Kes tahab minna Aafrikasse

Ja üks mu blogi lugeja, Laura, palus seda kuulutada, ta otsib kaasvabatahtlikke (Laura enda blogi saab lugeda http://www.laurakajakad.wordpress.com)

AAFRIKA VAJAB VABATAHTLIKKE!


Tahad muuta maailma? Ole valmis muutma iseennast!


Me ei vaja erilisi oskusi ega varasemaid kogemusi!


Kui Sa oled vähemalt 18 aastat vana, siis astu esimene samm ning jäta pimeduses rändamine!


Tule Aafrikasse päikese kätte!


Tel. 0047 4160 2547

info.estonia@drh-norway.org


Hornsjø, P.b 47, 2636 Oyer, Norra

www.drh.norway.org

12 mõtet “Kes tahab minna Aafrikasse

  1. kairit

    Olen kuulnud, et enamik selliste kuulutuste peale reageerijaid ei jõua Aafrikasse kunagi. Sõbranna õde ei jõudnud kaugemale Norrast, nagu ka kogu nende grupp, ta lõpetas Assooridel, kus abiellus ja sai kaks last. Asi seegi.
    Ja nii on mõeldudki.

  2. Laura Väli

    Kuna mina olen kuulutuse sisu eest vastutav, siis väitleksin “ei jõua Aafrikasse kunagi” positsiooniga. Eks see nii ole ka, kui aus olla, sest erinevate kultuuridega harjumine võtab aega, palju tahtmist ja sallivust. Kui kiiresti alla anda, siis ei jõuagi kaugele. Üheks enim kasutatud sõnaks on siin “katsumus”. Ja see sõna tähendab rohkemgi veel…

  3. anna

    Mu parim sõbranna on praegu Keenias vabatahtlikuks ja jõudis sinna vägagi edukalt otse Tallinnast paari ümberistumisega 😀
    On väga rahul, seal abielluda ja lapsi saada ei plaani 😀

  4. Maria

    Huvitatud võiksid kõigepealt märksõnu ‘Amdi Petersen’ ja ‘Tvind’ guugeldada.
    *Läks ka sama seltskonna tiiva all Aafrikat päästma. Ei jõudnud kohale ning põhjuseks polnud mitte kultuurierinevused.*

  5. anna

    Ma ikka rõhutaks veelkord, et Aafrikasse minemiseks on mitmeid viise. Seda Humana-värki on jah alati mingid sahinad ümbritsenud, aga see pole ainus viis. Lihtsalt selleks räägin, et inimestele ei jääks muljet nagu tuleks igasugune Aafrika vabatahtlikkus unustada.
    Mu sõbranna otsis endale ise Keenias välja koha, kes kohalike noorte õpetamiseks vabatahtlikke soovis, kandideeris ja kaks kuud hiljem sõitis kohale. Otse, mitte läbi mingite vaheetappide. Ja kohapeal selgus, et kõik vastab lubatule, noored on olemas, kool on olemas, elamispind ja toit on olemas, noh, õpetamisesse puutuvas on kohalikud minnalaskval seisukohal suurel määral ja ise tuleb palju aktiivsust üles näidata, et midagi tehtud ka saaks, aga vot see on ilmselt tõesti kultuurierinevus.
    Tema on igal juhul väga rahul.

  6. kairit

    Isegi esimene kerge Googel andis näiteks sellise artikli:
    http://paber.ekspress.ee/viewdoc/57337EF77D331395C2256EA60042E3FE
    Laura, kui see ongi Sinu arvates normaalne, siis ma ei vaidle. Aga mina ei soovitaks seda programmi ei oma teismelisele lapsele ega ka mitte ühelegi tuttavale. Ei saa salata, et mõned jõuavad ka sinna, kuhu tahtsid minna, ütleme siis Aafrikasse. Võib-olla tõesti need kõige tublimad, võib-olla aga kõige sinisilmsemad. Aga laias laastus on tegemist inimeste petmisega, kui raiskad aastaid oma elust fundraisingule organisatsiooni heaks, saavutamata tegelikku eesmärki. Sellele kena kuulutus ei viita.
    Ma tean, et Aafrika eri riikides on Eestis töötanud ämmaemandaid, õdesid, õpetajaid, misjonäre ja muid tegelasi. Tõesti tahaks teada, kus on turvaline ja aus kanal, et sinna saada. Lugesin ka selle tubli “keenialase” blogi ja tõepoolest, omal kulul, ilma igusugu fundraisingu ja koolitusteta saab üsna ruttu kohale ja inimese sobivuse testimiseks tunduvad olema teised meetodid peale loodusliku valiku.
    Mina olen üks massist, keda on mõjutanud tuttava inimese kogemus pluss massimeedia. Palun väga, igaüks meist võiks olla minu asemel. Ilmselt see ongi see (täiesti õigustatud) skeptsitsism, millega Sa, Laura, võitlema pead- lase käia, kui soovid.

