Pesemisest :)

Käisin eile nahaarsti juures ära.

/Vahemärkuse korras olgu öeldud, et minule sobib see Eesti kord: kui tahad kiiresti ja mugavalt arstile saada, siis maksad, ja kui ei taha maksta, siis ootad Haigekassa üldjärjekorras. Ning kui oled tõesti esmaabi-olukorras, siis saad kiirelt abi ega maksa. Olles kogenud USA tervisekindlustuse-süsteemitust ütlen ma, et Eestis on täiesti arusaadav ja toimiv süsteem, kuidas meilt kogutud raha kulutatakse ja meid aidatakse./

Nahaarst nimetas mu läbipaistvat ja suuremaks kasvanud sünnimärki uhke nimega keratoos-hemangioom, vaatas ka muu naha üle ja teatas rõõmusõnumi – nahavähki pole. See tegi tõesti tuju heaks :). Hemangioomi saab aga eemaldada valguslaseriga ja Haigekassa kuludega, äkki tõesti teen ka selle ära.

/Ma olen nii uhke, kui vahel arsti juurde jõuan. Justkui oleks suure saavutusega maha saanud. Loomult olen ma selline, kes arsti juurde naljalt ei lähe. Alles siis, kui tõesti häda käes. Aga hiljuti lennujaamas sirvisin raamatut, kus vanaks elamise nipid sees, ja kohe esimesel leheküljel karjus näkku: käi arstlikus kontrollis!/

Aga arst ütles, et mul on väga õrn nahk, algav kuperoosa. Praegu on veel enamvähem ilus ja õrn, aga varsti… olen täis lõhkenud kapilaare ja põsed muutuvad punaseks ja võib tekkida villihaigus (rosaria? rosaatsea).
“Te vist pesete ennast liiga palju?” ütles ta.
“Eeee….?” Mulle tuli meelde, et ämma meelest pesen ma ennast liiga harva. Tema meelest tuleb duši all käia hommikuti ja õhtuti. Mina käin tavaliselt korra päevas. Nii ka ütlesin.
“Ei ole vaja nii palju pesta, see on nahale kahjulik!” ütles arst.
“Ma pesen oma lapsi ka igal õhtul…?”
“Oh, ei ole vaja! Tehke seda parem iga kahe õhtu tagant. Ja pärast pesu pange peale rasvast baaskreemi!” /kirjutas üles nimed: Erioil ja Erisal./

Mulle meenus seepeale, et kui paar nädalat tagasi käisime Ithacas külas meie “Mina olen ookean” raamatu autoril Sandra Steingraberil, tuntud teadlasel, siis ta rääkis meile sellest, kuidas kemikaalid kraaniveest läbi naha tulevad.
Ma ei tea, kas Tartu vesi on puhas. Igatahes USAs on väga paljudes kohtades kraanivee sees kantserogeenseid kemikaale, Sandra üks elutöö on võitlus puhtama kraanivee nimel.

Ja ma olin talt küsinud, kas ta ise joob kraanivett, kui ta teab, et seal on vähki tekitavaid ühendeid ning tal endal on 20 aastat tagasi olnud vähkkasvaja ja hiljuti selle tagasituleku kahtlus…
“Joon ikka, sest ma ei pea pudelite kulutamist spirituaalselt õigeks otsuseks,” ütles ta. “Ja ma ei saa ju vannis ennast nagunii pudeliveega pesta.”
Ma ei mäleta peast ega jaksa hetkel otsima minna, aga tema väitel imbub läbi naha väga palju organismi. Niisiis: “Kindlasti ei tasu duši all või vannis pikalt käia!” Vaat selle tarkuse noppisin ma Sandralt. Jah, mina olen nende hulgast, kes oma elu jooksul palju tunde on vannis ligunenud.
Ma siiski loodan, et see mu möödaniku vannivesi oli sünteetilistest osakestest puhas…
Sandraga kohtumine oli põnev, nüüd asungi seda lugu kokku kirjutama.

