Pakane on valla

Oeh, kes see jõuab üldse sel nädalal raamatupoodidesse meie E-määrajat ja odavmüügi raamatuid saama, kui õues on nii külm! (Minge ikka 🙂

Me kütame nüüd maja kaks korda päevas, hommikuti ja õhtuti. Meil on kolm ahju ja üks soemüüriga pliit – neli küttekollet. Olen ikka mõelnud, et pean täpsemalt uurima, kui kahjulik on loodusele ahjuküte.  USAs välja antud raamatutest olen lugenud, et ahju/kaminaküte on õhku tugevalt saastav. See oli üks koht, kus erinev info mu juhtme kokku ajas ja “Roheliseks kasvamise” raamatus ma seda ka tunnistasin, küll veidi külglibisedes…

Õues on ilus. Mulle meeldib olla see pereliige, kes hommikul õueriided selga ajab, kaerahelbed ja puukorvi võtab ning valgesse teravasee ilma hüppab: lindude söögimajja uus ports, värske ajaleht terassi peale, siis kuuri alla puude järele. Ja õhk on nii teravalt kuiv, et tõmbab kopsud kirvendama. Päike sätendab lumel. Kuulda on varahommikuste kooli poole sammuvate laste krudistamist, nad kõnnivad meie eesaiast mööda, pea õlgade vahel, ettepoole kummargil.

Mul on hea meel, et ma sellel erilisel ajal Eestis olen.

Midagi pole pahasti…? Või on?

Meie perel on hetkel nohu ja me ei tea täpselt, kus me kuue kuu pärast elame, seda küll.

Mõni asi on veel.

“Epp, sa pead nahaarsti juurde minema,” umbes nii teatas mu otsekohesuse poolest tuntud juuksur kaks päeva tagasi. “Sul on  see… asi… suu juures ju suuremaks läinud!”

Nüüd olen ma kaks päeva elanud mõttega, et varsti suren ma nahavähki ja loodetavasti jõuan selles elus vähemasti oma reisikirjad ära lõpetada ja lapsed jäävad mind mäletama.

(“See asi” on mingi heledat värvi sünnimärk, mul ei ole kombeks ennast peeglist pikalt vahtida ega oska selle suuruse muutustb tõesti kommenteerida – ok, homme, esmaspäeval ma helistan nahaarstile ja panen aja kinni. Mis iganes – igatahes panevad juuksurid ja muud kõrvalseisjad meid vahel liikuma. Ning tekitavad kummalisi uusi mõttetundevoogusid…)

Siis on veel see, et paastulaagris detsembris lasin ma endale teha vereproovi, mis läks Saksamaale ühte erakliinikusse: toidutaluvuse test. Ma lootsin, et saan selle tulemusena teada mõne toiduaine, millest edaspidi hoiduda, ma oleks millega iganes nõus olnud.

Aga vastus, mis nüüd saabus, oli ausalt öeldes rohkem, kui ma kohe kombata suutsin.

Olen ausalt öeldes alles eituse-faasis (kas ma sellest üldse edasi liigun või jäängi skeptikuks, ma ei tea).

Kiri, millega vastus saabus, on selline: “Tulemus on nii erakordne, et arvutiprogramm ei suutnud Teile retsepte koostada! Dr. Trofimova leiab, et Te vajate täiendavat konsultatsiooni.”

Avasin siis failid, kus oli tulemus Saksamaalt laborist. Lühidalt öeldes, hetkel tohin ma selle testi andmetel süüa oma varasemast menüüst porgandit, kõrvitsat ja kapsast. Ma ei tohi süüa näiteks piima, muna, nisu, tatart, maisi, küüslauku, mett, apelsini, kurki jne jne. Enamikku kala ka mitte.

“Liha ei söö ma nagunii viimasel ajal enam, ja seda ei luba ka testitulemus.

Heake küll, homme hommikul helistan ka Trofimova kliinikusse ja panen endale konslutatsiooniks aja. Praegu on mul liiga vähe infot – muud ei oska öelda, kui et see tulemus tekitab taamale musti pilvi. Miks niisugune “unikaalne” tulemus? Ja mismoodi ma sellega edasi peaksin elama?

