Haige, vol 3

Mul on praegu minevikus rändamise periood. Olen välja otsinud kasti säilinud päevikutega ja loen, meenutan, kirjutan.

Tundub, et selle perioodi lausa loomulik osa on olla füüsiliselt haige.

Tavaliselt kõlab see kriitikana, kui inimesed ütlevad: “Haigeks jääb vaid see, kes selle hingeliselt külge laseb” jms. Mulle aga tundub, meenutades iseend ja oma lapsi, et haigus tähendab võimalust hingeliselt uuele tasandile jõuda. Sa ei pruugi seda võimalust iga kord realiseerida, aga sul on see võimalus. Sest sa oled aja maha võtnud ja vaatad oma elu peale. Või on see siis vastupidi? Tasandi muutus teeb su haigeks? Ma ei tea, kumb on põhjus, kumb on tagajärg.

Indias aašramis oli iga teine inimene haiguse läbi endale elu sügavama mõtte leidnud või siis haigestus ta aašramis, seda nimetati seal puhastumiseks. Muidugi võivad skeptikud nimetada seda lihtsalt viirusteks, batsillideks jne. Aga mina kogesin, et see oli tõepoolest puhastumine.

Nüüd olen ma omal kombel sellega leppinud, et mu vanad kirjad ära põletati. Ja leppinud ka sellega, et olen haige. Ainult tänu sellele olen ma saanud kirjutada oma reisikirju nii, nagu olen neid viimase paari päeva jooksul kirjutanud.

Haigus on praegu mu sõber ja ma ausalt öeldes ei tahagi enam kiirelt terveks saada. Seda tuleb teha aeglaselt ja tasapisi. Las mul olla need päevad teki all vanade päevikutega ja sülearvutiga ja kumisevate kõrvade ja kähiseva häälega, mis mul hetkel eriti palju rääkida ja väljapoole elada ei lase.

8 mõtet “Haige, vol 3

  1. tänapäeva inimene

    See on targa ja tugeva inimese tõdemine oma ühe eluetapi, käimasoleva protsessi kohta.

  2. thela

    Samad kogemused. Läbi haiguse uuele tasandile. Muidu vist jookseme kogu aeg, tahame kuhugi jõuda, paremaks, targemaks, täiuslikumaks. Kuni ühel päeval su füüsiline keha sind alt veab ja sa oled sunnitud lamama ja järele mõtlema.

  3. ebe

    huvitav raamat on haiguste ja tähenduste kohta olemas. lise bourbeau “sinu keha räägib”. haiguste metafüüsilistest põhjustest 🙂

  4. nb

    Siia haakub, vist, üks tuntud sentens:
    tempora mutantur, nos et mutamur in illis,
    ehk, antud juhul, – ‘tasandi’ muutumine ongi OK!

    Jõudu!

  5. Oudekki

    Mina olen haigust võtnud alati nii, et “mu keha annab mulle märku, et vaja on puhata”, sest ma olen liiga palju energiat pannud mujale ning jätnud haigusepreventsiooni – ka selle mõtetega – unarusse. See ei ole ka “puhastumise” konseptsiooniga iseenesest vastuolus, pigem on nii, et inimene peab puhkama ja mõtlema ning kui ta seda ei tee, siis haigus sunnib.

    See kehtib muidugi selliste kergematlaadi asjade kohta…

  6. m

    ja mina mõtlesin ka, kui sellesse samma tõppe jäin, et see on psühholoogiline. (haigusele eelnes suur tüli ämmaga). terve pere on ka meil haige, seekord on viirus eriti hull. Kuid mu vend ütles – ole normaalne, see on viirus. Ja kui ma mõtlen, et tavaliselt olen ma terve nagu purikas, siis korra aastas ju võib haigeks jääda, või mis? Ise mõtlen, et ju on immuunsüsteem nõrgem, ja ka ei ole ma saanud mõnda aega välismaal päikse all käia.

  7. Marika

    Tere Epp,

    Kas Minu Türgi juba esksiteerib ? Ise elan seal kolm aastat ja olen nõus end avama ja lugusid rääkima 😉

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.