Eurovisionist ka natuke

“Mina tahan selle poisiga abielluda!” teatas meie 5-aastane Marta (kel printsessimuinasjuttudest abiellumise kontseptsioon juba ammu selgeks saadud…)

Ja mina katsusin mõttes arvutada: huvitav, mitu Euroopa naist täna samalaadselt tundsid? Igatahes võib seda kümnetes tuhandetes vähemalt mõõta.

(Jutt siis muidugi jah Kalamehe Sassist ehk Aleksander Rõbakist.)

Mul on heameel, et vaatama sattusime (tegelikult olid meil ju teatripiletid Viljandisse, aga auto läks katki ja plaanid muutusid…) Tundub, et nägime eile õhtul oma silmadega otse-eetris ajalugu: vaat ei usu, et seekordne Eurovisioni võitja jälle tundmatusse tagasi läheb. Pigem juhtus see, mis kunagi aastal 1974 Brightonis, Inglismaal, kus neli noort rootslast laulsid Eurovisionil oma “Waterlood”. (Ma ju elasin natuke aega kunagi Brightoni lähistel ja puutusin kokku ka inimestega, kes lausa saalis olid olnud ajaloolise “tähe sündimise” tunnistajatena, vähemalt nii nad, rind uhkusest kummis, rääkisid.)

Miks ma nii arvan, et Aleksander Rõbak püsima jääb? Lihtsalt: oli selline hea, karismaatiline ja armas laul(ja), ning rekordpunktiarv – rohkem kui eales varem Euroka ajaloos – kinnitab seda ka, et tegu on ühe uue sündiva staariga.

Omamoodi tundub see Kalamehe Sass olevat ka muidugi Euroopa integratsiooni sümbol – kokku saavad skandinaavia ja slaavi taustad; samamoodi oli uus segatud maailm näha ju kogu esikolmikus (Islandi lauljanna olevat hoopis taanlanna, Aserbaidzhaani laulja oli aseri juurtega Iraanis sündinud Rootsis kasvanud tegelane ja heliloojate hulgas oli grusiin…) “Puhtaverelised” esindajad on vist juba erand? Vene laul, minu teine lemmik, olevat grusiinist helilooja ja ukraina lauljanna koostöö… Nojah, omaette küsimus on see, et kas venelasi üldse nii väga olemas on, nemadki ju segunenud soomeugrilased ja muud põnevat… Rahvuste segunemine jätkub ja nii on see maailmas alati olnud. Me lihtsalt ei märka seda igapäevaselt, sest selliste protsesside “lainepikkus” on teine.

Justiniga arutasime seda, et küll hea, et Euroopa pole meile ainult mitte institutsioon, “Euroopa Liidu direktiivid”, vaid Euroopas olemist representeerib meile ka selline naljakas üritus, mis tõepoolest ühendab ja vähemasti kaardil riigid selgeks teeb, midagi ka rahva loomusest teada annab – küll oma segasel ja camp’il kombel, aga – igatahes on Euroopa euroopam tänu sellele üritusele! (Vaat ei oska seletada, aga me mõlemad igatahes noogutasime ja saime oma mõttekäigust aru.) Midagi pole parata, televisioon on massimeedium. Ükski teine meedium sellist rahvalikult ühtset asja tegevat Euroopat üheks õhtuks tekitada ju ei suudaks?

(Või heake küll,  spordisündmused lähevad  ka samasse kategooriasse, aga sedagi muidugi tänu telele. Ja spordi puhul ei saa sa vist siiki KÕIKI Euroopa maid näha ja kõigile võistlusel – enamvähem – võrdset stardipositsiooni anda?)

Ise olen reisides ka sageli kohanud Eurovisoooni-peegeldust Euroopas. Ükskord hakkas näiteks Grenoble’i mägedes üks matkarajal vastu kõndinud pranstslane “Kaelakee häält” laulma, kui kuulis, kust ma olen.

Norrakate üle on mul täna hea meel. Kusjuures, üks naljakas mälestus. Kuidas ma aastal 2001 kuulsin Eesti Eurovisooni võidust: istusin Malaisias Robinsonisaarel meie produktsiooniküla internetitoas, varajasel hommikul, logisin lahti delfi ja… jooksin suure kisaga hetk hiljem välja, meie söögimaja poole. Esimesed minu õnnitlejad (nad olid küll väääga üllatunud nägudega ja küsisid üle, ega ma nalja tee) olid just norrakad, kes oma Robinsone koos meiega samas produktsioonis filmisid. Täna hommikul siis saatsin paarile siiani säilinud toonasele tuttavale õnnitlusmeili.