“Õnneks on ilm nii säravalt kirgas ja homme särab jälle päike. On kõrgrõhkkond hirmmadalate temperatuuridega, on põnev aeg!

36 arvamust “Pakane on valla” kohta

  1. see on huvitav, kaisin ka siin hiljuti yhes heilpraxis terapeudi juures. ta tegi syljeproovi abil ladestunud raskemetallid ja kemikaalid ning bakterid ja parasiidid kindlaks, ja maaras toiduainete mittetaluvuse. lisaks tellis biodiagnostika laborist samadele asjadele vereanalyysi koos koos hormoonanalyysiga ja alternatiivraviplaani. mida k6ike siin Saksas ei osata teha 😉 mis tyypi laboritestiga Sul tegemist on, et need mittetaluvused valja tulid?

  2. 1) Naha asjus – kas teil perearst on? Kui asi kahtlane, siis perearst saab teid suunata otse onkosse, igaks juhuks. Mind on suunatud, just igaks juhuks. Mitu korda. Endalgi paanikahetki olnud sünnimärkidega seoses. Kui vaja, siis liigutavad perearstid end ka kiiresti, ausalt, ja ei pea pikalt sabatama seal.Nahaarst suunab kahtluse korral ka onkosse ju.

    2) Võta seda toidutaluvuse/talumatuse asja mõistusega. Ja konsulteeri teiste spetsialistidega-arstidega-toiduteadlastega ka. Ära lihtsalt niisama ikka nüüd ühte tulemust (pealegi naaaatuke alternatiivse suuna pealt) täieliku tõe pähe võta. Seni sul tervis vist kogu aeg kangesti halb pole olnud?
    Saab ka Eestis teha lasta igasuguseid vereanalüüse, on ka siin häid spetsialiste.

  3. Kütmisest võiks veel kirjutada…
    Praeguses kontraststes õhus paistavad korstnates tulevad suitsusambad eriti tugevad.
    Ja linna kohal on mitu pikka korstnat, kust tuleb eriti uhke juga. Kas seal filtrid ka on?
    http://www.ohtuleht.ee/fotokonkurss/talv/p#16007

    Mulle meeldib ahju kütta, praksuvaid puid kuulata-vaadata, aga see on samas seotud väikese ängiga, süütundega.
    Kui keegi teab, kui saastav see puuküte siis ikkagi on, võite teada anda.

  4. Catalina, nahaarsti juurde saab ilma perearstita ka, juuksur ütles :).
    Mu sõber Airi, kes oli suvel Austraaliast külas, imestas seda, et eestlased ei käi üldse nahaarsti juures. Austraalias olevat tavaline iga aasta vähemalt korra käia oma sünnimärke ette näitamas, sest kõik kardavad nahakasvajaid.

  5. Ma tean, et nahaarsti juurde niisama saab. Aga onkosse ei saa.Kuna tavaliselt on onkosse pikad sabad, siis perearst võib vajadusel natuke ehk vastuvõtule pääsu kiirendada.(Võibolla võib nahaarst kah, ok, ma ise lihtsalt niipidi saanud)
    Mul endal lihtsalt kuidagi suurem usaldus Vallikraavi rahva suhtes – üks nahaarst ajas mu täiesti süüta sünnimärgi pärast teismelisena totaalsesse paanikasse (“kohe lõikusele, kuni veel hilja pole”).Ja paari naha-arsti apsu olen mujalt kuulnud.
    Aga muide – sünnimärgid ikka muutuvad ka aja jooksul…ja või see juuksur nüüd nii täpselt oskab suurenemist-vähenemist öelda.

  6. Saksamaal on ka nahaarsti juurde minek üsna tavaline. Näiteks mu mees on väga heleda nahaga ja tal on palju sünnimärke. Arst palus tal tulla igal aastal neid näitama, sest sünnimärgid vöivad väga kiiresti muutuda. Ja nüüd ta siis käibki. Olen teisteltki kuulnud, et teevad seda.