44 arvamust “Pesemisest :)” kohta

  1. hmm… aga kuidas on lood siis basseinivees “ligunemisega”?
    ujujad veedavad ju iga päev tunde basseinis? kas neil on täheldatud mingeid teistlaadsemaid tervisehädasid seoses sellega?

  2. Klooriallergia on igatahes olemas.
    Igatahes, mina ka mõtisklesin selle üle, et kas ujulas käimine on nii naha kui organismi jaoks teatud riskidega seotud, millele ma enne eriti ei mõelnud.

  3. Kuperoosa on tõesti ebameeldiv, sageli on punastamisetunne:).Ei ole ise ka veel neid väga kalleid ravikreeme ostnud. Mõned kevaded tagasi lõikasin ka Tartus paar oma sünnimärki(väga paljudest), õnneks ei ole muutusi juurde tulnud. Soovitan küll Sull see paha sünnimärk eemaldada.
    Seda sageli pesemise juttu olen ka varem kuulnud, eks mingi tõepõhi on sel taga ka. Olen ise ka üks suurtest vannis mõnulejatest ja hetkel küll ei mõtle sellest loobuda!

  4. Igatahes praegu tunnen ma küll pesemise mõju – külmaga hakkab nahk kanna alla kiskuma nagu pärast ebaõnnestunud iluopi. Hakkan juba mõistma Tiibeti naisi, kes pesevad end kord aastas ;). Kusjuures nt seepi või midagi sellelaadset pole ma juba aastaid tarbinud ning täiesti elan. Saunas kasutan mee ja soola segu, duši all kasutan vahel kohvipaksu. Samas šampoonist ma loobuda pole suutnud, kuigi üritasin – peanahale ei meeldinud see munapesu üldse ja tekitas hirmsa kõõma.

  5. Karmen, kas Sa leivaga oled proovinud juukseid pesta, väga mõnusalt vahutamise tunne tuleb ja juuksed jäävad mõnusad, harrastasin seda paarkend aastat tagasi keska ajal.

  6. Mu õeke pesi end lapsepõlves korrusmajja kolides suurest vannitoa saamise rõõmust päevas mitu korda vannis ja dushi all. Tulemuseks naha kaitsva rasvakihi kadumine ja nahalõhed jms jamad. Toona ütles arst, et linnades ei tohiks üldse kraaniveega pestes veel pesuvahendeid kasutada. Et pigem uhta end puhta veega ja vahetada tihti riideid. Ära pese end, pese riideid, oli tema messits.

    Ma pmst küll kord päevas pean saama dushi alla. Kuid pesugeele ei kasuta ma tänase päevani. Harjutasin end küll
    dushiõli kasutama, kuid olen harjunud juba selle kiire üleloputamisega. Unustan pidevalt.

  7. Mina ka ei kasuta pesugeeli, pesen ainult veega. Juukseid olen vahel munaga pesnud, jääb puhas, kohev, mõnus, ainuke asi, et munalõhn kipub juustele juurde jääma.
    Kas leib juustesse kinni ei jää? palun kirjelda leivaga pesemist.

    Vanniõli-dušiõli soovitas see arst ka, et puhastab, aga jätab kaitsva kihi… pole me sedagi varem kasutanud. Kas see liiga õliseks ei jäta nahka?

  8. Ilmselt mõtles su arst tegelikult rosaatseat (Rosacea). Ja õrna naha puhul on igapäevane pesemine pigem tõesti kurjast. See kemikaalide teema Tartu kraanivee puhul on siiski vähe(m)oluline, niipalju kui mulle viimasel ajal silma on jäänud, siis ei tohiks siin midagi eriti hullu pesitseda. Sandra ristiretk on muidugi hoopis teine teema, sellist segu, nagu USAs teatud kohtades kraanivee nime all serveeritakse, ei julgeks mina vist nuusutadagi.
    Aga õrna nahaga- veel ka see teema, et näokreemid vaata ka üle. Kuna rosaatseal tõepoolest mingit väga teada epidemioloogilist tausta ei ole, siis on mõistlikum pigem natukene karta. Kõik, mis tundub, et ärritab või teeb näo punetavaks, kanna maha. Alati ei ole ka puhas loodus parim valik, oleneb ikkagi nahatüübist ja inimesest.

