Sünnitus Ameerika moodi

Mul l2ks meelest 2ra Luise kysimusele vastata: ah et uus ilmakodanik… Nyyd on lugu nii, et pakime asju ja s6idame haiglasse, sest Justini vennanaine Suzie on seal, kogu suguv6sa koguneb palati ukse taha beebit ootama. T2psemalt saab lugeda ehk homme… ja veel t2psemalt siis, kui “Minu Ameerika 3” valmis saab. Seniks aga, saatke ingleid Suziele, tal on neid t2na v2ga vaja.

47 mõtet “Sünnitus Ameerika moodi

  1. maris

    jõudu jah. see on vist see filmidest nähtud sünnitamine, suguvõsa koridoris. huvitav oleks lugeda küll. kuigi ma tean juba ette, et ma vihastan.
    maris
    kodussünnitaja

  2. Mari

    heh, Itaalias käib see ka nii. Tegelikult polegi nii kole, kui kogu pere kaasa elab, ega nad halvaga ju… ( olgugi, et enda famigliale lubasin teatada vaid siis kui beebi oli juba käes)

  3. catalina

    No mina ei tea…ega Eestis ju elatakse kah kaasa. Ja eks ta on mingis mõttes lihtsam kambaga haiglas oodata, kui pidevalt telefonikõnesid vastu võtta/eemale peletada et kas ja kuidas ja millal ometi. Eks siis peagi vist meeles pidama, et egas nad halva pärsat, ikka vastupidi 🙂

  4. Eppppp

    Arsad kaasaelajad.
    Juba eelmisel 6htul oli otsustatud arsti poolt, et teeb keisril6ike. P]hjus? Sest v2rske ultraheli pilt n2itas “liiga palju lootevedelikku ja lapse pea polnud synnikanalisse laskunud, seega oli risk platsenta eemaldumiseks ja risk, et naban66r l2heb ymber kaela) – minu meelest tehti see keiser liiga kergek2liselt, kaks p2eva enne m22ratud synnitust2htaega, aga nii nad siin vist teevadki, synnitustel riske ei v6eta.
    Edasi. lapsel tekkisid probleemid, vedelikku j2i kopsu ja nii on ta oma esimesed kaks p2eva veetnud emast eraldi hapnikku vahepeal juurde saades, n6elaga kehasse toitaineid saades ja vist ka preventiivseid antibiootikume saades, et ennetada v6imalikku kopsup6letikku… Kohalikud v2ga ei muretse, ytlevad, et keisril6ike/beebidel on respiratoorprobleemid tavalised, nad peavad ju ise vedeliku kopsust v2lja suruma, samas kui vaginaalselt syndivatel beebidel aitab synnitus ise kopsud kokku pigistada… kui ma 6igesti asjast aru olen saanud.
    Igatahes: yks, mis kindel, ema ja laps on eraldi ja nii kahju on seda vaadata… Maris, v6id kurvastada, mina juba kurvastan. Ja mul on hea meel, et ma oma lastega olen esimesed t2htsad tunnid (p2evad, aastad) ninapidi koos veeta saanud.
    T2psemalt kirjutan raamatus.

  5. inga

    õnne kogu perele!

    mina kurvastan vahel senimaani, et minu pisipoja pidi keisriga sündima ja peale sündi nägin teda vaid hetkeks isa süles – järgmine kohtumine oli alles 12 tunni möödudes hommikul. Kui ma sellele mõtlen, et mu pisike rebiti ootamatult välja ja sellele järgnes 12 tundi kusagil võõraste inimeste silma all, siis mu süda tõmbub kokku ja nutt on kurgus – veel nüüd 2 aastat hiljem. Siis pean endale samal ajal meenutama, et ma ise pidin taastuma toksikoosist ja suurest verekaotusest, et mu pisikesel üldse oleks mind edaspidi võtta.
    kõik see on üks põhjusi, miks mu kaheaastane mees veel rinda saab – tahan kompenseerida kuidagigi talle seda tragöödiat, millega ta siia ilma sündima pidi.

    head kosumist nii beebile, kui emale!