  7. anna

    Kairit, ma ei saa täpselt su mõttekäigust aru, a kas sinu meelest peaks aafriklased sinnasõitvale vabatahtlikule lisaks tasuta toidule ja elamisele ka sõidukulud välja tegema? 😛 Kirjutad, et omal kulul tõepoolest saab nagu oleks selles midagi halba. Kui sa lähed vabatahtlikuks, siis eeldatavasti tahad sa teisi aidata ja sõiduraha võidki siis ju ise maksta, kui selle eest saad mingi perioodi (minu sõbranna puhul näiteks neli kuud) tasuta süüa ja elada, uusi kogemusi koguda ja õpetada, lisaks riigisiseselt reisida.
    Kas lähedase inimese kogemus on sind tõesti mõjutanud nii palju, et arvad, et igasugune vabatahtlikkus kujutab endast sama, mis see Humana-värk? See on ju natuke alatu üldistamine.

  8. kairit

    Jessake, anna!
    Kas teised saavad ka samamoodi aru?
    Vahel on mul tunne, et peaksin loobuma internetist.
    Minu tekst pidi peegeldama Sinu sõbranna teekonda Keeniasse positiivses võtmes ja juhtima tähelepanu Laura teekonna puudustele.
    Lugesin natuke Laura blogi, portugali kutid on juba kohal (geograafiakaugetele- minu poolt viidatud Assoorid kuulub Portugalile). Näis, mis edasi. Ma ei taha kindlasti olla noorele inimesele takistuseks tema valitud teel. Usu, Laura, kõik mis Sa oma elus teed, tuleb Sulle nii või teisiti kasuks! Usalda oma sisetunnet igal juhul…
    Vabandustega,

  9. Laura Väli

    Oeh. Lugesin ka ise seda Keenia blogi ja oli põnev ! Miks valisin ise just selle teekonna? Kuna olen üsna pikalt üksi elanud ning puudub emme-issi toetus, oli mul ainuke võimalus osaleda programmis, kus piisab küllaltki pisikesest sissemaksust (võrreldes, et järgmised 17 kuud ei ole oma kapitali enam vaja).
    Ma ei ole oma tegeliku eesmärgini veel jõudnud, sest erinevalt paljudest võimalustest läbin ma enne koolituse ning saan sealsest olukorrast teadlikumaks.
    Fundaraisingu aeg pole aga raiskamine. Need, kes seda aega siin raiskamiseks nimetavad, võivad seda iga teise enda argipäeva kohta öelda.
    Alati on neid, kes on poolt ja vastu. Ning kui Sa, Kairi (kui samuti isiklikuks minna) veidi rohkem internetis seda asja uurid, siis taipad üsna peagi, et enamus halbu kogemusi pärineb inimestelt, kes on viibinud Taanis.

    Laura teekonna puudused…

    Olen siin olnud vaevalt ühe kuu, 16 veel. Minu teekond on veel pikk ning kui see ka alguses puudulik on, siis selleks ma siia ju tulin! Kõikidele inimestele ei ole enesekindlust, rahu, tasakaalu jms “kaasa antud”. Jah, võib-olla on see tüüpiline teismelise jutt ning portugali kutid suudavad enda mesimagusate sõnadega mõne valusa pinnu minu südamest välja rebida, kuid… Laske olla. Kõik me oleme oma heade ja halbade omadustega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.