Kommentaarid Kadunud asjade maal kohta

Kirjutas Eppppp

Eppppp — Fri, 19 Sep 2008 19:44:05 +0000

Minuga vist ei hakata, sest olen riigist ära oma abikaasa õpingute tõttu.
Aga üldiselt on see asi neil jah liiga mustvalgelt üles ehitatud. Mul ei olnudki ju muud võimalust kui rohelist kaarti taotleda ja kui ma nüüd tahaksin USAst eemal elada, siis olen justkui seaduserikkuja?
Meenub, et Tiial oli ükskord probleeme USAsse saamisega, kui ta Tartu Ülikoolis õppis, nii et võibolla see Justini õppimine ei tähenda ka midagi meie juhtumile.
Tiia näites läks tagasi järjekorda ja sai siis lahkema ametniku laua juurde. Ja sai riiki ikka sisse .

Kirjutas Siiri

Siiri — Fri, 19 Sep 2008 19:05:49 +0000

Rohelisest kaardist veel – see on alaline elamisluba, mille kehtimine eeldab, et suurema osa ajast elad USA-s. Kui tegelikult elad teises riigis, siis immigratsiooniametnik võib USA-sse sisenemisel norima hakata.
Siit saab natuke lugeda http://www.nolo.com/article.cfm/pg/2/objectId/46E25CCD-3076-4CAE-B8909FA9BFF73FEA/catId/E597E251-BB1C-4AA4-9D0AE7EC758B6391/118/209/286/ART/
Seadustes on vast täpsemalt kirjas, ma ise pole seda põhjalikult uurinud veel.

Kirjutas mina

mina — Fri, 19 Sep 2008 09:29:18 +0000

mul olid rattav6tmed suve algusest kadunud. Kevadel, kui uue t88 sain, oli nagu plaanis, et v6iks rattaga t88le s6ita, saaks tervislikumalt ja Amsterdamis on rattateed ju suurep2rased, mis sellest et mul siinse liikluse ees surmahirm on (suurem veel kui vanasti m88da viljandi maanteed koju s6ites, kui rekkad nii m88da tuhisesid, et iga kord m6tlesin, et kas s6idan kraavi v6i ei s6ida). Sellegipoolest, otsisin ja otsisin, k6ik loogilised kohad otsisin l2bi… ja eelmisel pyhap2eval leidsin v6tmed lusikasahtlist. Mis on t2iesti loogiline, sest me hoiame igasugust tr2ni ylemises sahtlis, aga see on katki ja ju need v6tmed kukkusid allapoole. Aga ikkagi, jube jabur.

Kirjutas kitty

kitty — Fri, 19 Sep 2008 00:59:59 +0000

mulle ka raamatud v2ga meeldivad, eriti n6ukaaegsed lasteraamatud – aga sellest hoolimata olen oma elus p2ris palju raamatuid minema visanud, vanapaberisse ja lihtsalt prygikasti ka. hea on 8elda, et vii antikvariaati vms, aga kui sul autot pole ja surnud sugulase korter tuleb tyhjaks teha ja enamus neist raamatutest on sul endal juba olemas nagunii? (m2letate n6uaaegseid tiraazhe?) esimese sugulase puhul veel viitsid sebida ja jagada neid raamatuid, edasi – mkm. antikvariaat ka k6ike vastu ei v6ta, need valivad.