  6. maris

    palju õnne! kurb jah. aga mis seal enam targutada, nüüd tuleb kosuda. aga see kõik, mida sa epp kirjutasid, on ameerikas igapäevane asi. arstid seal lausa eelistavad keisrilõiget.
    inga, kui keisrilõige on ainus võimalus, siis tuleb sellele tänulik olla. siis on see ju õigustatud, sest on parim variant.

  7. Eppppp

    Tänased uudised, beebile tehti igaks juhuks aju- ja südameskänn. Miks? Igaks juhuks. Et oleks kindel, et ta terve on.
    Mina oma vastsündinut küll “igaks juhuks” skäneerida ei laseks… Aga see ongi taas üks kultuuriline erinevus.

    Nagu Justini ema spekuleerib, haiglatel on vaja õigustada kallist aparatuuri ja siis nad kasutavad seda, sest siis saavad födelaarfondidest uue aparatuuri ostmiseks raha. Ja lisaks saavad nad, nagu Justini isa lisas, suuremaid arveid teha kindlustusfirmadele.
    Need siis meie kaks kohaliku elu eksperti..

  8. Eppppp

    Ma loobusin ka ühest ultraheliuuringust (kaks lasin teha siiski), ka sellel põhjusel, et ega see liigne uurimine ilmakodanikule mugav ja ohutu pruugi olla… Rääkimata siis skännimisest, see vist tähendab lapsele väikeses koguses radiatsiooni.
    “Igaks juhuks.”
    Ma olen tegelikult siiani sisimas šokis sellest.

  9. catalina

    Palju õnne!

    Eks seda “igaks juhuks” skaneerimist võib õigustada sellega, et kui hapnikuvaegus on tekkinud, võivad tõesti mitmed olulised organid kahjustada saada.
    Kui on nii, nagu sa oled kirjutanud, et arstide vastu on palju kohtukaasusi, siis küllap nad pelgavad, et jätavad mõne probleemi tähelepanuta.

    Enda lapsele mõeldes – midagi pole teha, tuleb nn moodsale meditsiinile tänulik olla. Vahel on sellest ikka häbemata palju abi ja kasu.

  10. Mari

    Vaene väike Liam!
    Palju häid mõtteid talle teele…

    …. ja siis kindlasti on see ka tavaline, et keisriemmel ei tule piima ja saab ruttu lihtsamat teed minna ja pudel suhu toppida….

  11. Krentu

    Palju õnne ja kiiret kosumist emale-pojale. Uuringute koha pealt ma arvan ka, et parem karta kui kahetseda ja et need kiirguskogused on ikka üsna väikesed, mis tänapäeva tehnikaga uurides inimene saab. Samas annab väga paljusid probleeme lahendada, kui neile piisavalt vara jälile jõutakse. Tänapäeva meditsiinile tuleks ikkagi tänulik olla, eriti kui käia vanadel kalmistutel ja näha, kui palju on hauakive noortele naistele ja lastele.
    Aga aru ma sellest ei saa, et kuidas on pudeliga kergem last toita, kui rinnaga? Mina olen mõlemaid lapsi aasta rinnaga toitnud ja no küll oli mugav. Värske toit oli kogu aeg olemas, ainult tiss lapsele suhu toppida. Samas kui last pudeliga toitvatel emmedel tuli mässata pudelite puhastamise, vee keetmise, jahutamise jm sellisega. Kindlasti on ka naisi, kellel on rinnaga toitmisega probleeme (piima pole või laps ei saa kätte vms) ja loomulikult on ju siis parem pudelit anda, kui last poolnäljas hoida.
    See oli siis reaktsioon viimasele kommentaarile.

  12. KrisTi

    Tere Epp!

