Kes tahab meiega Tartus rootsi keelt (algajatele) õppida?

Lubasin tutvuskonnas kuulutada, et rühmakese täis saaks. Nimelt me Justiniga oleme otsustanud ühineda 17. jaanuaril algava kursusega:
Rootsi keele kursus algajatele I (56 tundi) . L 10.00 -13.00
Hind 2240,

toimumiskoht Tartu kesklinnas, Kompanii 1c.

Rühmas hakkab olema 4-7 inimest. Ja õpetajaks on – mitmelt poolt on seda mainitud – vääga hea keeleõpetaja Kristel Vaino. Ja peaks siis kestma 14 laupäeva, see teeb umbes mai alguseni.

Kui huvitab, võtke ühendust www.ahltartu.ee.

Miks me seda õppida tahame. Näiteks sellepärast, et meile meeldib keeli õppida. Kui kokku lugeda, mis keeli ma kõiki õppinud olen, tuleb vist umbes kümme kokku… Oot, proovime. Vene, inglise, saksa, hispaania, itaalia, prantsuse, leedu, soome – neid rohkem (korrapäraselt, kusagil kurustsle või tundides; kuigi osa neist, eelkõige soome ja prantsuse keel on praeguseks vähese praktika tõttu ära ununenud…). Vähemal määral olen iseseisvalt õppinud ka läti keelt (juba lapsepõlves, üle piiri telekat vaadates ja papaga tema tööasjus Ruhjas kaasas käies) ja kataloonia (kui mul kunagi sealt lühiajaline austaja oli). Loeme kokku. Ja ongi kümme!

Tahtsin veel öelda, et Justini ema, kes meil külas viibinud viimased kümme päeva ja kelle täna lennukile saadame, on üsna hämmingus, et Eestis nii palju päikest talvel paistab! Eks ma kirjutan ta muljetest veel. Manjaana!

24 arvamust “Kes tahab meiega Tartus rootsi keelt (algajatele) õppida?” kohta

  1. Kas te vahtisite seal Lõuna-Eestis siis Läti TV-d või? Esimest korda kuulen. Kas see oli populaarne?

  2. saksa keele baasil on jube kerge rootsi keelde sukelduda, kõik sakslased, kes Rootsi kolivad, nii kakhe kuuga loobuvad kätega vehkimisest ja hakkavad inimese moodi juttu ajama.
    Ja rootsi keele võlu on selles, et see on erakordselt sangviiniline keel, ja kauni meloodiaga. Ja mis ilgelt vahvad murrakud. Hoo.
    Seega, mõnu ja jõudu

  3. “Ja rootsi keele võlu on selles, et see on erakordselt sangviiniline keel”
    Huvitav-huvitav. Ma mingil määral rootsi keelt oskan. Mis mõttes rootsi keel sangviiniline on?

  4. Olen nõus, et rootsi keel ära õppida pole väga raske. Nendest aru saama hakkasin üsna kiiresti ja üllatasin neid sellega, et rääkisin siis inglise keeles õigest asjast edasi. Tahan ka teada, kuidas see keel on seotud sangviinilisusega. Edu kõigile!

  5. sangviiniline ja rõõmsameelne on rootsi keele juures kõnemeloodia ehk intonatsioon

    Igal keelel on ju oma meloodia ja iseloom ja temperament. Pransa on näiteks ju niivõrd sensuaalne, oma kurinate ja ees ja tagavokaalidega, mis meenutavad tahtmatuid armuhäälitsusi mõnikord.

    Itaalia keel, nii palju kui ma seda kuulnud olen, on samal ajal väga laulev ja väga järsk, mu meelest koleeriline.

    Ja vene keel on melanhoolne.

    Soome keel on flegma.

    Aga nagu inimeste puhulgi, eks ole, keegi pole ju puhas temperamenditüüp, nii on ka keelte puhul.

    Ja pealegi, see on puhtalt mu venna ja mu enda isiklik ajusünnitus, ega ole kellelegi kohustuslikuks kuulutatud:=)

  6. Aga mis on inglise keel? Ja eesti keel?

    JP – kindlasti polnud Lõuna-Eestis Läti TV nii oluline kui Soome TV Tallinnas oli. Aga vaadata seda sai. Mäletan, et “Pikk tee düünides” seriaali vaatasin sealt uuesti (korra olin juba ETV pealt näinud, nii et sisu oli teada). Suhteliselt harva siiski sai Läti Tv-d vaadatud.