Kirjutas tereloom

tereloom — Thu, 18 Sep 2008 19:28:22 +0000

Mina olen kõik oma lapsepõlve raamatud alles hoidnud ja käinud uus-ja taaskasutuskeskustes, antikvariaatides, laatadel ja kes -teab-veel-miskohtades just selle ajastu üllitistele lisa otsimas. Sellist lausvenemeelset või tollast kaasaegset kangelaseepost ema mu riiulisse ei ostnudki, nii sisaldab see algusest peale nüüd kordustrükki tulnud pärle, Beekmanni Lindgreni-tõlkeid ja Põhjamaade parimaid; eesti kirjanikest rääkimata. Oli aeg, kus tuli välja palju häid raamatuid, nende kättesaamisega aga oli raskusi. Ema kui ajakirjanik pääses paremini “järjekorras ette” ja tegi raamatute näol oma lastelaste tulevikule mõeldes väärika investeeringu.
Vanem poeg loeb ehk rohkem, kui on temaealistel kombeks, noorem on tõeline lugemishull. Tema pühamu on raamatukauplus ja kohalikku suurpoodi tuleb ta minuga kaasa siinse tillukese raamatuleti pärast.
Miks ma seda kirjutan… sest mul on hää meel, et maailmas leidub nii teistmoodi mõtlevaid inimesi, kes oma vanu raamatuid aeg-ajalt prügikasti kõrvale või vanakraamipoodi poetavad. See on hindamatu aardekast, kus häbenemata tuhlata võin ja oma lastelegi soovitada.
Iseasi muidugi, kuhu ehitada need järjekordsed raamaturiiulid…

Kirjutas daki

daki — Thu, 18 Sep 2008 18:05:25 +0000

Asjad kaovad kohta, mille nimi on Here. A place called here.

Lugege: Cecilia Ahern, “A Place Called Here”. Muide, samalt autorilt on “PS, I Love You”, millest hiljaaegu tehti väga ilus ja romantiline film, soovitan kõikidele romantikameelsetele!

Kirjutas maria

maria — Thu, 18 Sep 2008 12:24:33 +0000

Heh, see asjade kadumine on tõeliselt kummaline nähtus tõesti. Meie kodus ka asjad kaovad. Enamasti leitakse need mõne aja pärast üles kohtadest, mida me nimetame “klassika”, aga ka kohtadest, mis pole veel klassika kategoorias. Klassika on meil: diivani alune, vanniota pesukorv, mänguauto sees, kingakapp. Aga mõned asjad kaovadki, nii veider kui see ka ei tundu – isegi kõige põhjalikum otsimiskampaania ei suuda neid tuvastada.

Kirjutas Eppppp

Eppppp — Thu, 18 Sep 2008 09:43:44 +0000

Nii, tundub, et pass ONGI kadunud. Kriitik, sa vihjad vist sellele, et Anna tõstab asju ühest kohast teise? Ma olen üritanud tema loogika tasandil otsida, seni pole leidnud…

Aga jah, selgub, et saan kiirkorras uue passi teha ja tõesti, seda elamisloa-viisat pole rohkem vaja, kui on roheline kaart käes. Tore.

–

Raamatud. Oli nõukogudeaegset eesti kirjandust – jaan Kaplinski, Juhan Peegel, Rein Põder. ka tõelist nõukogudemeelset klassikat nagu Hans Leberechti “Valgus koordis”. Ja oli vene autoreid: Aleksei Tolstoi näiteks. Ja nõukogude ajal välja antud väljamaalasi nagu Antti Tuuri.

Anna, loomulikult on vanapaber parem koht raamatutele kui prügimägi.
Ja see inimene, kes nad sinna tõi, oli ju ka normaalne, tegelikult ka – ta tõstis need vanapaberikasti kõrvale, mitte sisse.

Aga ma ikka loodan, et Tartusse tuleb raamatuvahetuskohvik vms. Kui on veel inimesi, kes tahaks selle ideega tegeleda, võtke minuga ühendust, ma tahaksin teid omavahel kokku viia ja teid aidata… Täna juba keegi võttis, mul on siin suvest alates olnud õrnalt need teemad õhus. Tuleks teha MTÜ ja kirjutada EASile projekt.

Kirjutas kriitik

kriitik — Thu, 18 Sep 2008 09:33:46 +0000

Heh, ma arvan, et Anna (laste) blogis on vastus, kuhu su pass võis kaduda! Loe üle oma viimane sissekanne seal!

Kirjutas viki

viki — Thu, 18 Sep 2008 09:28:52 +0000

ma olen ülikriitiline raamatute suhtes. kuid sellest olenemata ma kurbusega vaatan kuidas nõuka ajal ostetud suured riiulitäied maanduvad prügikasti või lõkkesse
minu mees on suur lugeja ja selle lugemise pooldaja ja unistab ka suuuuuurest toast kus riiulid oleks täis raamatuid ja ta saaks käia lugemas
PS: oled sa ühendust võtnud nendega kes soovisid raamatuid illustreerida?