  9. Ei jäta. Võiks isegi rohkem jätta, aga mul siin Moskvas nagunii Mendelejevi tabel torudes. Kui vanni vesi lasta, võtab kollaka alatooni.

    Ise kasutan Nivea dushiõli, üsna odav. Kunagi promokorras kingiti L´occitane. See on parem, aga maksab poes viis korda enam.

  10. Mina pesen ennast põhjalikult korra nädalas. Sellega väldib ikka oluliselt igasuguseid nahahädasid. Näopesu, jalad, intiimsed kohad – jah, tihedamini aga tihedam pesu tekitab kõigil probleeme. Ja siis on vaja igasuguseid kreeme kilode kaupa osta.

  11. See nahaarsti jutt on jumala õige. Mina ei käi ka iga päev duši all. Mustemaid ja pesemist vajavaid piirkondi muidugi ikka pesen. Ja käsi suisa mitu korda päevas :D. Aga pead saan maksimaalselt kaks korda nädalas pesta, sest nahk on lihtsalt tundlik/kuiv. Alles teisel päeval peale pesemist hakkan ennast normaalselt tundma. Lastest tundlikumat pesen dušiõliga – sest isegi vesi on talveperioodil liiga karm. Ja kui ma teda iga päev suure veega loputaks, oleks tal küll vist kogu nahk ammugi seljast uhutud.
    Teine võimalus oleks pesta ja seejärel õhtuti ja hommikuti ohtralt kreemitada. Aga palju sellest pesemisestki siis kasu on, kui koguaeg paraja rasvakihi peale tõmbama peab.
    Iganädalasest laupäevasest vanniskäigust ma muidugi sellegipoolest nõus loobuma ei ole 🙂

  12. Juukseid loputan Orto tootega sarjast Puhas loodus -Takjas , nisu palsamiga. Meeldiv löhn ja olemine.

  13. Ma pesen ka ennast kuskil paar korda nädalas. Mul on hullult kuiv nahk ja juba seetõttu ei tohi tihedamini pesta. Strateegilisi kohti ikka pesen tidedamalt 😉
    Aga saunas kasutan ka sageli soola ja mett. Üks tuttav õpetas kasutama soola-sooda segu (50:50), see pidi olema siis nii, et sool toob kehast mürgid välja ja sooda aitab neutraliseerida aga ma ei tea, kui teaduspõhine see jutt on. Igaljuhul jätab naha väga pehmeks ja mõnusaks. Kui viitsimist on, siis määrin pärast mett ka peale ja lasen imenduda.
    Mõnikord kasutan ikka dušigeeli ka.
    Baaskreemidest määrin lapsele valget Essexit, vahel kasutan ise ka.

  14. Pudistan leiva vette ja teen leotise, ka leiva väikesed tükid võivad ju peast läbi käia, igatahes mõnus tunne jäi pähe ja juustesse. Olen ka munaga pesnud, samuti mõnus.Vanasti olid ju ka munašampoonid.

  15. Samamoodi üle-lombi allikas on väitnud, et 6 minutit dushshi all ligunemist on võrdne kahe liitri saastunud (nt klooriga) ära joomisele – elik sedavõrd imendub see kõik naha kaudu me sisse. Mistap elagu kiired vee all käimised!

  16. Muideks need baaskreemid, kui nad sisaldavad vaseliini, vedelat parafiini, mineraalõlisid vms ei ole ka tegelikult head pikas perspektiivis.