 

PS. Muide, Albaania laulu peale sel aastal tekkis mul hirmus tahtmine lugeda kelleltki “Minu Albaaniat” ja/või ise sinna reisile minna. Mis maa see küll selline on? Islamiminevikuga nõukogudemaa, kus niimoodi poolpaljalt keerutakse?

29 arvamust “Eurovisionist ka natuke” kohta

  1. Eurovisioonil ei saa ka KÕIKI Euroopa riike näha :) Muide, Itaalias tavaliselt, kui mainitakse Eurovisiooni, siis käib sinna juurde selgitus, et “see on midagi San Remo taolist”, et inimesed aru saaksid, millest jutt on, aga tänavu ei viitsitud sedagi ütelda (ehkki Itaalia ajaloo jooksul on osalenud küll). Tänavu oli meil põhiuudis see, et geiparaad oli ning kuidas politsei käitus ning pakuti, et äkki politsei oli leebem, sest paljude Euroopa riikide esindajad olid kohal, sest oli üks üle-Euroopaline poplauluvõistlus.

    Aga minu arvates ei täida Eurovisioon seda ühtse Euroopa rolli. Täidaks siis, kui kõik tõesti esitaksid omaendakeelseid laule, seesuguseid, mis on ette nähtud peamiselt riigisisesele publikule. Siis näeks, milline neist parasjagu sobib ka mõne teise kultuuri esindajale.

  2. Jah, see rahvuskeele nõue oleks võinud alles jääda.
    Justini meelest on rahvuskeelsed palju mõnusamalt eksootilised ja konkurentsivõimelisemad kui puu-inglise keel (minu meelest ka).

    Kas peale Itaalia keegi veel puudub kogu aeg? (Slovakkia jättis mõned aastad vahele, aga nüüd oli tagasi.) See on õige jah, et itaallased ei osale. Kas sa tausta tead, on nad varem osalenud?

  3. Üks nüanss veel – Eurokas võib rahvaste sõprust ja härdat meelt tekitada. Venemaa hääletajad ja zhürii andsid Eestile 12 punkti!? Ja Küpros andis Türgile 12 punkti!? (vabandust, võin eksida, võibolla oli ka 10, aga suurusjärk oli sama, ja tugev positiivne emotsioon.)

  4. Küpros andis ikka vähem Türgile, juba meenu, nad maksimumi andsid ikka (iseenda rahvale) Kreekale.. Aga mingi suure portsu andsid Türgile küll, mis on imepärane, arvestades ajalugu.

  5. Itaalia ei osale selle pärast, et esiteks on Itaalias oma laulufestival, see San Remo, ning ei ole vaja kolm korda arvata, kumb on populaarsem. San Remol ju laulavad omakeelsed lauljad sedalaadi muusikat, mis siin üldiselt levinud on popmuusika austajate hulgas (okei, eks San Remol on ka “kommertsi” maitse, aga sihtgrupp on sama, mis Eurovisioonil oleks), lisaks on võistlus suures hulgas kategooriates ja kokkuvõttes, muusikaliselt tugevam. Kui Eurovisioon reitingut ei tekita, siis pole mõtet ka sellele kulutada.

    Varem ta osales, algselt oligi ju ainult seitse riiki. Isegi võitnud kahel korral, viimane kord 1990 Toto Cutugno, keda võib-olla isegi Eestis teatakse.

    Itaalias on see asi ka, et oma muusikaturg on küllalt suur ja tugev ja toodetakse väga vähe “rahvusvahelist” muusikat, vaid sellist, mis on ette nähtud Itaalia kuulajale, mis räägib selle publikuga. Mõnikord isegi lokaalsemalt, no neomelodicot ei kuula põhjas eriti keegi, peale mõne üksiku esineja. Loomulikult, aeg-ajalt suudavad geniaalsed esinejad luua lood, mis kõnelevad ka laiemalt, rahvusvaheliselt, aga nende tulekut ei tea ju ette. Ühesõnaga, siis ei ole eriti kedagi sinna saata või kedagi, kes väga kipuks.

