Kommentaarid Meenutan ka “Minu Argentina” tegemist kohta

Kirjutas Gerly

Gerly — Mon, 04 Jan 2010 14:04:30 +0000

Esimene minulgi “Minu”-sarja raamatuist lugeda. Oli pisut aega ja kirjutasin lugeja arvamuse nüüd ka LivingSocial: Books’i (Facebook’i):

Liis Kängsepp’i “Minu Argent(i)ina. [Kasutan siin kaht varianti "Argentinast," kaanel ja tekstis kasutatakse "Argentina," aga kõitel ilutseb "Argentiina."] Vabatahtlikuna getos” – esimene “Minu”-sarja raamat, mida lugesin. Igati sobilik ajaviide Eestimaa pimedasse sügisõhtusse, kui igatsed päikese järele. Mõnus tugitoolireis viib sind siiski ka pisut kauni ja ilusa fassaaditagustesse. Kohati tuleb tekstis ette kordusi. Ent põhjus on ilmselt raamatu kiires kokkupaneku vajaduses (neli nädalat). Tegelikult see pisiasi väga ei häirigi. Küll aga, tundsin ma puudust just võrratutest Argentina loodusvaadetest. Selle vea parandasin paar päeva pärast raamatu lõpetamist ise autori blog’is http://kangsepp.wordpress.com. Tore oli kokku viia kohad ja nii mõnedki näod.

Päris Super Review’d ei tulnud, aga abiks ikka.

Head Uut Aastat!

Gerly

Kirjutas ruta

ruta — Sun, 20 Dec 2009 00:21:03 +0000

see oli minu selle sarja esimene raamat ja väga hästi meeldib.

Kirjutas Lugeja

Lugeja — Fri, 04 Dec 2009 08:35:49 +0000

Võib-olla on tõesti Eestis inimesi, kes arvavad, et Ida-Virumaal elavad noored slummides.(http://en.wikipedia.org/wiki/Slum)
See tähendab siis ilma elemtaarsete sanitaarsete tingimusteta prügihunnikute vahel, ilma juurdepääsuta haridusele.
Minu arust ei peaks haritud inimesed selliseid eelarvamusi v6imendama. Ma ise ei kipuks küll väitma, et Lasnamäel elavad inimesed slummides.

Kirjutas triib

triib — Thu, 03 Dec 2009 16:44:04 +0000

Täiesti kindlat on see raamat minu jaoks sarja tugevaim ja huvitavaim. Ja seda Minu Hispaania ees,mis minu pettumuseks, kes ma väga Anna-Maria Penu kirjatükke naudin, osutus hüplikuks ja kohati igavaks. Liisu raamat oli tervik, tal oli detailidele silma ja ta suutis Argentiinast anda väga hea ülevaate. Igav ei hakanud kordagi, täiskasvanud inimese lugu.
Näiteks Minu Alaska oli minu jaoks rohkem nagu noorsooromaan, pubekakirjandus.

Kirjutas Eppppp

Eppppp — Thu, 03 Dec 2009 11:58:53 +0000

Lugeja, aga miks ta ei võinud võrrelda Argentiina slumminoori ja Ida-Virumaa nö slumminoori?
Maitse üle muidugi vaielda ei saa. Iga autor on oma maailma(pildi)ga. Aga võrrelda võis ta mu meelest neid küll.. Lugeja ei pea ju nõustuma, aga nägu näha, jäi see talle meelde .

Kirjutas Eppppp

Eppppp — Thu, 03 Dec 2009 11:57:23 +0000

Jaana, aga loe enne, kuidas sa muidu saad kritiseerida?
Liisul oli siiski suur osa tekstidest varem blogis olemas, seepärast ka ta sai selle 4 nädalase kirjutamise ette võtta.

Ma ise loodan väga, et neis raamatutes on see iva, mis elab üle aastakümne. See on meie ajastu dokumentalistika.

Kirjutas Lugeja

Lugeja — Thu, 03 Dec 2009 10:38:47 +0000

Minu jaoks oli Argentiina raamat kahjuks pettumus. Ostsin raamatu, kuna teema huvitas, aga kirjutamise stiililt mulle ei istunud kohe üldse. Selge see, et on tegemist noore inimese subjektiivse arvamusega, aga sellegipoolest on piinlik lugeda m6tteavaldusi, kus v6rreldakse Argentiina slummist pääsenud noorukeid Ida-Virumaa ‘getodest väljamurdnutega’.Siinkohal oleks oodanud toimetaja sekkumist.
Sellegipoolest: kogu sari on tore ettev6tmine ja ootan p6nevusega Justini raamatu järge. J6udu!

Kirjutas jaana

jaana — Thu, 03 Dec 2009 10:04:03 +0000

Ülekaelapea tehtud raamat.Pole küll lugenud kahjuks.
Kuid kas iga hea asi ei vaja mõtteid.Aega.Distantsi.
See ökoloogiline jalajälg!
Teeme ruttu,kõigest ja palju midagi ja imetleme oma tublidust.
Kui palju raamatuid.
Kui palju paberit.
Kui palju metsa.
Kui suured prügimäed.
Kus on iva,mis elab üle aastakümnete.