  7. Ma siin ikka lugenud, et kordades vähem saastav on puuküttega majakene metsa ääres, sest kõrvalolev mets teeb nö. tasaarvelduse ning küte kui selline on kohalik taastuv materjal nagunii.
    Võrreldes suurte tossutorudega kuskil konsentreeritud inimasustusega linnas, kus metsad on kilomeetrite ja kilomeetrite kaugusel ning kuhu veetav kütus tuleb näiteks teisest riigist või hoopis teisest maailma otsast ja ei ole sugugi nii taastuv nii taastuv.

  8. Puudega kütmisel on vähemalt üks tore külg ka – tegu on taastuva materjaliga ehk järelikult bioküttega. Saaste kohta ei oska arvata, aga oma naiivsuses olen alati ette kujutanud, et naftatoodete või gaasi põletamine (mida keskküttejaamades enamasti tehakse; biomaterjalidel põhinevaid keskküttekatlaid on siiski vähe praegu), või veel hulleme elektriküte, mille saamiseks Eestis põlevkivi küpsetatakse, on hullemad saastajad.

  9. Põhjamaal elamine on üldse loodustsaastavam kui lõunas, sest energiat kulub nagunii rohkem. Samas oleks ikka päris kole, kui inimasustus ainult maakera vööpiirkonda koguneks :). Mis kütmisse puutub, siis mina oma roheka ajuga püüan vahet teha, kas on tegemist taastuva või mittetaastuva maavaraga. Seepärast ka puuküte ja tulevikus ehk elekter, kui need tõusu-mõõna, lainete ja muud põnevad projektid teoks saavad.
    Nahaarsti juurde mine kindlasti, see on normaalne. Loodetavasti pole midagi hullu.
    Toidutalumatus…sõber laskis teha kolm erinevat testi kolmes eri kliinikus ja kui siis nende kolme tulemuste järgi kõik mittesobiv maha tõmmata, ei jäänud peale puhta vee enam midagi järgi ja sedagi piiratud koguses. Peale seda mina neid teste enam eriti tõsiselt võtta ei suuda.
    Trofimova paastulaagrite tagajärjel on aga päris mitmed inimesed rasked tervisehäired saanud. Kellele sobib, kellele mitte. Ise olin peale operatsiooni sunnitud 10 päeva paastuma, haiglas, arstide silma all. Sellegipoolest peksis see paigast nii ainevahetuse kui kehakaalu (suurenemise suunas), isegi nüüd, kaks aastat hiljem, on jama.

  10. Puiduga kütmisel on üks täiesti ebaroheline kõrvalnäht. Ebaeffektiivse põlemisreziimiga kolded annavad palju lendtuhka vms. saastet mis ilusti inimesele kopsu mahub ja eluiga vaikselt vähendab. Vähemalt selline tulemus on Eesti linnalistest asulatest statistiliselt kokku saadud. Kõige hullem küttekolle on lahtine kamin ja kõige puhtam korraliku tõmbe ja intensiivse põlemisreziimiga salvestav ahi. Enamus pliite kaldub rohkem sinna kaminaklassi kuuluvaks.

  11. Enne igasugust toidutalumatust jm tuleks läbi lugeda “Paha teadus”, see raamat lööb pildi väga selgeks!
    Kusjuures ma olen ka suur alternatiivik, vaktsiinivastane ja nõelravi usku aga igausgused toidutalumatused ja homoöpaatiad on tänapäeva rahategemise viisid ainult… kahjuks.
    Või noh, kes usub sel toimib. Ega platseebot tunnistab ka teadus ju 🙂

  12. Puuküttega ahjudest võiks Eestis hakata kasutama nn. rakettahju. Tegemist on algselt ühe NASA inseneri ideega, kelle ülesandeks oli leida aafrika rahvastele ökonoomne puidu põletamise moodus. Ameeriklased on ideed edasi arendanud ja loonud ka külmematesse piirkondadesse sobiva lahenduse. Puidu põletamine toimub kõrgel temperatuuril, 900-1000 kraadi, ja tänu sellele põleb puit praktiliselt süsihappegaasiks ja veeauruks. Ahju eeliseks on odavus ja ökonoomsus. Soojus salvestatakse savist ja maakividest kujundatud lesosse. Mina ehitasin ahju maja lähedalt kraavist võetud savist. Kahjuks tuli talv peale ja maa külmus ära ning päris valmis ei jõudnud, kuid ka poolik ahi hoiab toad soojana. Eelkõige sobib piirkonda, kus maapind on savine. Ahju eelarve sõltuvalt võimalustest 1000-3000 krooni. Ehitamisega saab hakkama praktiliselt igaüks. Täpsemalt saab vaadata rocketstoves.com, sealt saab alla laadida 13$ eest väga hea raamatu. Abiks ka otsingusse sisestatud rocket mass heater. Eestis tegeleb asjaga Jaanus Lõuna-Eestist, lehekülg Juured.ee. Korraldab suvel ka kursuseid. Asi tasub tutvumist ja enda katsetuste tulemusena veendusin, et korstnast tuleb tõepoolest korralik pahvakas veeauru.