    Jätsin teate oma küsimusega Sinu Hiina (keeleõppe) loo kohta blogis. Palun kui leiad aega, siis kirjuta mulle meilile.
    Ette tänades ja päikest soovides,
    KrsTi

  13. mia

    Olen kuulnud arstide ringist , et Eestis on sama jama, et haiglad pelgavad kaebusi ja kohtuasju ning seega tehakse kergekäeliselt keisrilõikeid. On jäänud mõned arstid, kes püüavad veenda eriti noori emasid, et keisrilõige pole see pilvitu võimalus kergelt sünnitada, aga enamus sellega enam ennast ei vaeva.

  14. kaire

    Meie laps (nüüdseks kohe kahene) oli samal põhjusel peale sünnitust lisaks mõned päevad haiglas vastsündinute intensiivis (Norras). Oli ka vesi kopsu jäänud, kuigi sünnitus oli loomulik. Aru saadi, et midagi viga, kuna hapnikuomastamine oli normaalsest väiksem ja pulss liiga kiire. Kuna samu sümptomeid võivad anda ka infektsioonid, anti ka laiaspektrilist antibiotsi. Lisaks näitas vererõhk (?) randmelt ja jalalt erinevat, ning see võib (aga ei pea) viidata südamekahjustusele, seega tehti samuti südame UH. Proovid näitasid, et kõik korras, aga pulsi ja hapnikuomastamise normalisserumiseni hoiti meid haiglas (kokku 5 päeva). Samas on meeles see närvitsemine ja kurbus, et ei saa lapsega tavalises mõttes koos olla, kuigi Norras vähemalt sellises seisus lapsi imetama ärgitatakse iga 3 tunni tagant ja tegelikult sa võid enam-vähem ööpäev läbi seal intensiivis istuda (välja arvatud arstivisiidiajad, kui arst jagab infi teiste laste kohta nende vanematele). Mina olin rahul, et uuringud tehti, kuigi need olid negatiivsed. Pisinõbule jõudu paranemiseks – õnneks vesi kopsus (arstide järelvalve all) ei ole kõige hullem seisund!

  15. catalina

    Tahaks küll teada, mida see “arstide ring” tähendab? Kas ühte-kahte-kolme arsti või siiki midagi enamat? Iseendal vastupidine kogemus ja mitmel tuttaval kah – ikka viimase hetkeni üritasime tita loomulikul viisil ilmale aidata ja keegi ei sundinud lauale, enne kui tõesti lapse elu võis ohtu sattuda (ja ma ei räägi kujundlikult). Ja pärast utsitasid kõik arstid-õed-hooldajad nii Toomel kui lastehaiglas ikka loomulikul viisil toitma. Nii et päris hirmutada nüüd haiglatega ka ei maksa – ei ole seal ikka päris kollid ega jõhkardid ametis 🙂

    Pealegi – ka keisriga võivad kaasneda tüsistused ja samahästi võivad arstid neid (pluss kohtuasju) karta.

  16. luize

    Pigem olen ma ka kuulnud vastupidist tuttavate naiste käest, et pigem lastakse-kästakse punnitada kui keisrit tehakse. Ja mitte ainult maarjamõisas, erakates ka. Seal muidugi on viimane protseduur eraldi hinnas, nii et küllap need sünnitajad ise ka üritavad, kui vähegi võimalik, ise.

  17. Aurora

    Ma olen olnud kunstiterapeut puuetega noorte päevakeskuses. Ikka väga rasked liitpuuded olid, osad ei olnud võimelised isegi rääkima. Vigased inimesed ning nende õnnetud emad. Paljudel põhjuseks sünnitrauma — sest varem ei olnud selliseid diagnostilisi võimalusi. Olles neid traagilise saatusega inimesi näinud, nii emasid kui lapsi, tundub mulle suhtumine, et sünnitusel riske ei võeta, igati õigustatud. Inimesed muretsevad skaneerimise võimaliku väikse radiatsiooniannuse ja muu taolise pärast, aga kui on aju-või südamekahjustuse risk, isegi väike, tuleb see loomulikult kindlaks teha. Töötasin seal keskuses aastaid tagasi ning mitte kaua aega, aga kerge hirm vigaste laste saamise ees on jäänud. Ja see on üks põhjustest, miks ma pole kindel, kas tahan lapsi.