  6. Eelnev jutt Itaalia (mitte)osalemisest sisaldab eufemisme. Näiteks “ei ole eriti kedagi sinna saata või kedagi, kes väga kipuks”. Peamine, avalikult mitte sõnastatav põhjus peituvat asjaolus, et Itaalia üldsusele ja ka otsustajatele ei mahu hästi hinge kui nende riiki esindav laul ei leia ‘väärivat’ vastuvõttu…

    See on mälu järgi vahendatud ühe Itaalia ajakirjaniku arvamus.

  7. nb – seda ma enda arvates ütlesingi ning suhteliselt puust ja punaseks viisil.

    Kuna Itaalia muusika on eelkõige suunatud Itaalia siseturule, siis on oodatav, et teda eriti tähele ei panda. Maksta raha võistluse eest, kus sa ette tead, et nagunii ei ole võitu loota, on ebaratsionaalne, kas pole?

  8. Ning keegi pole nõus üritust edasi kandma. Rail pole raha ja neil on juba San Remo. Isegi kui Itaalia võidaks siis ei oskaks nad selle võiduga midagi peale hakata.

  9. Luksemburgi pole ikka p2ris tykk aega Eurokal n2inud… Ja Monacot ka ei olnud… Vatikan? :P

  10. “Venemaa hääletajad ja zhürii andsid Eestile 12 punkti!? Ja Küpros andis Türgile 12 punkti!?”
    Tegelikult andis Venemaa Eestile 8 punkti ja Küpros ei andnud Türgile üldse punkte.

  11. Franz, ma vabandan! Rumal, hajameelne mina!
    Kus on muidu see tabel, ma eile seda kirjutades kiirelt otsisin, aga ei leidnud.

    Oudekki, aitäh lingi eest.
    Näha jah, et see Euroopa identiteediotsing on kuum teema.

  12. Mu meelest oleks eestlased ka võinud pea selga visata ja loobuda. Aga minu huvipuudus ja üldine suhtumine euroviisudesse muidugi on mu enda asi.
    Paistab, et Purga ajab kah seda teeme-ise-lauluvõistluse-asja nii et varsti pole meil ka “kedagi enam saata ja raha ei ole ja üldse”.

  13. Minule meenutab Sass ja see laul väga Renarsit ja Brainstormi. Sain peale nende eurolugu nende fänniks ja olen ostnud nende plaadid ja kuulan aegajalt.
    Norra lugu oli tegelikult tõesti ainuke , mis jäi meelde ja kummitama. Sellest lähtudes valiti tõesti õige lugu võitjaks.

  14. Mul on 2 mälestust sellest aastast kui me võitsime.
    Mul abikaasa oli parasjagu siis Itaalias ja rõõmustas seal üksinda, sest kohalikud ei osanud kuidagi meie “saavutuse” suurust hinnata.

    Samal suvel veetsin suvekursuse Ateenas ja seal teadsid kõik inimesed, et meie võitsime, sest nemad jäid meie järel teiseks :)

    Aga itaalia muusikaturgu ei tasuks nüüd üle ka hinnata, sest ma arvan, et ka Itaalias on täpselt sama palju “euroopa” laulijaid kui kõigis teistes riikides.
    Näiteks ega kalamehe Sass ei hakanud teps mitte eile lauljaks.
    Ja kindlasti ei ole saksa või rootsi muusikaturg väiksemad…

    Minuarust on tore, et sellist traditsiooni niimoodi hoitakse ja kasvatatakse. Rahuolematuid leiab alati. Kui vahepeal läksid laulud ikka väga inglise keelseks, siis ma just olen viimastel aastatel tähelepannud, kuidas vastupidist teed minnakse. Vaatame nüüd kõik uhkusega enda otsa :)

  15. Tjaaa….meie kodus ka mõtlesime, et kas oleks võimalik, et ülihea laulu korral annaksid Küpros ja Armeenia Türgile 12 punkti :)
    Aga eks Türgi teab väga hästi, mida ta nende punktide saamiseks tegema peab.

