Arhiiv kuude lõikes: detsember 2008

Jõulud on jah üks kahe otsaga asi…

Jõuludel on kaks poolt. Mõtisklesin selle üle, kui sain oma “ilusat jõuluaega” soovivale kirjale vastuse ühelt sõbralt: “Mis siin ilusat on, katsume selle aja lihtsalt kuidagi üle elada!”

Ilus on jõulude juures see, kuidas pärast aastalõpu kiirustamist saabub aeg iseenesega olemiseks. See ei pea ju sugugi jõuludega seotud olema, tegelikult võib aja maha võtta ja küünalt põletada mis iganes hetkel. Mäletan seda eelnenud intensiivset töörallit ja jõulude-laadset katarsilist kogemust…. hoopis oktoobrist 2001, mis lõppes Indias. Milline rahu ja vaikus mu südames oli, milline nn jõulutunne! Peamine on just see, et sul on võimalik ennast puhastada, et töödest ja jantidest paastuda.

Üks väga eriline jõul oli minu jaoks see, mille viitsin üksinda Piiblit lugedes, see oli detsember 1999, kui ma parasjagu ühtegi perekonda ei kuulunud nii tugevalt, et mind kusagile jõuluõhtule oleks oodatud. Nautisin seda üksinda, rollidevaba ja pingevaba olemist. Kuigi märkasin muidugi ka seda, et suurt osa jõululauludest saab kuulata läbi melanhoolse prisma. Justkui oleks peale surutud see, et sa pead “olema inimeste keskel, kes sind armastavad”. Pole imestada, et jõulude ajal palju enesetappe tuleb (kusagilt kõrvu kleepunud väide). Loe edasi Jõulud on jah üks kahe otsaga asi…

Aidake mul meelde tuletada ühte raamatut

Ma ei mäleta ei selle raamatu autorit ega pealkirja, nii et päris raske on seda netipoest või ka muidu poest üles leida…

Vihjed järgmised:

– ilmus eesti keeles kas 2008 või 2007.

– tuntud, bestseller, nägin inglisekeelset varianti lennujaamade poodides müügil.

– Autor on naine, vist inglisekeelne. Teda tabab keskeakriis (lahutus?) ja ta läheb elama (vist?) Itaaliasse. Raamat olevat reisikiri, aga eriline.

Muud ma ei mäletagi!

Siinjuures võib veel raamatuid soovitada ;).

Tuulepealsest maast ja meie lugudest

Neljapäevaõhtul sattusime (külas olnud venna soovitusel) vaatama ETV-s jooksvat ajaloolist seriaali “Tuulepealne maa”. Eks olin sellest kuulnud-lugenud küll (et kriitikutele ei meeldi, aga rahvale meeldib…)ja mul oli plaanis see kunagi ära vaadata, samamoodi Justinil.

Tõtt öelda haaras see põgusalt “no heidame pilgu peale” vaadatud 11. osa nii kaasa, et nüüd olemegi ära vaadanud ka eelmised (need on saadaval nii Elioni digiboksi videolaentuses kui ka ETV koduleheküljel). Haaravad inimsuhted ja veel rohkem haarav ajalugu. Olin just enne lugenud üle oma lahkunud vanatädi Salme memuaarid ja värskelt selle üle mõelnud, kuidas pered olid enda elu 20 aasta jooksul üles ehitanud ja kuidas see kõik laiali kisti… Seriaal tekitas nüüd vajaduse kiirelt mõni ajalooraamat ette võtta ja meelde tuletada teemasid. Loe edasi Tuulepealsest maast ja meie lugudest

Alaska-Moldova-Tai esitlusest ehk 21. sajandi mängud

Mul on tagantjärgi hea meel, et ma julgesin võtta kaks riski.

Esiteks: avaldada korraga kolm sama sarja raamatut. Tai, Alaska ja Moldova tundusid kõik nii erinevad maad, et vaist ütles: nad mahuvad küll korraga välja tulema! Ja kellele ma neist oleksin siis pidanud ära ütlema, et sina ei mahu, kui kõik kolm autorit olid sügiseks käsikirja (peaaegu) valmis saanud ega tahtnud kuuldagi sellest, et ilmumine kusagile kaugemale lükata. Ikka enne jõulu lootsid kõik. Loe edasi Alaska-Moldova-Tai esitlusest ehk 21. sajandi mängud

Veel üks osaline blogiarvustusmängu: Murutari “Naisena sündinud. Kakskümmend aastat hiljem”

Selle on kirjutanud Viljandimaa kooliõpetaja Evelin Maalmeister, kellel ka oma blogi ei ole, aga riputame siis siia.