  18. maris

    sünnitrauma tekib siis, kui liiga palju torgitakse ja uuritkse ja puuritakse ja ei lasta rahulikult sünnitada.

  19. Aurora

    Noh, see on kõigest üks vaatenurk. Nagu ka see, et vaktsineerimisel ja sellel, et klassikalised rasked nakkushaigused on kadunud, puudub igasugune seos.

  20. tinz

    Minu kaks last (1,5 ja 4,5) oleks ilma meditsiinilise abita surnud. Üks neist vajas kohe verevahetust ntx.

    Mind te ei veena, ilma torkimise ja puurimiseta oleks ta lihtsalt mu kätel vaikselt ära kustunud.

  21. anna

    Maris, sa ei saa seda ju tõsiselt mõelda, et sünnitrauma tekib sellest, kui rahulikult sünnitada ei lasta? Kui lapsel on nabanöör mitu korda ümber kaela ja loomuliku sünnituse puhul oleks oht, et ta saab hapnikupuudusest ajukahjustuse, kas see on siis kuidagi arstide süü? Arstid ju ei käi seda nabanööri ümber kaela kruttimas.

  22. Aurora

    Jumal tänatud, et siin on need viimased kaks kommentaari. Muidu läheks see ökohullus ikka päris creepyks kätte.

  23. best wishes

    “Teie lapsed pole mitte teie lapsed
    Nad on Elu enese igatsuse pojad ja tütred.
    Nad sünnivad läbi teie,aga mitte teist,
    ja kuigi nad on teiega, ei kuulu nad teile.
    Oma armastuse võite te neile anda, aga mitte oma mõtteid.
    Sest neil on eneste mõtted.
    Nende kehasid te võite varjata oma katuse all, aga mitte nende hingi,
    sest nende hinged elunevad homse kojas,
    mida teie ei või külastada isegi mitte oma unedes.
    Te võite püüda nendega sarnaneda,
    aga ärge üritage muuta neid endisarnasteks.
    Sest elu ei voola vastupäeva ega viivita eilses.
    Teie olete vibud, millelt teie lapsed nagu elavad nooled lendu lastakse.
    Vibukütt näeb märki lõpmatuse rajal ja pingutab teid kogu oma jõust,
    et Tema nooled võiksid lennata kiiresti ja kaugele.
    Olgu teile rõõmuks painduda vibuküti käes;
    Sest just niisamuti, nagu ta armastab lendavat noolt,
    armastab ta ka vibu, mis püsib paigal.”

  24. Eppppp

    best wishes tsiteerib mu lemmikraamatut 🙂
    ja tänan teid, et te sünnituse teemal rohkem vaidlusse ei asunud. see on tõesti nii delikaatne teema. Lõppeks läks ju kõik hästi – laps on nüüd haiglast väljas, paraneb ka oma noku ümberlõikamisest (ja kes olen mina, et seda kritiseerida, eks? igal pool on oma traditsioonid…)

  25. anna

    miks sünnitus delikaatne teema on? see on üks kõige loomulikumaid asju üldse mu meelest.

  26. Anonüümne

    Seda mõtlen delikaatsuse all, et kõik need oleks-poleksid, kui tegu on Suzie ja Liami jaoks nende ELUGA. Ma arvan siiani, et poleks ilmselt vaja olnud keistrilõiget teha, aga sedasi mõeldes hakkab samas piinlik.