  16. Ma ei oska seda muuga seletada kui et meil oli samas toas raadio ka lahti ja ilmselt Juur ja Kivirähk ütlesid, et Küpros andis Türgile 12 punkti – ja kuna me olime natuke seda Juure-Kivirähu üleskutset ka järginud (üle Eesti samal ajal vähemalt sada tuhat inimest alkoholi tarbima), siis nii see juhtuski, et jäi valesti meelde…

  17. Kalamehe Sass on hea hüüdnimi eesti keeles! :D Kahtlustan selle andmises Juurt ja Kivirähku… Siin Norras on Alexander Rybak nüüd tõeline rahvuskangelane. Oli seda juba peale kohaliku eelvooru ülikõva kinnipanekut, kui tema laulule anti 747 888 telefonihäält ja järgmise koha laul sai vaid 121 856 häält. Juhuslikult oli mul nii Norra kohaliku eelvooru esimese saate ajal, kui Alexandri laulu näidati, ja ka kohaliku finaalsaate ajal külalised Eestist, kes erinevate põlvkondade inimesed, aga mõlemaile jäi Alexandri laul meelde ja meeldis. Mäletan, et finaali võidu puhul rääkisime (ennustasime) ka väga tõenäolisest euroka võidust. Ta oli kohalikus meedias ikka täielik favoriit kogu aeg ja siinne kontserdikorraldaja pani ühe Oslo suurima kontserdipaiga 2 nädalat enne 16. maid juba järgmise aasta finaaliks kinni:). Ma ei tea, kas Eesti meedias ka mainiti toredat kokkusattumust, et Sass tegi oma võiduga norra rahvale nende tähtsaima päeva 17. mai (Norra rahvuspüha – põhiseadusepäev) puhul üliilusa kingituse. Ja tõesti oli väga armas sel ilusa ilmaga pühapäeval olla Oslo kesklinnas, vaadata traditsioonilist laste rongkäiku lippude ja puhkpilliorkestritega, mille repertuaari oli lisandunud uus lugu Fairytale :). Kui suur rahvamass koos orkestritega loo refrääni kaasa laulis tuli mingi laulupeolaadne tunne ja klomp kurku. Meenus ka 2001 ja Eesti võit! Usun samuti, et seekordne võitja ei kao niipea areenilt.

  18. Epp, jälle faktiviga :). Juur ja Kivirähk ärgitasid KOLMSADA TUHAT inimest jooma oma “Joome koos” ürituse raames (mis kattus Eurovisiooniga).

  19. Kus on ikka arvamusi Teil siin ja poleemikat!!
    Üks asi mis jäi veel siin silma, mulle on alati võõrastav olnud see vene nimede kasutamine keele ja lapsepärasemana
    Minu meelest ei ole mingi täiskasvanud mees kellelegi võõrale inimesele mingi Sass, peale ta enda ema või kallima või lähedase sõbra
    Juur ja Oja jah on sellised ära panijad, nemad ja tükivad nõmedaid silte külge kõigile külge kleepima
    Lapsena lugesin üht raamatut, N. Dumbadze jutustust “Mina, vanaema, Iliko ja Illarion” kus ühes kohas oli segadus venelaste nimedega.
    Minategelane imestas seal siis venelasi, et kuidas nad oma nimesid väänavad
    ja lühendavad, et nende oma rahvast kellelegi ei tule pähe näiteks Umalati kutsuda Latikuks
    Minu meelest on see ebaintelligentne ja liiga familiaarne inimesi nii kutsuda, et kui ema on pannud nimeks Aleksander ja siis nimetatakse teda Sassiks, mingi seos tekib tuntud nõmeda naljaga, kus sees oli Saepuru Sass
    Kui meie kanti tuli elama Valentina Tskonja , oli ta hämmingus , et võhivõõrad inimesed kutsusid teda lihtsalt Valjaks
    Nüüd ta on selle familiaarsusega ära harjunud, aga mina kui helistan, siis palun telefonile ikka Valentina Petrovnat
    See on minu meelest teise inimese austamine, mitte mingi veidrus.
    Olin kunagi rahvusvahelisel seminaril kus lektoriks oli Aleksander Kieding, teda tõlkis kord üks proua , kes oli pärit Siberist
    Ühel hetkel ütles ta keset loengut lektorile Sassulja
    Õppuritest küsis hiljem keegi, et kas nad on armukesed, see tõlk ja lektor
    Vot selline vale mulje jäi kõrgharidusega ülikooli õppejõust
    Ei olnud nad mingid armuksed, neil ei olnud lähedast suhetki, peale tööalase ja põgusa
    Aga naise maine oli rikutud;)
    Sellised mõtted tekkisid Teie kommentaare lugedes siin pühapäeva hommikul ;)