“MIKS VÕIKS KATI MURUTARI „NAISENA SÜNDINUD 20 AASTAT HILJEM“ KUULUDA GÜMNAASIUMI LÕPUKLASSIDE SOOVITUSLIKU KIRJANDUSE HULKA?

 Eks ikka sellepärast, et vähegi süvenemisvõimelise noore inimese peaks see raamat panema natukenegi mõtlema. Loe edasi Veel üks osaline blogiarvustusmängu: Murutari “Naisena sündinud. Kakskümmend aastat hiljem”

Sel ööl põleb küünal

Kell on neli ja ma ei julgegi magama minna – vähemasti kolme tunni pärast peame startima Tallinna poole.  Viima Rahvusraamatukogusse jõululaadale oma raamatuid ja siis edasi – Pärnamäele. Salme ärasaatmisele. Justin on temast (ja muudest Eesti naistest) just oma blogis kirjutanud. Mina siin lihtsalt põletan küünalt ja mõtlen.

Salme raskest elust on mul meeles üks värvikas kild.  Siberist tagasi Eestisse pääsedes hakkas ta koos oma värske abikaasa Väinoga elama Pärnus 7-ruutmeetrises kööktoas. Sinna mahtus pisike plita laua peale ja voodi laua kõrvale. Seal voodi peal nad magasid, istusid, sõid, elasid. Muud jalapinda toas ei olnud. Riided käisid konksudega seinade külge. Mida muud sul ikka eluks vaja on? See pisike tuba kangastus mulle nagu õnne sümbol, sest just seda Salme ütles – “Aga me olime seal nii õnnelikud, sest me olime tagasi Eestis.” Ja mingi ime läbi mahtus isegi peagi sündinud laps sinna kenasti ära! Loe edasi Sel ööl põleb küünal

Petrone Printilt uudised: esitlusüritused ja jõuluhinnad

Kopeerin kiirelt siia ka kirjastuse kodulehe uudised:

Meie uute raamatute esitlusüritused!
Esmaspäeval, 15. detsembril kell 15 toimub Tallinnas, Rahva Raamatu poes Viru Keskuses kolme raamatu ühine esitlus, kuhu kõik on oodatud. Esitleme järgmisi raamatuid: Mai Loogi „Minu Tai”, Marje Aksli  Minu Moldova” ja Maria Kupinskaja „Minu Alaska”.
—–
Kolmapäeval, 17. detsembril kell 20 (uksed lahti kell 19) olete aga oodatud Tartusse, Rokiklubisse aadressil Tiigi 76a, kus tähistame noorte autorite novellikogu „Tule, ma jutustan sulle loo”, sel puhul toimub tasuta pidu ja saab osta valminud raamatut hinnaga 99 krooni (tavapoehind on kuni 159 krooni, meie kirjastuse poe hind aga 129 krooni).
—–
Meie uusi raamatuid (ja muidugi kõiki raamatuid) saab osta ka sel reedel ja laupäeval (12. ja 13. detsembril) Tallinnas, Rahvusraamatukogus toimuval kirjastuste jõululaadal! Laat on avatud reedel kell 12-20 ja laupäeval kell 12-18 ja meie hinnad on seal nende kahe päeva jooksul veidike veel sõbralikumad kui praegu meie netipoes!
—–
Jõuluhooajaks (õigemini kuni detsembri lõpuni) on meil osa raamatute allahindlus! Vaata lähemalt siit.

Tegijal juhtub mõndagi

…Eesti rahva vanasõna, eksole.

Sama mõte veel karmimas sõnastuses on: “Kus metsa raiud, seal laastud lendavad”.

Alanud on aasta lõpu endasse vaatamise aeg. Tean, et peaksin praegu “sebima esitluste korraldamisega” (uhh, millised sõnad). Aga seeasemel tunnen, et peaksin minema joogatundi või niisama küünlavalgel mediteerima. Mis toimub minu elus?

Kes  on seda blogi kauem lugenud või kes mind lihtsalt teab, see on näinud, kuidas 2005.-2006. aasta vabakutselisest koduperenaisest sai poolkogemata kombel kirjastaja. See ei olnud päris kogemata, eks ma ikka mängisin mõttega ju ise ka. Loe edasi Tegijal juhtub mõndagi

Andry arvustus Petrone Printi tegemiste kohta (“Minu”-sarjast ja Murutarist)

Blogimängu saabus vabakutselise (vist?) kirjastura Andry Ervaldi arvustus: “olen ka seotud ühe blogiga aga ei tahaks seda teksti sinna panna. Kui sulle see tekst sobib, pane kuhu tahad. See on mu jõulukink, kui nii kõlbab.”