  27. kairit

    See, et vesi kopsu jääb, on keisri puhul üks enamlevinud tüsistusi. Kahjuks Eestis ei räägita keisri riskidest eriti, loomuliku sünnituse riskid on aga kõigil hambus. Vahe minu jaosk on suur- keisri puhul ei saa ema midagi teha oma lapse aitamiseks, loomuliku sünnituse puhul on tal selleks võimalused.
    Nabanööri ümber kaela ei loeta üldse patoloogiaks ja ämmaemandate jaoks on see igapäevane. Muidugi võib sellest tüsistus tekkida, kui ema ei saa asendit valida näiteks…
    Ameerika sünnituse puhul muidugi ei saa väita, justkui oleks üks variant parem teisest. Lambist võttes on keiser parem mistahes juhitud sünnitusest. Kahjuks Liami puhul ei pruukinud olla.
    Soovin palju õnne ja jaksu ja kosumist ja andestage mu terav toon, olen ise väga pikka teed käinud, et loomuliku sünnituseni jõuda.

  28. elytSaruaG

    скажем лежит флешка на народе …. и публикуется в разных местах …. знает ли кто-нибудь как и как …. можно поставить счётчик, чтобы он считал количество загрузок этой флешки для просмотров….? и вообще любого файла….. плиз ….
    ———————————————————
    Редизайнинг Раскрутка сайта, Продвижение.
    Оптимизация, Подбор сайта, Оптимизация.

  29. Kratt

    Ameerikas soovitatakse vähemalt kolm kuud enne rasedaks jäämist vähemalt 400 µg foolhapet päevas süüa (kusagilt lugesin et ka juba aasta enne lapse saamise peale mõtlemist võiks neid nosima hakata). Huvitav kas Eesti arstid ka seda vähemalt 3 kuud enne rasestumist süüa soovitavad?

  30. s

    meditsiin on raseduse ja sünnituse juures jah see kurja juur. eriti nende naiste jaoks, kes kogu hingest lapsi soovivad, aga loomulikul teel pole rasestuda suutnud. või äkki peaksid sellised naised teie meelest oma saatusega leppima? siis oleks ju kõik väga loomulik, ei mingit meditsiinilist sekkumist. mõni kommenteerija teeb oma pimesi lahmimisega ja arstide mahategemise ja loomulikkuse propageerimisega teistele väga haiget. mõni ei saa loomulikult. ei jää rasedaks ega saa sünnitada. aga kes seda ise kogenud pole ega tea, kui keeruline ja raske see on, see võib muidugi kilgata, kuidas arstid on täiesti ebavajalikud.

  31. Eppppp

    Siin pole ju keegi lausa nõnda kilganud. Küsimus, mille näiteks Kairit tõstatas (kui palju räägitakse keisrilõike tüsistustest lastele) on ju rahulikult esitatud. Mina näiteks ka ei teadnud varem, et keisrilõike puhul on suurem tõnäosus, et lapsel jääb vedelik kopsu.

  32. baginshi

    sellest ökomammindusest oli hiljuti taas juttu Meditsiiniuudistes. Põhimõtteliselt on ökomammide tõttu vaktsineeritavus langenud 99 protsendilt 96 protsendini ja kui see veel samavõrra langeb, siis on väga suur oht, et tõsised haigused hakkavad kõvasti rohkem levima. Jah, pole just kõige toredam vaadata kui su last nõelaga torgitakse, aga see on vastutustundlik – kunagi ei ole miski päris kindel, aga nö statistikat vaadates on see kõige õigem asi teha. Või siis need kodused tünnisünnitajad jms – jah, kodus võib sünnitada küll, aga seda saab endale lubada ainult äärmiselt terve ja enesekindel inimene. Kui peaks vähegi mingi probleem tekkima, on ju ikkagi vaja haiglasse saada. Nii et üks asi on midagi ise uskuda (oma vabadus), aga ÄRGE RISKIGE OMA LASTEGA! (krt!)