Kirjutas anna

anna — Thu, 18 Sep 2008 07:04:45 +0000

Meie alles 1päev viisime hunniku raamatuid vanapaberi konteinerisse. Koos vanaisa aastakümnete jooksul kogutud ajalehtedega. Tõesti ei näe mõtet alles hoida veneaegseid ajalooõpikuid või tobedalt nõukaaega idealiseerivaid lasteraamatuid, kus kõik on kangelased jms. Ma ei leidnud, et ma peaksin oma lastele selliseid asju alles hoidma. Pigem hoian ma neile “Alice imedemaal” ja kapsaks loetud “Bullerby lapsed” – raamatud, millel on mingi tähendus ja isiklik ajalugu.
Ja ma´i mõista hästi pahameelt raamatute vanapaberisse viimisel – selleks see vanapaberi kast ju ongi ja siis ei lähe need raamatud päris niisama kaotsi

Kirjutas Suslik

Suslik — Thu, 18 Sep 2008 05:41:43 +0000

Epp, mina ka alles ükspäev viisin prügikasti pealt raamatuid koju Õde küsis, et kesse sul neid nõuka-aegseid lastekaid loeb, et lapsed vaevalt…aga ma ise loen Ja siis tuleb see tunne, kui sai hdm vanas raamatukogus ahjuorvas istutud ja loetud,loetud, kuni raamatukogutädi tahtis koju minna…

Kirjutas luize

luize — Thu, 18 Sep 2008 05:23:43 +0000

MIna tassisin niimoodi raamatuid koju kümmekond aastat tagasi, kui varahommikul leidsin suured virnad kõrguvat kirjanike maja aia peal. Olen muide hiljem küsinud inimestelt, kes võiks seda teada, et mis värk sellega oli (pool tundi hiljem raamatuid enam polnud, aga ilm oli halb ja lörtsi sadas, vaevalt et need sina “tuulduma” pandi), aga keegi ei oska midagi öelda.
Aga kadumisest… võibolla on sul koju tekkinud must auk? Või kadunud asjade tuba raamaturiiuli taha, nagu Siimul. Martha kaotas ära dressipluusi, võibolla on see ka seal. Samas, ta võis enda oma ka trenni unustada.

Kirjutas L@SSIE

L@SSIE — Thu, 18 Sep 2008 03:10:08 +0000

Kusjuures, väga sageli on need väljavisatud raamatud huvi pakkunud ka bukinistidele. Inimesed lihtsalt ei oska enam kirjandust hinnata. Viska pigem LCD ekraan välja, see tassitakse kohe kui väärt instrument koju.

Kirjutas Siiri

Siiri — Thu, 18 Sep 2008 00:17:14 +0000

Piisab passist (mul on uus, täiesti tühi pass) ja rohekaardist. Järgi proovitud

Kirjutas Nirti

Nirti — Wed, 17 Sep 2008 22:54:29 +0000

Ehk viitsid ja viskad mõned raamatute nimed siia ka? Selles mõttes, et hea meelega viskaks pilgu peale, et milline osa kirjalikust loomest siis on nii kehvaks hinnatud, et isegi antiikvariaati ei kõlba viia, vaid niisama ära visatakse.

Kirjutas jääb arusaamatuks

jääb arusaamatuks — Wed, 17 Sep 2008 22:11:36 +0000

mis paberid Sul puudu on? kui Sul on elamisluba, mis viisat Sul siis veel vaja on? Eesti Pass jääbki puhtaks, sinna ei tembeldata enam midagi. Sul peaks ju olema Ameerika selle osariigi ID, kus sa elamisluba omad, “roheline kaart” ja Eesti pass.Rohelisel kaardil jälgi selle kehtivuse lõpptähtaega. peab kehtima veel vähemalt 3 kuud.