  13. Lugesin hiljuti selle kohta, et nt Nõmmel, kus palju ahjuküttega maju, on õhk halvem kui nö magalates (autosid oma heitgaasiga nagunii igalpool).
    Suitsu kvaliteet sõltub eelkõige sellest, mida ahju või pliidi all põletad. Kuivad halud, puhas puit on õige valik. Kahjuks mõned põletavad pliidi all ka prügi ning märgi halge, mis rikuvad lõõre ja korstna kaudu eritub nö halba suitsu.

  14. Olen teinud aastaid tagasi analoogse testi ning suures osas kattuvad ka meie tulemused Sinuga Epp, aga ehk on abi tervest talupoja mõistusest: testi ei pea võtma sõna-sõnalt, lihtsalt võta teadmiseks ja kui on võimalust valida, siis vali. Nagu kõlab üks tuntud ütlemine MAAILMA suhtelisuse kohta:
    Üks karv peas on vähe aga supis palju
    Ise pole muutnud oma toitumises paljut aga loomulikult arvestan võimalusel ning pigem ise sain sealt kinnitust oma intuitiivsele teadmisele. P.S Veel üks huvitav fakt, need ained mis mulle olid talumatud, olid minu noorema tütre allergia testis allergeenidena ( 100%)

  15. Sel teemal, millele Mahhatsalka ja Kairi viitasid, kaitses üks eestlane hiljuti doktoritöö. Nime ei mäleta, aga Tartu PMis oli vist juttu. Tolle artiklijupikese pealkiri oli pisut teisest vallast, seoses naastrehvidega, kuid seal oli ka kütmisest tekkinud suitsu mõjust kopsudele midagi juttu.

    Sünnimärkide pärast põdemine on tuttav lugu. Onkoloogi juurest tasub läbi hüpata ikka.

    “Tulemus on nii erakordne, et…” viitab oskuslikule rahapumpamissüsteemile, mis sutsab enda tervise pärast muretsevaid noori naisterahvaid just õigesse kohta. Ükski liialdamine, ka piiramise mõttes pole hea.

  16. Meie linna õhukvaliteedile aitaks päris palju kaasa, kui enamik lokaalküttel maju läheks üle kaugküttele. Tööstus sh. tsentraalkatlamajad ei saasta üldse nii palju, kui suitsukoonla järgi arvata võiks. Eanamuses on tegu siiski veeauruga. Sellel on väga lihtne seletus. Õhusaaste mõju lokaalselt inimese tervisele sõltub 1)kütusest 2) küttekoldest 3) korstna kõrgusest ehk saaste hajumisest. Me tegelikult ei tea millega enamus inimesi oma ahjusid kütab. Kõige puhtam kütus on maagaas, mis eraldab kõige vähem saasteaineid (tahkeid osakesi peaaegu üldse mitte). Miinus on muidugi selle hind ja taastuvus. Nagu Sinagi kütavad paljud inimesed puiduga. Kui küttekolle on hea ja puud kuivad, ei ole asi hull. Hea küttepuu maksab rohkem kui halb. Halbade puude ja kehvade kollete tõttu on talvisel perioodil tahkete osakeste kogus linnaõhus liiga kõrge. Lisaks tekib rohkem teisi ühendeid ja aineid nagu raskemetallid jms. Kui mõelda nüüd veel, et inimesed põletavad ahjus ka selliseid asju, mis võivad ka põletajale endale saatuslikuks saada siis…. näiteks võiks tuua vanaõli, prügi, plast ja laminaat. Kui mõni ettevõte tegeleb soojatootmisega, siis on kontroll tugev. Alates kütuse kvaliteedist, püüdeseadmete efektiivsusest ja kogusest + saastaja maksab printsiibi rakendamine. Ja kolmanda punkti- hajuvuse kohta ei ole rohkem kommenteerida kui, et võrdle kasvõi silmaga oma korstna ja katlamaja korstna kõrgust. Kõrgem korsten tähendab, et maksimaalne saastetase tekib korstnast kaugemal ja see on madalam (st vähem saasteaineid). Lisaks ka see halb asi, et sellistes linnaosades nagu Karlova, Tammelinn ja Supilinn asub palju madalaid saasteallikaid koos ja kahjuks kontroll nende üle puudub. Ainus, mis praeguse seadusandluse juures teha saab on inimeste teadlikkust tõsta.

