Me asume otsima üürimaja(osa)

Panen juba blogisse ka eelluure-küsimuse, tegelikult on meil uut üürimaja vaja alles alates juunikuust (kui vaja remonti ka teha, siis varem), aga võib juba välja hõigata.
Me oleme sõelale jätnud neli kooli, millega edasi tutvume ja kuhu siis Marta läheb alates sügisest.
Ja ühe maa oleme ka sõelale jätnud, nimelt Eestimaa :). Aga jätkame siiski üürimist, sest võimalik on, et paari aasta pärast kolime ökokülla Ithacas, kus uus kogukond valmib seks ajaks.
Aga jah, kui keegi blogis-logistajatest teab välja üüritavat majakest või majaosa, siis võib meile vihjata.
1. Tartus Toomemäe-Tähtvere kandis:  Taara puiestee algus, Vikerkaare tn algus, Oru tänav, Veski tänav, Lossi tänav jne, võib olla ka korter, aga parajalt suur sel juhul.
2. Tartus Tammelinnas, Ploomi tn ehk waldorfkooli kandis.
3. Põlvas (eriti Ähniorg sobib, kust saab Rosmale jala kõndida) või Rosmal.
Oleme nõus ka remonti tegema, kui vaja. Oleme nii USAs kui Eestis selliseid lepinguid teinud, et üüripinnal enne sissekolimist remondi korraldanud.

28 mõtet “Me asume otsima üürimaja(osa)

  1. Eppppp

    Punkt 2 vist on vale. Nimelt kuulsin äsja, et Tartu waldorfkoolil saab leping 2010 suvega läbi ja nad peavad teadmata suunas kolima hakkama.

  2. Eppppp

    Helistasin kooli, punkt 2 on ikkagi jõus, waldorfkool ei koli kusagile veel.
    🙂

  3. sesamy

    kui sa Rosmale tahad, siis kirjuta parem Johannese kooli koduka kaudu kohalikele, äkki on neil midagi soovitada, sama nurga inimesed ju 🙂
    kooli ennast soovitan väga soojalt 🙂

  4. Eppppp Postituse autor

    Neli kooli, millele mõtleme, on Tartu Katoliku, Tartu Härma, Tartu waldorfkool ja Rosmal asuv waldorfkool.
    Aitäh vihje eest Rosma kooli lehe kaudu kuulutada. Me sinna Rosmale küla vahele ja kohalikku toidupoodi kolmele teadetetahvlile juba panime oma kuulutused.

  5. kuku

    kui ma vaatan seda koolide listi, siis see on nagu mõistatus – ehk siis, milline kool ei sobi sellesse nimekirja? 🙂

  6. kapsutaja

    Härma ja Rosma on ju väga kardinaalselt erinevad koolid 🙂
    Minu ristitütar lõpetas Härma ja ütles kohe peale esimest koolipäeva (gümnaasiumis), et siin koolis on lõpuks koht, kus õppimine on popp!

  7. In.

    Miina Härma oli juba nöuka ajal köva tegija. Ei kahetse, et sai käidud, ka keskmised läbisid körgkooli.
    Teistesse suurt usku ei ole, sest nad vist programmivabamad, ei ole statistikat ûlikooli löpetajate osas.

  8. Eppppp

    Noh, selle saab igat pidi ära tõestada, miks mis iganes neist neljast ei sobi siia nimekirja.
    Aga meie nimekiri see on :).
    Waldorf oleks selle poolest hea, sest ka Ithacas on tugevad waldorfkoolid, kus teiste külaelanike lapsed käivad – oleks lihtne üle minna samas süsteemis õppimisse.
    Härma oleks hea, sest oleks vist kõige tugevam inglise keele õpe seal. Et ta ikka kirjutama-lugema ka õpiks (praegu teeb seda vaid eesti keeles).
    Katoliku oleks hea, sest nunnatädid on Martal juba vanad sõbrad (Veski tänava waldorf-lastehoid asub ju nunnade majas, nad käivad seal vahel lastega mängimas).
    Ja igasugu muud nüansid ka. Eks näis. 🙂
    PS Ja ikkagi, milline siis ei sobi teie meelest? Mu esimene idee oli, et teie meelest ei sobi Härma.

  9. kapsutaja

    Mina paneks oma tütre hää meelega katoliku kooli ja Härma oleks ka ikka väga hää valik. Julgen arvata, et Rosmale kolides pead Sa töö pärast vägagi sageli hakkama Tartusse sõitma ja see teeb kogu Teie pere logistika – kes kuhu kellega millal ja kui kaua – väga keeruliseks. Soovitan siiski Tartu varianti.