    Aga Läti oli meist 18 km kaugusel ja Ruhjas sai käidud bussiga poes ja mu vanaisa loomaarsti-keskapteek asus ka Ruhjas, nii et tema käis seda vahet. On lihtsalt asju, mida ma tean. No kuidas saab olla, et ei tea, et pirmdiena on esmaspäev või et saule on päike jne.

  7. Rootslased jälle peavad eesti keelt laulvaks ja meloodiliseks ja arvavad, et nende enda keel on tuimem. Kui omal ajal rootsi keele tõlgina töötasin, siis kuulsin sedalaadi arvamisi sageli.
    Endise rootsi keele õpetajana võttis mul kohe südame alt soojaks kui lugesin, et seda keelt õppima hakkate!
    Ise pole sellist stiili praktiseerinud, et tunnid on vaid korra nädalas (mul olid kaks korda nädalas kõigi gruppidega), aga usun, et see võib olla päris hea variant, kuigi ehk alguses kui veel midagi ei osata, läheb 4 tundi korraga paljuks. Aga kinnistumise aega on keelele vaja ja nädal on selleks hea aeg.
    Igal juhul head õppimist!:)

  8. kahe korraga nädalas edeneb kiiremini muidugi, aga usun, et Petronede paar on head kodutööde tegijad (ei mõtle siin koristamist või küpsetamist).

    Ja kui inimesel on mitme keele rasvakiht all, uus keel tuleb tükk maad kergemini.

    Ja keelemeloodiast rääkides, see ju mu isiklike ajurakkude sünnitis, ja neid pole just palju. Aga mulle, jah, rootsi keele deklamašuun ja intonašuun ja muu väga meeldivad.

    Ja see on superarmas, kui keegi võõramaaalane eesti keelt kauniks ja laulvaks peab. SUPERHÜPERMEGAarmas.

  9. Mulle ka rootsi keel meeldib skandinaavia keeltest enim (see lihtsalt on nii, ehk ka sellepärast, et oli mu esimene põhjala keel). Elu on mind toonud Norrasse ja liigse sarnasuse tõttu häirib norra keel vägagi mu rootsi keelt, millest on mul kahju… Keelte temperamendi koha pealt tuli mulle meelde, et SVT pealt jooksnud saatesarjas “Typisk svensk” (vm sarnast) arvas populaarne saatejuht Fredrik Lindström just, et norrakad ei ole vist kunagi masenduses, kuna nende keel kõlab nagu nad naljataksid kogu aja. Svenska pidi palju kurvameelsemalt kõlama… ;). Aga sellise keelepagasi juures arvan ka, et rootsi keele selgekssaamine peaks Teil lihtsalt minema Lycka till!

  10. 🙂 Peale inglise keele oskan mina germaani keeltest ainult hollandi keelt. K6la poolest on see tegelikult j2rsem kui saksa keelt alati ette kujutatakse – see on see kurguh22lne g ja ch (nagu l6una-eesti h2sti tugev h, aga lisaks veel selline kurgu puhastamise h22l, nagu r8gastaks kogu aeg). Teisalt j2lle on hollandi keel nii saksa kui inglise keelest minu meelest vokaalsem – h2sti palju vokaaldiftonge ja pehmeid yleminekuid.

    Ja kuna hollandi keel on v2lja arenenud otse alamsaksa keelest, on siin eesti keelega m6nikord t2itsa yllatavaid sarnasusi nagu n2iteks -lik liide (piin, piinlik = pijn pijnlijk) v6i teatud s6nad muts = myts, kalkoen = kalkun, ananas = ananass, kaneel = kaneel, sinaasappel = apelsin jne.

    Ja nad olid siin ka v2ga yllatunud kui ma paar p2eva tagasi nii nautisin seda kuidas kylma karge ilmaga p2ike selges sinises taevas paistab. Kohe kodu tunne tuli 🙂

  11. Mind üllatas (üllatab siiani), et eestikeelne sibul on vist tulnud hispaaniakeelsest – cebolla või itaaliakeelsest – cipolla. Miks? Jah, soome ja läti keeles on ka sarnased sõnad. Aga teistes suurtes keeltes meie ümber on hoopis teise kõlaga (luk ja lok ja onion ja muud sellest tuleevad…). Kas sibul tuli meile kusagilt hispaaniast või itaaliast.

