Arhiiv kuude lõikes: märts 2009

Soovitage raamatuid

Jah, päike on nüüd väljas, lumikellukesed ka ja linnud kuulutavad kevadet alates kella kuuest hommikul, nii et mu lõunamaale kolimise kihu on selleks korraks edasi lükatud :).

Tahtsin paluda, et te, kes siia sattute, jagaksite oma lugemissoovitusi. Olen viimastel päevadel olnud ilukirjanduse lugemise lainel. Märksõna: melanhoolia, armastus, sensuaalsus… aga mitte liialt lääge… risk, põnevus… maailmavalu, nukrus. Ja hästi kirja pandult, mitte lihtsalt stoori, vaid rikaste sõnadega ja mitmekihiline. Ühesõnaga: midagihead.

Ma panen kirja, mis ma ise nädalavahetusel üle lugesin ja mis mu lainepikkust kirjeldavad:

Michael Ondaatje “Inglise patsient”,

Francois Sagan “Kurbus, kummaline tunne”,

Marguerite Duras “Armuke”,

Peter Hoeg “Preili Smilla lumetaju”.

Mida edasi? Lähen õhtupoole raamatukogusse ja võiksin sealt midagi võtta… Soovitage!

Maailm ees lahti

“Ma sain aru, et minu rahutu hing ei ole ilmtingimata paha,” kirjutas Mann oma “Minu Alaska” raamatus ja mind valdas seda lugedes  äratundmisrõõm. Mina olen ka rahutu. Mul on elus muster: ma ei suuda kaua ühe koha peal püsida. Kusjuures ma tahan vanadesse kohtadesse uue ringiga tagasi tulla, ma ei taha neid kohti ja inimesi igaveseks hüljata, aga kui ma tükk aega paigal olen, siis tulevad need teised kogetud hetked meelde, kõik need olnud emotsioonid, lõhnad ja värvid kangastuvad ja tahaks edasi (või tagasi) liikuda.

Kas kunagi saabub rahu ühes kohas, ma ei tea. Aga ma tean ja näen, et midagi keeb minu sees. Jälle. Loe edasi Maailm ees lahti

Vahel tulevad kusagilt imelikud kõned…

Olen  natuke šokis praegu.

Kirjutan ma, eksole, oma reisiraamatut “Kas süda on ümmargune?” ja üritan valida, mida endast sinna sisse kirjutada. Eile öösel kella nelja ajal ärkasin üles ja mõtlesin tükk aega: kas ma peaksin kirjutama sinna ka oma ema surmast? Omal kombel oli see näiteks Indias elades küll oluline minevikuteema… Samas oli mu algne plaan sellest mitte kirjutada, sest nii palju muid asju oleks, mida sinna kante vahele mahutada.

Ja äsja helises telefon.

“Tere, kas teie olete Epp! Ma tahtsin teile avaldada kaastunnet ema surma puhul. Meil on kõigil nii kahju…” Loe edasi Vahel tulevad kusagilt imelikud kõned…