  17. no ma ei tea 😉 ise ka juba aastaid kuperoosse näonahaga hädas ja mida kõike pole proovitud aga seni olen leevendust leidnud ainult ühest sarjast, mille tooted sobivad 100% ja see on prantslaste Darphin. Kahjuks Tartus ei müüda ja ise olen neid tooteid ostnud põhiliselt väljastpoolt Eestit. Loomulikult lööb ka minus aeg ajalt välja vajadus millegi väga loodusliku järele ja siis saab hunnikute viisi Inglipai tooteid kokku ostetud ;)Aga muidu nii, et üks poegadest oli kuni aastani allergik ja sealtmaalt on ära proovitud lillas tuubis Essex kreem, mis aitab igas olukorras ja teeb nahaga imet ;)aga kui väljas on ikka niiiii külm, siis kipubki nahk kipitama ja kuivama ja aitab ainult sage kreemitamine…pesemisest loobuda küll ei tasu 😉

  18. Mind ka huvitaks, kuidas siis ujujad sellele basseinivee kahjulikkusele vastu peavad?
    Teab keegi mõnda vananenud ujujat – on tal probleeme nahaga või üldiselt organismi mürgitusega? Allergiad, kasvajad, hormoonhaigused?

  19. Olen suhteliselt regulaarselt ujunud paarkümmend aastat oma 36st. Võrdluseks – ema umbes 40 aastat oma 66st.
    Pesta meeldib ka, ja ikka iga päev ja vett raisates st üsna kaua duši all mediteerides-mõnuledes. Dušigeeli kasutan pea iga kord, šampooni-palsamit korra-kaks nädalas. Igasuguseid kreeme armastan ka.
    Senimaani pole millegi yle kaevata.

  20. Hoopis hingamisteedele on kloorivesi ujudes kahjulik:
    http://well.blogs.nytimes.com/2009/07/22/are-indoor-pools-bad-for-your-lungs/?scp=1&sq=swimmers%20asthma&st=cse

    Lühidalt on artiklis juttu sellest, et noortel, kes harrastavad kõrgel tasemel ujumissporti, on märkimisväärselt palju astmat, kroonilist köha ja muid hingamisteede hädasid. Mida kloorisem ja umbsemas ruumis bassein, seda suuremad hädad, kuna ujudes hinnatakse veepinna lähedal kus õhk on klooriveeauruga segunenud. Lõpus tunnistatakse, et sümptomid siiski kaovad 5 aasta jooksul pärast ujumistreeningute lõpetamist, ning et ujumine on kõigest hoolimata üks väga hea ja tervislik spordiala.

  21. Mina kysiks selle nahaarsti nime- omal ka oleks vaja üle vaadata igatsugu nahamoodustisi heledaidkõrgemaid ja tumedaid-
    see et mäne heleda eemaldamiseks ka haigekassa kompenseerida aitab on veel eriti kena kuulda.
    laser vist pole väga hullu ka(kui võrrelda lõikamisega)
    ja kas plaanid eemaldada- ka see hemangioom on ohtlik?

  22. Perearstilt suunamine kliinikumi nahaarstile, sealt edasi onkoloogi juurde ja siis opile. Maksin vaid 50. kr nahaarsti visiidi eest.

  23. Minu nahaarst oli dr Kersti Rüütel Tartu Medicumis, käisin tasulise (350 kr), sain kahepäevase ooteajaga kohe jutule, mingit järjekorda ei olnud ja tal oli minu jaoks palju aega. Hea kogemus.
    Medicumi saab panna ka haigekassa järjekorras aja, aga siis peab pikalt ootama, kuni saab.