Ja ma avaldan selle siis siin. Loe edasi Andry arvustus Petrone Printi tegemiste kohta (“Minu”-sarjast ja Murutarist)

Suure Paugu Ootus

Elu on nagu pusle, mida üritad kokku panna… Aga ikka jääb mõni tükk puudu või on üle.

Elu on nagu küülik, mille mustkunstnik on välja sikutanud eikusagilt – ja siis on sul valida, kas imestad aina või asud hoolega lihtsat tööle…

Teate, mul on vahel Suure Paugu Vajadus. See majanduskriis teeb mulle salamisi rõõmu, sest ma loodan mingit eraku elu. Nagunii seda ei tule (veel niipea), aga ma olen alati seda elu igatsenud ja see on alati minema libisenud. Kui ma olin 18, siis ma rääkisin sellest – kuidas ma tahaksin minna maale, inimestest eemale, leida ühe majakese, kus on ahi ja elekter ja kaevuvesi, ja seal talve (jah, talve) veeta. Kui olin 2o-midagi, siis rääkisin sellest ka. Loe edasi Suure Paugu Ootus

“Naisena sündinud. 20 aastat hiljem” ja Kati Murutar

Kati Murutar ei jäta vist küll kedagi ükskõikseks, või kui keegi seda väidab, siis on tegu rõhutatud, valitud ükskõiksusega, peaaegu et boikotiga.
Mäletan, kui olin koolitüdruk Viljandimaal, kui “Naisena sündinud” välja tuli, kudusin teleka ees salli ja vaatasin ühte Hommikutelevisiooni või Noortestuudio Pärastlõunat või midagi muud sellist: vaatasin, kuidas stuudios räägib uus noor kirjanik, suurte silmade ja suure ninaga kõhn noor naine, kel oli väga sugestiivne ja lausa imelik hääl…

Loe edasi “Naisena sündinud. 20 aastat hiljem” ja Kati Murutar

“Minu Moldova” ehk dekabristi naise päevik (halb metafoor vist kukkus välja..)

Vaat seda ei olegi minu mälukurdudes ega postkastis säilinud, kuidas saabus minu ellu kirjasõber Kanadast, Marje Aksli. Lihtsalt mingisugusel hetkel vahetasime kirju, seda mäletan, ja Marje jättis kohe väga toreda mulje.

Raamatu “Minu Moldova” sünnilugu oli kiire. Loe edasi “Minu Moldova” ehk dekabristi naise päevik (halb metafoor vist kukkus välja..)

“Minu Alaskast” toimetaja-kirjastaja silme läbi

Hakkan siis otsast tutvustama meie trükikojast tulevat head ja paremat kraami.

Raamat: “Minu Alaska: kasvatamas kelgukoeri ja iseennast”.

Autoriks Maria Kupinskaja ehk Mann, blogilugejatele ilmselt (paljudele) tuntud nimi: Suslikute Alaska, Suslikute Alaska 2, lisaks ta seiklused Norra Teravmägedel, kõik ikka seal külmas… Ma ei mäletagi, millal ma ta esimest korda ära fikseerisin. Et on üks selline paduromantiline loomi ja inimesi armastav tüüp, kes on kolinud Alaskale ja talitab seal koeri. Elasin sel ajal igatahes veel ka ise USA-s; soovitasin tema tutvustamist Ekspressi Reisi-lisasse, kui nad tegid Alaska eri.

Mingil hetkel, mäletan, rääkis üks mu tuttav, et ta tunneb Manni. Loe edasi “Minu Alaskast” toimetaja-kirjastaja silme läbi

Kiirelt elu(s)olust

Vahepeal on mul tekkinud tobe komme alustada postitust, kirjutada paar minutit ja see siis salvestada mustandisse. Justkui peaksid kõik postitused olema lõplikult valmis?!

See on üks probleem, tunnen liiga suurt vastutust.

Ok, kiirelt minu elust viimastel nädalatel. 7. nov. jõudsime tagasi. Lapsed suutsid millegipärast üle minna Aasia unegraafikusse, st ärgata varavarahommikul! Nüüd hakkame neid lõpuks ometi Euroopasse kohendama. Ja raamatuhunnik on lõpuks kõik trükikotta saadud. Ega muud olegi. Pikemate kokkuvõtete aeg tuleb hiljem.