    Mis puutub puidu kui küttemaerjali kasutamisesse, siis on see kindlasti parem kui fossiilsed kütused (põlevkivist toodetud õlid jms). Puitu loetakse ka CO2 neutraalseks st. teoorias, et mets seob kasvades sama palju CO2 kui selle põletamise käigus tekib. Paljud Tartu soojatootjad kasutavad puidu ja maagaasi kombinatsiooni. Kui sina enda kodu peale mõtled siis mõtlegi, kas mul on kvaliteetne puit, kas mu küttekolded on korras ja tõmme hea. Kui ilm on halb st- õhk seisab, on udu ja väike tuul- tuleks kütmist vähendada. Sellise ilmaga on hajumine veel raskendatud, eriti Emajõe orus.

    Paljudes linnades on õhukvaliteedi parandamiseks viidud kõik eramud üle kaugküttele ja ma arvan, et see ei ole ka meile kauge tulevik. Kuigi emotsionaalses mõttes võib ahjuküte olla tore on õhukvaliteedile see pigem halb.

  17. Kui sa toesti koigi toiduainete vastu nii tundlik oleks siis oleks sa ammu meeletult kaalust alla votnud ja valudes ja muudes piinades olnud (noh ega ma tegelikult ei tea mis su tundemargid on). Meil Inglismaal on ka palju juttu toidu talumatusest ja allergiatest kuna viimasel ajal on see ysna popiks saanud inimeste seas. Siin hasti tunnustatud ajakiri ‘Which’ on sellest artikli kirjutanud ja uuringu teinud. Nad saatsid inimesi kolme eri alternatiiv terapeudi juurde ja koigi tulemused erinesid.
    Siin on vist see artikel (praegu kiiruga ei ole aega uuesti labi lugeda).
    http://www.which.co.uk/advice/the-truth-about-allergy-tests/index.jsp
    Mul on endal ka talumatus nisu/jahutoodete, piima ja soya vastu. Kui ma neid tarbin siis jaan kohe haigeks – seega reaksioon on otsekohene (kyll mitte eluohtlik ja seega ei ole tegu allergiaga).
    Koige parem test et jalile saada millele sinu keha negatiivselt reageerib on kui nadala voi rohkem sood vaid toitu mis koige vahem allergilise toimega. Siis yks haaval hakkad lisama kas muna yks paev ja piima kolm paeva (voi nadal) hiljem, parmitooteid, leiba apelsiine jne ja vaatad kuidas keha sellele reageerib. Kui sa toesti oled millegile tundlik siis su keha annab sellest kohe marku ilma mingi vereanalyysita voi mingi teise testita.
    Paastulaager voi jah monedele olla kasulik kuna see puhastab keha toksilistest ainetest ja annab kehale/vaimule uue alguse. Samas voib see aga ka kahjulik olla kuna voib monel inimesel viia ‘gut out of balance’ (ma ei tea eesti keelset vastandit 🙂 ja kahjustab selle seinu mis siis omakorda hakkavad kasulikke toidumolekule seinast labi laskma. Sellega kaasneb kaalulangus ja muud hadad ning keha ei saa enam vajalikke vitamiine jne. Samuti voib keha muutuda tundlikuks paljude enne turvaliste toiduainete suhtes.
    Nii et mina arvan et ei tasu seda testi yldse nii sydamesse votta ja pigem asja kaine peaga analyysida ja ise katsetada. Huvitav oleks kui sa oma vereanalyysi sinna uuesti saadaks, aga kellegi teise nime all, missuguse vastusega see siis tagasi tuleks!?

