Kommentaarid Vastu (Pakri) tuumajaamale kohta

Kirjutas jah

jah — Wed, 11 Nov 2009 22:33:43 +0000

kuivõrd õpin keskkonnatehnoloogiat ja keskkonnainimestel peaksid olema selles suhtes kindlad seisukohad, siis võin öelda, et enamik minu ülikoolikaaslasi eelistab samuti tuumaenergiat. oleme teinud mitmeid grupitöid ning ikka ja jälle on tulnud välja, et kõikide enamlevinud variantide (tuuleenergia, bioenergia, põlevkivienergia, tuumaenergia) puhul jääb lõppvalikuks ikkagi tuumaenergeetika.
ma ise olen veel kahevahel, kuigi kaldun vist tuuma poole.. päris ükskõikne ei saa ju samuti olla!

Kirjutas Kadri

Kadri — Wed, 21 Oct 2009 19:00:49 +0000

No minu teada tuleb tuumajaam kogu komplektina ehk siis nt rootslased ehitavad selle valmis. Ja neile ilmselt ikka hoopis muud nõuded juba rahvusvaheliselt paika pandud, kus kohalikud sõbramehesuhted ja hukutavad riigihanked ei saa asja solkima tulla.

Kirjutas Eppppp

Eppppp — Tue, 20 Oct 2009 10:48:54 +0000

Üks värskelt lisandunud nüanss, pärast Solarise lae kokku kukkumist: kas meie ehitajate-korraldajate mentaliteet ikka sobib tuumajaama püsti panekuks? Siin paraku kipub tulema vahe sisse näiteks Soome ja Eesti vahel.

Kirjutas Tommy

Tommy — Sun, 18 Oct 2009 11:37:59 +0000

teine sarnane allkirjadekogumine toimub ka siin:

http://wiki.erakond.ee/eituumajaamale/

Kirjutas Tommy

Tommy — Sun, 18 Oct 2009 11:34:03 +0000

siinkohal olen Epuga 100% nõus. Tuumajaamadest, tuuleparkidest, nende poolt ja vastu jne võid lugeda ka minu blogist :

http://puhaselu.blogspot.com

Rääkisin eile meilitsi Urmo Lehtveeriga (Eesti Looduse fondi eskpert ja juhatuse liige) ja tema ütles mulle ühe meeldejääva mõttekäigu:

ühel põlisrahval ei sobi oma maale puht eetilistel kaalutlustel sellist monstrumit püsti panna –
ehk jätta selline saast sadadele järelpõlvedele – põlisrahvas ei käitu nii.
Põliselanik jätab oma järglastele puhta maa, nagu tema on pärinud oma esivanematelt…
Meie probleem on, et me oleme pärinud oma esivanematelt juba tuhamäed ja radioaktiivse järve… see
justkui annaks meile õigustust omakorda saasta juurde toota.

Päikest !

Tommy

Kirjutas Anonüümne

Anonüümne — Sun, 18 Oct 2009 11:28:02 +0000

siinkohal olen Epuga 100% nõus. Tuumajaamadest, tuuleparkidest, nende poolt ja vastu jne võid lugeda ka minu blogist :

puhaselu.blogspot.com

Kirjutas hääl Rootsist

hääl Rootsist — Thu, 08 Oct 2009 20:09:57 +0000

Kui ma Eestis elasin, ei möelnud ma “kohvritega hääletamise” peale. Äraminek tuli juhuslikult. Aga kui ma nyyd Eestis elaks, siis mötleks kyll. Mitte selle hypoteetilise Pakri tuleviku töttu (Oudekkiga yhel nöul, no leidsid ikka koha!), aga (selle teema piires) rohkem Venemaa tuumajaamade läheduse pärast. No kasvöi seesama Sosnovöi Bor.
Samas, ega ka Rootsi sellest paugust ei pääseks, kui tuul peaks siiapoole olema…
Pealegi tuumajaamad on ainult yks halb aspekt Eesti niigi halvas asukohas – olgu see siis Venemaa lähedus vöi halb kliima.

Samas korralikke hooldatud tuumajaamu on köikjal Euroopas ysna palju ja nad ei vöta palju pinda, ei saasta ega tekita myra. Mida teevad ebatootlikud tuulikud, mis pidavat ka lindudele ohuks olema, vaatevälja rikkumisest rääkimata. Meie kaunis saarestikus igatahes just vöideldakse ärimeeste vastu, kes tahavad tuulikuid rannikule pysti panna.