    Ithaca ökoküla vett ei oskagi ma kommenteerida. Hea teema, kust nende vesi tuleb ja kui puhas see on. Ökoküla on linna lähedal omaette mäe otsas ja mäe peal on mahefarmid, nii et seal võiks olla üsna puhas pinnas.
    Sandra elab aga Trumansburgi alevis, Ithacast ja ökokülast umbes 15 km kaugusel, ja tema kraanivesi tuleb linna veevärgist ning ei olevat väga puhas… Aga ta joob seda ikkagi. Nagu ta ütleb, tema on valinud, et ta pere ei ela mulli sees, ta üritab oma tegevusega parandada kõikide elu kvaliteeti.

  24. Kui nüüd väga jämedalt võrrelda meite vett ja meerikamaa vett siis meie veele jah, ei lisata sellises üüratus koguseś erinevaid kemikaale, kui seda vast meerikamaal. Sõltuvalt piirkonnast meil siiski vägagi puhas vesi.
    Liigse pesemise vastu meerikamaal … mingi nali ju lausa nende kulul, et sööge nn kunstlikke mustusetablette.

  25. Ameeriklaste meelest kõik eurooplased haisevad….ja tõepoolest, ise ka siin juba aastaid elanud ning eurooplase tunnen avalikus kohas lõhnast ära…a muidugi Eesti trammiga ei anna võrrelda, seal haisevad suvel naised ka ikka võikalt..
    see on nagu suitsetajatega – ykski suitsetaja ei saa ise aru, kui rämedalt ta haiseb. sama nende ‘harva pesijate’puhul.

  26. Inspireerituna loetust, eriti mõnedest pesemisele ässitavatest kommentaaridest, läksin ja pesin end esmakordselt sel aastal üle kere.
    Aga mis haisemisse puutub siis kipub pudelites müüdavad n.ö. lõhnaõlid (deodorandid j.m.s.) oma leha rõlguselt enamiku loomulike kehalõhnu üle trumpama.

  27. Enne mõne pesemistoote või kreemi või hambapasta vmt. asjanduse ostmist tasuks lugeda pakendil olevalt koostisosade nimekirjast, kas seal esineb ainet nimega SODIUM LAURETH SULFATE. Ja kui esineb, siis soovitaks soojalt toode riiulile tagasi panna, sest tegemist on odava parfümeeria lisaainega, mis on üks korralik kuivataja ja limas-kestade ärritaja. Lisaks takistab nimetatud aine oma energiaga ka inimese vaimset arengut ning ühendust Allikaga.
    Üllataval kombel leidub seda ainet ka mõningates ökotoodetes või allergikutele ja ka lastele mõeldud toodetes.
    Hästi mõjuvad käsitsi tehtud seebid, mida on teinud meistrid keda usaldad või tunned. Või käsitööseebid, mida oled järgi proovinud. Need Lätis või Leedus valmistatud hirmvärvilised “handmade” seebid, mida mõned aastad tagasi massiliselt müüma hakati, on tegelikult päris karmid keemiaseebid…
    Kui vee kvaliteedist rääkida, siis olin mõned kuud tagasi ühe uue ameerikamaalt pärit koduse veepuhastussüsteemi esitlusel ja sealt panin paar tarkusetera kõrva taha. Nimelt Eesti keskmine või siis Tallinna vesi on nii 250 – 350 ühikut raskemetallide ja mineraalide rikas. Puhta allikavee näit on 50 ringis. Bon Aqua vesi on tavaline Ülemiste järve vesi – näit midagi 280 või rohkem (kui mu mälu ei peta). Saaremaa Vesi (jutt käib pudeliveest) on 286 ühikut. Borjom oli midagi 3000 kandis vist aga noh raviveed ei tule ju kraanist… Plastikpudeli Evian oli ka suht süngete numbritega (ei mäleta peast mis täpselt). Kõige puhtam pudelivesi, mis Eestis müüakse on soomlaste Novelle, milles oli 56 ühikut mineraale ja metalle.
    Siin on lõiguke Novelle tutvustusest:

    Hartwall Novelle allikavesi on filtreerunud läbi Soome sügavamates kihtides paikneva graniitpinnase. See ammutatakse Solina allikast Karijoelt. Allikeveele pole lisatud mitte mingeid lisaaineid. Allikavesi ise ning maksimaalse täiuslikkuseni lihvitud villimismeetod garanteerib selle kvaliteedi ja seda on tunnustatud ka Euroopa juhtiva “Fresenius” laboratooriumi poolt.

