungimist. Juurekanalite täitmise järel taastatakse hambakroon. Elusa hamba korral tehakse juureravi tuimastuse all. Surnud hamba juureravi valutustamist ei vaja. Lühiajalist valulikkust võib esineda juhul kui juurekanali prepareerimise käigus materjali üle juuretipu tõugatakse.“

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.