    Synnimargid lase ara kontrollida jah. Vaatamata sellele mis teised ytlevad voi ei ytle ja kas synnimargid ajaga muutumine on loomulik voi mitte on asi vaart spetsialisti poolt valja selgitada. Tegu ju oma tervisega ja meelerahuga. Paanitseda ja matuseplaane ei ole kyll vaja pidama hakata – iga samm ikka omal ajal 🙂
    Palju joudu sulle

  18. Epp, näiteks Venemaal on karjade kaupa selliseid “terapeute”, kes kõikvõimalikke peeni diagnostikaid kasutades ära tõestavad, et uuritav võiks kohe hauakaevamisteenuse ja kirstu ära tellida… kui ta just “terapeudi” eriti peent ja kallist ravi ei taha.

  19. Ahju, pliidi või kamina kütmisel on tossu vähendamise nõks selles, et panna küttematerjal põlema ülevaltpoolt, mitte alt. Kui panna alt põlema, nagu läbi aegade tehtud, tuleb kogu kupatusest esmalt hulk aega suitsugaasi, enne kui kõik puud leegi külge võtavad. Ja kõik see suitusgaas, mis teeb ca 1/3 puidu kütteväärtusest, lendab korstnasse! Kui panna põlema ülemine kiht (ise teen nii, et jätan lihtsalt peenemad ja tohulisemad puud pealmisse kihti ja nende alla läheb natuke paberit või pappi, mida parasjagu majapidamises tekkinud), siis põlevad ka suitsugaasid praktiliselt 100% ära ja a) õhku reostab oluliselt vähem, b) ei tahma korstent ja c) kütteväärtus umbes 1/3 suurem. Sellise kütmise efekt on silmaga näha: ümberkaudsete majade korstnad ajavad selle pakasega ikka nähtavat halli suitsu välja, aga meie suitsu pole nähagi, isegi küdemapanemise alguses mitte. Proovi!

  20. Vabandust, aga arvan, et see toidutalumatuse jutt on lihtsalt jama. Rohkem ei suuda midagi lisada, lihtsalt meele teeb mõruks… Vabandust veel kord, tahtsin lihtsalt lohutada ja öelda, et selle testi tulemust ei maksa küll tõsiselt ja südamesse võtta. Erinevalt sünnimärgist, mida peaks kontrollima, ja ikka päris arsti, mitte mõne terapeudi või homöopaadi juures.

  21. Päris huvitav oleks muidugi kuulda, kuidas see “toitumisspetsialist” siis sul soovitab kõrvitsa ja kapsa peal edasi elada… Ma kipun ka nõustuma nendega, kes siin eelpool arvasid, et see on lihtsalt paraku rahapumpamise trikk. Kõigepealt inimene muretsema panna ja siis lahendust pakkuda. Tervis on midagi, mille pealt on ilmselt kõige lihtsam raha teenida. Lihtsalt tuleb inimene piisavalt närvi ajada ja ongi korras.

  22. Konsultatsioon on tasuta, ma kindlasti kavatsen sinna minna ja lindistada kõik, mis mulle räägitakse, sest muidu ei jääks ju meelde.
    Seal paastulaagris oli näiteks üks teine noor naine, kes oli selle testi varem teinud ja kiitis seda, et selle järgi toitudes sai allergiatest lahti. Tema tulemus jättis talle aga siiski söömiseks ka midagi :).
    (Ja nali on selles, et mul ei olegi erilisi allergiaid. Ok, kohv võib ajada südame puperdama ja odavast metallist kõrvarõngaid ei saa ma kanda, aga need pole mingid erilied allergiad…)
    Miks ma üldse selle vereproovi teha lasin? Mõtlesin, et küll on hea terve ülejäänud elu näiteks teada, et ma ei tohiks toorest piima juua, või et munavalge on mulle kahjulik. Pikas perspektiivis ju hea teada ja võimaluste piire järgida, mõtlein.
    Aga SEE, et mulle sisuliselt ei jäägi midagi söögiks, haa.