    Sellel veepuhastuse teemal oli ka Ekspressis vist mineva aasta augustikuus üks artikkel. Seal oli sees ka vihmavee näit mis oli vist 6 või 8 ühikut ja kõige puhtam vedelik oli viin.
    Üks asi jäi esitluselt veel meelde, et värske Brita filterkann võtab kraaniveest maha kohe 100 ühikut metalle jmt. (Nägin seda ise oma silmaga, ei bluffi) Ja kui vesi on 250 kanti, siis pärast Britat 150. Lastes esimese Brita kannuvee läbi teise värske filtriga Brita kannu, saame veel 100 ühikut alla, seega juba 50 ühikuga joogivee. Pea sama tulemus mis Novellel, seega pudelivett justnagu polekski vaja! Ainult kahte kannu värske filtriga, mida peaks teooria kohaselt u. kolme kuu tagant vahetama, et 50 ühikuga puhast vett saada. Seda juhul kui teada oma kraanivees olevate metallide ja mineraalide kogusummat.

  28. Naturaalseid variante: nii vanniõliks kui ihukreemiks kasutan tavalist oliivõli. See on nahale väga kasulik. Deodorandi asemel võib kasutada viina- alkohol hävitab halba lõhna tekitavad bakterid. See ei ole loomulikult sama kaua kestev lahendus kui deodorant, nii et pesta ikka vahel maksab. Mida vähem karvkatet kaenla all on, seda vähem lõhna ka loomulikult, nii et karvade juurtega eemaldamine on efektiivsem kui raseerimine.

    Olen kaua aastaringne ujuja olnud, ja tunnen küll et kloor kuivatab nahka, aga mingeid hingamisteede probleeme pole olnud. Samas ujun ainult välisujulas ja sellises, kus ma tean et vesi puhas hoitakse ja keemiaga hoolikas ollakse.

  29. Kaupoga nõus, lisaks hoiduda parabeenidest! (Igasugustest ühenditest, kus sees liide ‘paraben’)

  30. see ekspressi veetest oli küll fiasko. selle on mitmed teadlased ümber lükanud. 1 filtrifirma ebaõnnestunud promo lihtsalt. vees peabki aineid olema. nn täiesti puhas vesi on surnud vesi ja kahjulik inimesele. inimesele on vaja mineraale ja soolasid.

  31. lisan veel , et hea meel kuulda, et midagi tõsist ei olnud viga. see pesemise teema pani ka täitsa mõtlema.

  32. Mul muide keelas samuti nahaarst liiga sageli pesemise ära, hoolimata sellest, et mul on juba ammuilma harjumus ilma pesuvahendite abita dušši võtta. Ja niipaljukest, kui ma käin, kindlasti rasvase kreemiga üle tõmmata. Kreem oli Aqualan, tunne väga mõnus, ei haisenud lõhnaainete järele, aga lähemal vaatlusel sisaldas samuti hirmus palju parabeene, mille kahjulikkusesse, v.a konkreetse allergia puhul, pole ma viitsinud küll eriti süveneda, aga ega neist kasu ka midagi ei ole. Katsetamise tulemusel võin öelda, et viinamarjaseemneõli ajab asja sama hästi ära. Oliiviõli kah, ainult et ta jätab naha kauemaks rasvaseks.
    Mis haisemisse puutub, siis minu arust mängivad söömisharjumused ja tervis siin suuremat rolli kui lakkamatu pesemine. Üks kõige hullemini haisev tuttav toitub kõige parema meelega energiajookidest ja kartulikrõpsudest. Ja vaevalt paar liitrit deodoranti seda buketti meeliülendavamaks muudaks. Endal on jälle kohe tunda, kui riided on haigest peast seljas olnud, poole rutem lähevad mustaks.