Nii et köik on suhteline ja siis läheb juba kysimuseks kuhu yldse pögeneda ja mis kasu sellest on. Igal pool on mingi jama, ja kus esialgu pole jama, siis vöileivaseaduse kohaselt tuleb see jama ikka varsti peale seda, kui oled uude kohta kolinud.
See on niimoodi elukohavahetuses riikide vahel, kui ka kolimises yhest linnaosast teise.
Vähemalt mulle tundub.
Ma ei teagi mis on lahendus. Kas jääda fatalistlikult sinna kus oled: leppida vöi sundida ennast leppima selle halvaga, mida muuta ei saa (nagu ilm näiteks); vöi hoopis kolida piisavalt tihti, kui tundub, et see koht/etapp on ennast ammendanud?
Muidugi tahaks pensionieaks kusagil ka ennast paika saada, aga ma ei oska praegu kyll öelda, mis riik see oleks. Pigem tuleb hoolitseda, et maja oleks hästi ehitatud, soovitatavalt selline, mis väljast energiat ei vajaks (nn plussenergia majad on juba ntx Saksamaal olemas ja Rootsi tulemas) ja et oleks piisavalt maad selle ymber. Ja et see maa ei asuks seal, kuhu oleks hea tuulikuid panna vöi tuumajaama ehitada.

Kirjutas aha

aha — Wed, 07 Oct 2009 18:18:43 +0000

Tuulikud on tõesti suures osas ökomull. Nende jõudlus on väike ning nad amortiseeruvad kiirelt. Eestis ehitatakse neid viimasel ajal palju seetõttu, et seaduse tõttu on Eesti Energia kohustatud tuuleenergiat kallimalt kokku ostma. Nii et kasulik on see eelkõige Sõnajalgadele ja teistele ärimiistele, kes tuulikuid püsti panevad ja maastike reostavad rauakolaga.

Kirjutas Eve

Eve — Wed, 07 Oct 2009 09:08:28 +0000

Tasuks teada, et näiteks põhjamaal Soomes olevat seitsmeringis tuumajaamu. Muidugi soojadel lõunamaadel on soe ja valge ka ilma energia kulutamisetagi.
Nii et tulemas on veel üks õudus, millega tuleb meil progressi nimel harjuda siiski.

Kirjutas ka kirjatsura

ka kirjatsura — Tue, 06 Oct 2009 17:16:36 +0000

to mina

su vastus oli eriti küüniline ja samaga vastates, tehes seda kui virulane, soovitan ma tuumajaama rajada Setomaale. Sealsed vallad koosnevad peamiselt pensionäridest ja vallaametnikest, nii et võrreldes Virumaaga elab seal ikka väga vähe rahvast, keda tuumajaam võiks häirida.

Ahjaa, tuumajaama vastased, kas teadsite, et põlevkivi asub eestis Narvast kuni Rakvereni ja kui mere poolt vaadata, siis jagub seda kuni Peipsi järve alla. Nii et kui Teie arvates on praegune süsteem hea, siis saab tühjaks teha kuni poole Peipsi järve aluse (teisel poolt kaevnadaks Venemaa).

Kirjutas shal

shal — Tue, 06 Oct 2009 10:47:04 +0000

Tuulikut ei taha ka üks mõistlik inimene oma tagaaega, see teeb ju jubedat lärmi.

Kirjutas Eppppp

Eppppp — Tue, 06 Oct 2009 09:56:52 +0000

Ma tulen veel selle teema juurde tagasi, loen ja mõtlen kõigi kommenteerijate jutule kaasa, luban (siis, kui jõulueelne raamatuports on trükikotta saadetud…)

Kirjutas mia

mia — Mon, 05 Oct 2009 13:46:26 +0000

Töötan energeetikaga seotud ettevõttes ning on olnud kontaktid Venemaa energeetika ettevõtetega ning ütlen ausalt, selle asemel et muretseda Pakri Tuumajaama pärast , palvetage iga õhtul, et Venemaalt kus energeetika on olnud alafinantseeritud a 20 aastat ei tuleks suurt pauku, see on kordades tõsisem oht kui kõik Eestis toimuv kokku

Kirjutas mina

mina — Mon, 05 Oct 2009 13:27:19 +0000

pooldan tuumajaama ehitamist Ida-Virumaale, sinna juba niigi rikutud loodusega paika, vanade kaevanduste asemele. Suur hulk inimesi saaks seal tööd ka. Milleks küll laastada ja saastada veel üks nurgake Eestimaast, mida me jalge all niigi vähe…?

Kirjutas Tuumajaam küll, kuid mitte Pakrile… « elust ja poliitikast (eriti)

Mon, 05 Oct 2009 12:28:12 +0000

[...] Andsin siis ka siia allkirja…Ja eks lugesin meie diskussioonivaesel ajal ka teatud huviga Eppp’u ja Kati blogisid. Et mitte olla vääriti mõistetud kui tuumaenergia põhimõtteline [...]

Kirjutas Kristina

Kristina — Sun, 04 Oct 2009 15:09:23 +0000

Ratsionaalse inimesena olen üldiselt tuumaenergia poolt. Võrreldes fossiilsete kütuste kaevandamise ja ahju ajamisega on tänapäevased tuumajaamad nii inimestele kui loodusele sõbralikumad.