    KÜTMISE TEEMADEL SÕNAVÕTJAD, SUUR TÄNU! Seda ülevalt põlema panemist proovin kohe hommikul (tundub kuidagi ebaloogiline, aga proovime…)
    Ja rocketstoves.com lk-e uurisin ka. Selline asi peaks Setomaale sobima, savi seal jätkub.

  23. Nõder lugu talumatustemaailmas on, et need muutuvad koos Sinuga. Nii et tänane test ei pruugi enam viie aasta pärast pädeda. Kaugele tulevikku vaadates pole sellist teps mõtet teha. Minu siiras kahtlus on, et nad on ka sügavalt mõjutatud meie meeleolust. Sellele on muidugi imelihtne vastu vaielda.
    Kui tahad tervist õuele tuua, soovitaksin pigem näiteks Dax Moy Elimination Diet’it proovida. Positiivsed küljed: priilt alla laetav ning vaieldamatult tervislik eluviis, mida endale kuuridena ‘peale suruda’. Ning paljastab halastamatult, kui Sul kuskil talumatust tõesti esineb.

  24. Lugesin selle ülevalt süütamise kohta paar aastat tagasi mingist ajakirjast, Kodu ja Ehitus või midagi taolist, ja kirjutas sellest keegi energeetikaspetsialist. Mulle oli ka alguses väga ootamatu, kogu aeg ju teistmoodi tehtud, aga samas tundus loogiline ja katsetamist väärt. Nüüd juba mitu aastat ainult niimoodi kütamegi. Meil on klaasustega küttekamin. Vahel ikka jääb puude alla hõõguvaid süsi, erit praegu selle pakasega 2x päevas küttes, ja kui samal ajal ülaltpoolt tuld otsa ei pane, siis on hästi näha, millist paksu tossu puud alguses välja ajavad, enne kui korralikult põlema lähevad. Nagu lõkke süütamisel, oled ju näinud, kuidas lõke alguses tossab. Kui ülalt tuli otsa panna (lõkkega seda muidugi teha ei saa, aga ahjus/kaminas/pliidi all saab väga hästi), põleb kõik see toss ilusa hõljuva sinaka gaasileegiga ära. Nii saab ka õhupilud rutem kinni panna ja põlemise aeglasemale rezhiimile. Meil vähemalt peaks muidu ootama, kuni kogu värk korralikult põleb, sest vastasel korral kipub seda suitsu soojaõhutorudest ka tubadesse ajama.
    Pliidiga teeme samamoodi.
    Head katsetamist!

  25. ehh, mulle kirjutas perearst saatekirja maarjamõisasse onkoloog-nahaarsti juurde novembri lõpus ja aja sain alles märtsi lõpuks! tasulisse saab ilmselt kiiremini ja ilmselt ka siis kui “asi” väga halb välja näeb.
    ma muidugi ise palusin just onkoloogi juurde, sest minu suuremad sünnimärgid tunduvad sellised kahtlased. on küll kogu aeg ühesugused – kuid väljanägemise poolest just sellised “õpikupildid”

  26. Epp, ma panen ka ahjupuud pealtpoolt põlema. Et kui vaja praktilist abi/nõu, siis anna teada, proovime koos.

  27. Kuidas on võimalik ahjus puid ülevalt põlema panna?
    Ahikütte põhimõte on, et siibri sulgemisel annaksid allesjäänud sõed ahjule kuumuse. Mida ühtlasemalt puud õra põlevad, seda rohkem süsi tekib ja seda kiiremini saab ahju kinni panna.
    Kui õnnestukski ülevalt mingi süütevedelikuga tuli ots saada, siis vinduks see tuli seal pool päeva ja siis ei ole süsi ega sooja ahju.
    Küll pannakse oadel kateldel tuli ülevalt põlema, aga seal on hoopis teine põhimõte.