    Ja kooriva kreemina on soola ja sooda segu tõesti rabavalt hea. Jalahoolduseks jälle õli ja soola segu.
    Deodorandi asemel soovitas üks Vogue’i ilutoimetaja kunagi hoopis sidruniviiluga üle kaenlaaluse tõmmata – higistad küll, aga keskkond pidi sidruni abiga selliseks minema, et ei lähe haisema.

  33. Õige koha leidsid arsti juures käimiseks 😉
    Seal on teisigi toredaid arste (kui vaja peaks minema).

    Offtopic: ma nägin facebookis ühte su kommentaari ja faktitäpsuse huvides – masin ei teinud plumps-plumps, hoopis kui kaas pealt ära kangutati, ujus pult rõõmsalt pinnal 😀

    P.S. Ühel ilusal päeval teeme selle teejoomise veel teoks, mis paar aastat tagasi plaani sai võetud :))

  34. Mis vahekorras seda vee ja sooda segu tehakse? Kas see siis ei ole kuivale nahale liiga karm? Arst keelas juba aastaid tagasi tiheda dushamise ära, sest nahk on nii õrn ja kuiv.

  35. Soola ja sooda siis, mitte vee ja sooda… Ja näed teistkordsel vaatamisel nägin ikka vahekorda ka 🙂

  36. ma ei ütleks, et TÜ Kliinikumi nahaarstile raja tn hullumajja oleks nii pikk järjekord.. mina registreerisin end neti teel pühapäeva öösel, esmaspäeva hommikul tuli meil, et olete oodatud teisipäeval kell 13.15, võtke kaasa visiiditasujagu raha ja kui aeg ei sobi, tühistage see neti teel.. ja ma ei ole veel pidanud sealsetes arstides pettuma.

    veest, ja eriti tartu veest rääkides: see on eesti parimate seas. tean, sest keskkonnatehnoloogina olen seda uurinud. kui sa, epp, soovid, võin sulle kunagi pikema loengu teha tartu keskkonnaaspketidest 😛

  37. you are in reality a just right webmaster. The website loading speed is
    amazing. It seems that you’re doing any unique trick.
    Furthermore, The contents are masterwork. you have performed a
    fantastic task on this matter!

  38. We have just crafted a software package that would effortlessly scrape associated contents of a topic (and even the topic yuor web blog is
    aimed at) through the the major search engines to develop vast 100% copyscape passed material.
    Could you be keen to review it?

  39. Lugupeetud / proua,
    Olen hr Paul Cortez mainega, õiguspärase ja akrediteeritud raha laenuandja. Ma laenata raha välja üksikute ja koostööd asutuste vajadust finantsabi. Kas teil on halb krediidi või teil on vaja raha, et maksta arveid? Kas teil on vaja laenu või rahastamise mingil põhjusel ma tahan kasutada seda keskmise teile teatada, et ma muudaks usaldusväärne abisaaja abi i on hea meel pakkuda teile laenu madala intressimääraga. Osutatud teenuse järgmised:

    refinantseerida
    leiutaja laenud
    Auto laenu
    Võlgade konsolideerimise
    Business laenud
    Isiklikud laenud

    Palun kirjutage tagasi, kui olete huvitatud, millel vastus siis postitatakse laenu taotluse vorm täita. (No sotsiaalkindlustuse ja ei ole krediidi kontroll, 100% garanteeritud) Ootan lubades mulle olla teenuse teile. võite meiega ühendust võtta e-posti teel: paulfinancialservices@hotmail.com

    Tänu nii ootan, mis võimaldab mul olla teenuse teile …
    Paul Cortez
    E-mail: paulfinancialservices@hotmail.com

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.