    Teine uit-keelekilluke meenus. Et läti-leedu-eesti keeles on paar olulist asja kõigis keeltes ühtemoodi ja need peaks olema vanad oma juurega sõnad: kirves, ratas ja … migi tööriist oli veel, mis mulle ei meenu hetkel.

  12. Ma mäletan, et algajad täiskasvanud alati väga kahtlesid endas, et rootsi keel ikka nii raske ja et kas ikka tasub seda õppima tulla, ehk ei hakka külge. Ma siis alati alustasin oma esimest tundi uute gruppidega nii, et küsisin, mis nad arvavad, kas rootsi keel on ikka niiväga eesti keelest erinev. Kõik arvasid, et absoluutselt midagi sarnast pole ja siis ma tõestasin neile, et nad tegelikult juba oskavad seda keelt üsna suurel määral. Kirjutasin tahvlile hunniku sõnapaare: korsten-skorsten, kiosk-kiosk, vest-väst, kamm-kam ja nii edasi. Sedalaadi sarnaseid sõnapaare oli mul ikka hulgim, enam ei mäletagi kõiki. Pärast seda tekkis alati rõõmus elevus ja üllatus, et kas tõesti nii palju sõnu juba oskamegi:)

  13. no ratas tuleb ladina keelest – rota. Eesti keeles on suhteliselt v2he selliseid s6nu mis kreeka v6i ladina keelest tulevad – inglise keeles n2iteks on neid ju nii jube palju, isegi vene keeles on h2sti palju kreeka keele m6jusid (muuseas, vene keele k22netest sain mina aru alles p2ras ladina keele 6ppimist, sest k22nded on neil t2pselt yhesuguse funktsiooniga aga ladina keeles kuidagi palju loogilisemad) K6ige vingem eestikeelne s6na, mis vanadest keeltest p2rit on, on minu meelest 2mber: tuleb amphorast.

    Hollandi keelega on tegelikult h2sti naljakaid erinevusi ka: ei (h22ldatakse 2i) on muna n2iteks 🙂

  14. Epp, eestikeelne sibul on ikkagi saksa keelest pärit – Zibolle vanas ja Zwiebel tänapäevases saksa keeles.

  15. Mina tahaksin küll tulla rootsi keelt õppima, olen ammu mõelnud, et oleks tore seda natukegi osata. Paraku pole oma 2 aastast kellegi hoolde jätta..:( Sõbrad on nädalavahetusel siin-seal ja oma elukaaslane deklareeris, et tema magab sel ajal. Niiet jääb vist ära.

  16. Need eesti-läti-leedu ühised sõnad on enamikus vanad balti laensõnad eesti keeles (mõned on muidugi vanad soome-ugri laenud ka läti keeles). Baltidelt laenati just igasugu põllutöö-, ehitiste-, tööriistade sõnavara. Kui ma õigesti mäletan..

    Ja rootsi keel on minu meelest väga lihtne keel. See on teil väga hea mõte veel üht keelt õppima minna 🙂

  17. alas vist oli see kolmas sõna, mis eesti-läti-leedu keeles ühtemoodi vana sõna.

    vaat seda ma ei teadnud, et sks keeles vanasti Zibolle oli!

    kiti, räägi ikka oma elukaaslane ära, las vaatab last 3 tundi!

  18. Mairele

    See on NIII hea nipp, teha kohe alguses selgeks õpilastele, et nad juba oskavad nii palju. Eriti täiskasvanud, nad ju kardavad mitte osata, naeruväärseks jääda.

    Tegelt saab pea iga keele õpetaja seda nippi kasutada. Isegi kui pole etümoloogilisi seoseid, kõlapildi ja kattuva tähendusega asju kindlalt leiab.

    Äh, tahtsin lihtsalt suured tönud öelda selle võtte eest, aga kukkusin jälle pajatama.

  19. On jah hea nipp:))) Kusjuures täitsa mu enda leiutatud:) Siiani on meeles, kuidas õpilastes tekkis kohe elevus ja esimese tunni pinge läks ikka täiega maha. Kindlasti saab kasutada paljude keeltega ja mõjub seda vägevamalt, mida rohkem sõnapaare välja käid:)

  20. 🙂 selle nipi kohta käib vist selline tekst, et üks hea idee võib tulla mitmes kohas korraga
    Paljudes keeleõpikuteski on see olemas. Alustatakse sarnaste sõnadega ja neile lisanduvad uued.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.