  28. Ülevalt põlema panemine ei tähenda ju, et puud ei põleks ühtlaselt ja vinduksid. Täitsa samamoodi põlevad ja söedki jäävad ikka samamoodi, pluss lõpupoole võib neid ju vajadusel ka segada. Süütevedelikku pole ise majas sees kunagi kasutanud, ikka lihtsalt peenemaid puid, laastu, tohtu, pappi, paberit jne, mis lähevad lihtsalt pealmisse kihti, mitte alumisse. Tuli levib ülalt allapoole väga hästi, võib-olla ma ise ka ei usuks, kui pidevalt ei näeks:)
    Endal mul on praegu küttekamin + pliit, aga olen elanud ka ahiküttega korteris. Minu teada küll ei ole ahikütte põhimõte ainult sütega kütmises, vaid ahi soojeneb ikka põlemise ajal ka. Ja sellepärast oleks hea, kui puud ei põleks liiga ägedalt ja kiirelt ära, nii et enamik põlemise kuumust lendab korstnasse. Meil käis see nii, et kui puud juba ilusti põlesid, panime ahjuukse kinni, aga tiku vahele, et tuli ikka õhku saaks, aga vähem kui läbi õhuresti – nii on ahi juba enne kinnipanemist kuum. Kui on reguleeritav õhurest, siis muidugi saab sellega sättida.

  29. Toidutalumatus on täiesti eksisteeriv nähtus ja selle mõju pole mõtet üleolevalt alahinnata. Mu naine ja paar tuttavat on nö “Levini dieediga” suutnud ennast vabastada väga pikkadest ja häirivatest tervisehädadest. Miks inimesed tavaliselt resultaate ei saavuta on just distsipliini puudumine, sest 6-8 kuud toituda ülirange reshiimi alusel (mida ja millal koos süüa, vahed erinevate toidu ja joogikordade vahel jne.)ning mõnest varasemast lemmikust täielik loobumine dieedi ajal on ka kõige kindlameelsemad murduma pannud. Ja tavaliselt on just nendest saanud selliste programmide kriitikud. Kuigi tegu on lihtsalt nõrga iseloomuga inimestega. Või puudub neil motivatsioon, sest kui tervis korras, siis sind väga ei heiduta laboritädi nentimine, et te ei peaks sealiha kartuliga sööma. Hoolimata sellest, et igakord saad sellest fenomenaalsed kõhugaasid näiteks.

    Jah, veregrupi teste tuleks kriitiliselt tõlgendada ja ajas on tegu ikkagi muutuva suurusega, sest keha ja su vastuvõtlikkus muutub. Samuti tundub mulle kahtlane proovi tegemine kuskil paastuprogrammi raames, millal organism on piltikult häireseisundisse viidud. Kindlasti pole olemas absoluutset tõde ja alati eksisteerivad skaalad s.t. mõni toiduaine võib olla täiesti tabu, kuid on ka selliseid mis on nö neutraalsed või vähestes kogustes tarbitavad. Seda ei selgu, kas sulle anti ainult must-valge nimekiri asjadest, mida sa võid ja mida sa üldse ei või süüa?

    Kokkuvõttes ära muretse, kui mu naine sai oma tulemused teada, siis vangutati pead ja öeldi, et põhimõtteliselt on neil olnud ainult üks inimene, kellel oli punane nimekiri pikem ja roheline lühem kui temal, kuid lohutust peaks pakkuma see, et paljud toiduained liiguvad peale dieedi tegemist uuesti lubatute nimekirja.

    Uuri, tee alternatiivseid teste ja suhtu terve mõistusega ning proovi vähemalt mõnda aega dieeti teha – kaotada pole suurt midagi, aga võita on väga palju. Näiteks kasvõi tüütu nahaprobleemi lahenemine. Lisaks saab sellest ka blogi pidada ja panna rahvas kaasa elama, mis peaks motivatsiooni aidata hoida 😉

    Jõudu ja jaksu!

    P.S. Et keegi ennast väga puudutatuna ei tunneks, siis ei esida ühtegi toitumispropageerijat nende tooteid. Räägin isiklikest kogemustest.

  30. Austraalias elades peab tõesti pidevalt ennast arstidele näitama, kuna Austraalia kohal on ju maailma kõige suuremad osooniaugud ja päike seega kõige aktiivsem.

  31. mulle meeldib puukütte juures see, et saab ise kontrollida palju kütad. keskküttega korteris seda aga pea mitte kunagi teha ei saa. peab ju naabrite toatemperatuuri soovidega ka arvestama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.