Aga Eesti jaoks pole tuumajaam minu arvates õige valik.
1. Meil on alternatiivid veel läbi proovimata, eelkõige tuulikud ja energia efektiivsus ja kokkuhoid. Geograafiliselt on meil üsna loogiline importida ka fossiilkütuseid Venemaalt.
2. Tuumajaam nõuab hiiglaslikke (kümneid miljardeid kroone) investeeringuid, mis suures osas läheksid riigist välja. Ehitama tuleks kutsuda prantslaste Areva vms kogenud välismaine kontsern, sest kohalikud kogemused ju puuduvad.
3. Väikeriigil on suhteline risk suurem. Suure õnnetuse toimumine on väga-väga-väga ebatõenäoline, aga mitte võimatu. Kui sul on 100 miljonit krooni, siis sa võid ju investeerida 100 000 krooni riskantsesse kõrge tootlikusega aktsiasse. Aga kui 100 000 krooni ongi kõik, mis sul on, siis ei taha sa ju ei taha kõike mune ühes riskantses korvis hoida. Nii et kui su territoorium on 200×300km, siis omab isegi teoreetiline tuumaõnnetuse võimalus hoopis teist tähendust, kui siis, kui su territoorium on 2000×3000km.

Kirjutas sosistan

sosistan — Sun, 04 Oct 2009 14:16:37 +0000

Eestis muideks olevat uraani. Ja Nõukogude ajal olevat seda isegi pisut kaevandatud. AGa see ei tasuvat end ära.

Kirjutas Urmas

Urmas — Sun, 04 Oct 2009 10:17:57 +0000

Palju räägitakse sellest, kui palju saaks tuulikutega elektriENERGIAT (võimsus x aeg) toota. Ja kui palju juba toodetakse. Ehk siis, üks asi on stohhastiline tuuliku võimsus ajateljel ja selle integraal (stohhastilise “võimsusgraafiku” alla jääv pindala), teine ja olulisem asi on see, millal see võimsus saadav on, millal tarbija seda võimsust vajab, kuidas need võimsusttootvad üksused siduda, kuidas tarbija tarbitav võimsus elektrijaamade vahel jagada, kes katab võimalikud tekkivad puudujäägid.

Tarbija dikteerib tootmise, elektri tootja peab igal sekundil täpselt tarbimist jälgima. Kui (generaatori) võlli ühes otsas on tarbija oma muutliku meelega, ööpäevaselt ja aastaajalt kõikuva tarbimisvajadusega, siis võlli ringiajaja ehk tootja peab igal ajahetkel tarbija nõudmisi rahuldama, võlli täpselt ettenähtud kiirusega ringi ajama (50 Hz = 3000 p/min). Kui me võtame seda täpselt ettenähtud kiirusega pöörlevat võlli appi keerutama mõne ebastabiilse tüübi, kes vahel aitab, vahel ei aita, siis ei ole temast kuigi palju kasu. Juhul kui seadus kohustab kogu tuuleenergia kokku ostma, siis see tähendab, et sellevõrra vähem toodavad põlevkivielektrijaamad, kuid ei tähenda, et ka põlevkivi vähem kuluks – põlevkivielektrijaam peab olema igal hetkel valmis kaduvat tuulevõimsust kompenseerima. Kui me ütleme, et Taani toodab 15 % oma tarbitavast elektrist tuulega, siis tegelikult pole neil selle tuulega midagi peale hakata, tuul ei sobi nende kivisöeelektrijaamadega kokku. Sellepärast nad müüvadki kogu tuuleenergia odavalt Norrale, kus hüdroelektrijaamadega tuult siluda suudetakse. Sellepärast ongi Taanis kivisöe tarbimine aina suurenenud, vaatamata suurele hulgale tuuleparkidele.

Sama lugu on ka tuulikute koguvõimsusega, me võime siia Eestisse üles panna ka 1000 MW tuulikuid, kuid selle 1 GW-i saame me kätte vaid siis, kui kogu riigis puhub tugev tuul. St meil peab olema mingisugune tootja, mis on samuti 1 GW ja mis on valmis koheselt elektrit tootma, juhul kui tuul vaibub. Ja suurenergeetikas ei ole võimalik millelegi lootmine, et ehk tuul ei vaibu, kuidagi ikka saab, peab saama jne.

Ehk siis, kW-l ja kWh-l on veel teine mõõde – õigeaegne kättesaadavus.

Kirjutas Erik Puura

Erik Puura — Sun, 04 Oct 2009 09:49:08 +0000

Emotsionaalne avaldus on täiesti mõistetav, aga reaalne maailm on selline, et sisuliselt pole kuskile kolida…
Võimalikud variandid on Läti, Norra, Taani, Uus-Meremaa, Island, lisaks palju arengumaid, eelkõige Aafrika riike. Eelkõige on tuumajaamu täis USA. Kirjutasin sellest
http://erikpuura.wordpress.com/2009/09/16/tuumajaamast-ilma-emotsioonideta/

Kirjutas Urmas

Urmas — Sun, 04 Oct 2009 09:24:14 +0000

Tegelikult müüb Taani oma kõikuva/halvasti ennustatava tuuleenergia odavalt Norrale, kus ollakse võimelised hüdrojaamadega tuule kõikuvust reguleerima. Taani ise toodab oma elektri aga jätkuvalt kivisöest, ning põletatava kivisöe kogused on võrreldes tuulikueelsete aegadega aina suurenenud.