  33. Mann

    epp, sa said kaja tampere “minu soomet” kirjutama! jipidi-jipidi-jee!
    millal ilmub? millal lugeda saab? tahan-tahan-tahan-tahan-tahan! =)

    mann,
    kilkab,
    kaja kirjutamisstiilist täiesti sillas

  34. kaire

    Kratile:
    Jah soovitatakse ka Eestis juba rasedust planeerides foolhapet võtta. Ja võib jah teha seda juba aasta enne rasedaks jäämist, kuigi neid, kes nii pikalt planeerivad, pole ju palju. Enamus hakkab foolhapet votma siiski alles siis, kui rasedusest juba teadlikuks saadakse – nii esimese kuu pealt. Mulle just Eesti arst ütles, et vitamiine jm toidulisandeid võite süüa kui tahate, kuid ainus tõestatud mõjuga aine neutraaltoru väärarengute vastu on just foolhape (see jutt oli aastal 2006).

  35. Mari-Ann

    Miks on vaja iga hinna eest hirmutada keisrilõike riskidega? Eestis nagunii tehakse keiser vaid meditsiiniliste näidustustega (ja ka siis mõnikord mitte). Ise olen kuulnud ühest juhtumist, kus lapsel vesi kopsu jäi, ja tegemist oli loomuliku sünnitusega. Väga kurvaks tegi siin eespool see kommentaar lapsinvaliidide kohta, kelle sündimise juures midagi “untsu läks”.
    Minu meelest on keisri ohtudest rääkimisega just üle pingutatud, foorumites kirjutavad paanikas noored emad, kellele nt tuharseisu pärast on keiser määratud, et “appi, ainult seda mitte”.
    Aga eks igaühel ole õigus oma arvamusele.

  36. Eppppp Postituse autor

    Mann, “Minu Soome” peaks ilmuma HOMME!
    Mari-Ann, tead, kogu see sünnitamise ja hirmude ja ettevaatuse teema on nii delikaatne… Mina näiteks ei tahagi seda hetkel ise rohkem puutuda.

  37. kairit

    Minu arvates vaevlevad need emad lihtsalt infopuuduses. Keegi ei räägi neile isegi seda, kuidas keisrilõige toimub ja nad peavad selle info foorumitest saama. Ja kui me räägime veel lisaks tuharseisust, siis ema vajaks sedagi infot, et kas ja kuidas on tal võimalik laps ise sünnitada.
    Muide kui selline küsimus kuskil on, siis ma ei rutta sellist ema keisrilõike riskidega hirmutama. Tuharseisust turvaliselt sünnitada Eestis ei ole lihtne. Ma olen keisriemade toetaja, seda eriti Eesti kontekstis, nagu ka Mari-Ann kirjutas, siin tehakse keiser vaid näidustusel. Aga osa neist näidustustest on suhtelised ja kui on võimalus ise sünnitada, siis ema peaks natuke mõtlema mu arust… Ma võin öelda, et olen isegi ema poolt valitud keisrite pooldaja- kui ema ei suuda ise sünnitada… aga see ongi see moment, kus ema peaks teadma riske.
    Teine enamlevinud keisri tüsistus on emakapõletik.
    Ja nüüd tuleb statistika. Tegelikult juhtub keisrijärgseid tüsistusi üsna harva. Nagu ka emakarebendit pärast 2. keisri järgset loomulikku sünnitust. Aga millegipärast mõistab Eesti meditsiin mind sünnitamise otsuse pärast rohkem hukka, keiser oleks olnud OK.

  38. ökomammi?

    vastuseks baginshi – 26 august 2009 08:07
    ehk pole minus piisavalt elutahet või alalhoidu aga filosofeeriks selliselt, et äkki on elu ülehinnatud? need lapsed kes tänapäeval surmalt välja võideldakse – kas nende elud on õnnelikud?
    ökomammi – ilmselt ei vakstineeri ja kunagi sünnitan tünni. ei muretse ja tunnen elust rõõmu 😉

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.