  20. Minu arvates on see, et poliitikuid või muidu “staare” võib lühendada küll, tingimusel, et sa neid ei tunne ning mitte keegi teine selles ringkonnas ka eeldatavasti ei tunne. Tegemist on siiski isikutega, kes teenivad elatist avalikkuse tähelepanuga, järelikult on avalikkusel vabadus neile ka igasuguseid hüüdnimesid välja mõelda. Noh, Korba Mihkel oli ju ka ikka päris lõbus – ja poliitikute puhul ma arvan, on selline suhtumist avaldavate hüüdnimede loomine kohe päris tervitatav ;)

    Samas kutsuda uut naabrit heast peast Valjaks Valentina Petrovna asemel on hoopis teine asi. Valentina Petrovna eeldatavasti ei teeni ju elatist sellega, et on tähelepanu keskmes. Ta on konkreetne inimene konkreetses kohas ja siin on familiaarsus… phuhh… ma ei leiagi õiget sõna, ebaviiskas tõepoolest:P

  21. Tahtsin veel öelda, et see, millega sa kedagi võid solvata, on nii erinev. Rootsi keeles solvad inimest pigem siis, kui talle “teie” ütled, saksa keeles solvad pigem siis, kui talle “sina” ütled, kusjuures need kaks maad pole ju teineteisest väga kaugel :).
    Venelaste hüüdnimede kultuur on väga arenenud, samas ka see ees- ja isanime pidi kutsumine. Ja eri inimesed võivad ilmselt ka eri koolkondadesse kuuluda.

    Aga peamine on ikkagi siiras naeratus, siis ei tähenda need kultuuridevahelise suhtlemise konarused midagi nii väga.

    Lõpetuseks kopin siia ühe katkendi meilist, mille täna sain:

    “…tahaks rääkida ühe loo millestki ennenägematust, mille tunnistajaks olin mõne päeva eest (pöördudes tagasi Eurovisiooni-lainetele). Olin ühel õhtul poes , kui raadiost tuli see norra võidulaul. Raadio keerati valjemaks ja kõigile poes tuli suur-suuur naeratus näole! Kassapidaja, 50aastates naine, peitis oma nägu ja ei julgenud mulle otsa vaadata, ise naeratades. Vaat, missugune mõju ühiskonnale! :)

  22. Mul oli kunagi reegel – eurovisiooni ei tohi vaadata üksi, nagu ka alkoholi tarbida ei tohi üksi. On tervistkahjustav. Ja samas mu arust vajalik institutsioon, selleks puhuks kui mõnel rahval on teistele midagi öelda. Näiteks meie ütesime leto svetiga, et viimane aeg on zhürii tagasi tuua (muidu kostitame teid veel hullemate lugudega) – ja näe, kuulda võeti. Lätlased ütlesid ükskord itaaliakeelse lauluga, et kallid itaalllased, lõpetage mossitamine ja tulge mängu tagasi – neid kahjuks kuulda ei võetud. Tänavu tahtsid grusiinid öelda, mis nad Putinist arvavad, aga ei lastud neid lavale… jne.
    Punktiandmine annab samuti palju huvitavat infot – saame teada rahvastiku liikumisest, sõbralikust või mittesõbralikust suhtumisest, maitsete sarnasusest ja erinevusest.. Kuidas me ilma eurovisioonita teaks, et meid Slovakkias ja Islandil armastatakse?

  23. no kuulge on tõesti tore teada teiste tundeid kuid kui kaua need püsivad??? viimane kommentaar on kirjutatud eelmise aasta juuni alguses… kui palju te tema nimel teeksite?? mina teeks kõike ja kui ma need piletid saaks võiks pärast kontserti ära ka surra aga ma kavatsen kunagi Norra minna ja teda seal näha…

  24. Hey There. I discovered your weblog the usage of msn.
    This is an extremely smartly written article. I’ll
    be sure to bookmark it and come back to learn extra of your useful information. Thank you for the
    post. I’ll definitely comeback.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>