  10. catalina

    Ma ei tea, miks ei peaks üks või teine sobima…pigem on küsimus selles, et kui Sa ise pead koole erinevaks, siis millist Marta külge loodate ühes või teises arendada …millist talitseda, rohkem kontrollida.Härma võib ju nt sobida selleski mõttes, et Marta kui ilmselt suht hästi inglise keelt reaalselt kõnelev laps saab seal tunda selle oskusega silmapaistmise üle headmeelt (saab nö eduelamuse).
    Kuna mulle on mulje jäänud, et Marta sõbruneb kiiresti, siis kas ainult tuttavad nunnatädid päris kõige parem argument Katoliku kooli poolt on? 🙂
    Ja kas selle oma kooli rajamise mõtte oled päris maha matnud? 🙂

  11. kuku

    Härma on ikkagi suur kombinaatkool – suured klassid, individuaalne lähenemine lapsele ümmargune null. Martal oleks seal väga raske, kuna tundub, et ta on üsna palju tähelepanu vajav laps. Kui inglist tahad arendada, võta parem eraõpetaja.
    Mu mehe tütar sai Trefnerisse sisse, ning juba kuu aja pärast õhkas, kui hea meel tal on, et Härma kasuks edasi ei otsustanud. Olgu öeldud, et kevadel käis koolis ka kõva ajupesu nende suhtes, kes mujale gümnaasiumisse tahtsid minna…

    Waldorf ja Härma on ju nagu siga ja kägu, kuidas nende vahel üldse valida saab 🙂

  12. Tihane

    Minu kogemus on ehk juba vananenud, aga Katoliku koolis õppis mu laps esimesed 5 aastat ja kui ta siis Reinikusse läks, ütles esimest korda, ema, nyyd saan aru miks lapsed ei taha koolis käia. Hiljem käis ta gümnaasiumis Härmas ka ja teised lapsed käisid-käivad Härmas, aga minu arvates on see Katoliku kooli kogemus olnud väga hea – suur hoolivus ja huvi teistesse, väga hea kohanemisvõime, tarkust mitte raasugi vähem, väga hea keeleoskus (inglise, prantsuse), olid sõbrad erinevatest klassidest kellega nüüdki suheldakse ja vähe egoismi. Enamik Katoliku kooli omi sai väga hästi gümnaasiumitesse sisse ja ülikooli. Miina Härmas võid just selle viimase egoismi suurte tähtedega kirjutada. Lõpp-produkt on end teistest paremaks pidavad õpilased kellel on ülisuur saavutusvajadus ja kõrgendatud enesehinnang.

  13. catalina

    Pomisen vaikselt, et kõrge saavutusvajadus ja kõrge (ent adekvaatne) enesehinnang ei tee elus küll kurja. Madalad needsamused omadused aga õnnelikku eluga just korrelatsioonis pole…

  14. kasja

    Mulle on jäänud mulje, et Marta pole küll laps,. kes vati sees hoidmist vajaks – talle võiks Härma-kool isegi meeldida. Kohanemisoskust läheb teie eluviisi juures lastel nagunii vaja ja seda väikekool just kuigivõrd ei paku. Samas on esimesed 3-4 aastat mu meelest üsna ükstapuha, kus koolis laps käib – kui talle satub hea klassijuhataja – kes annab ju algklassides peaaegu et kõik tunnid – ongi kõik hästi. Aga lapsepõlve pikendusena oleks mõni pisike maakool küll mõnus muidugi – Rosma siis nt. Hea suurena nostalgitseda :).

  15. Eppppp

    Kui me ümber ei mõtle, siis läheb jah 6-aastaselt kooli (detsembris saaks 7). Ta ise tahab minna väga. Talle ei meeldi lõuna ajal lasteaias magada ja ta on oma mõtetes juba nii koolilaps. Lugeda ja kirjutada ta oskab kooli jaoks vajalikult küll (eesti keeles; inglisekeelse kirjaviisi suhtes on tal väga suured pretensioonid! :))
    Nõnda oleks ta USAsse kolides tulevikus ka oma eakaaslastega samas klassis – seal minnakse esimesse klassi 6-aastaselt.

  16. Eppppp

    Alates tänasest hakkab ta katoliku eelkoolis käima kaks korda nädalas, õhtuti.
    Mul on mitu tuttavat, kelle lapsed katoliku koolis ja kes on kõik väga rahul.
    See on huvitav, mismoodi katoliku koolil on USAga võrreldes Eestis hoopis teine aura. Seal kõlab see nagu üks range ja raamides kasvatusasutus, Tartu kontektsis on aga tegemist pigem alternatiivkultuuri osaga, pehmete väärtuste kandja. Ma ei oskagi hästi seletada, aga ma tunnetan seda väga konkreetselt, mismoodi “panin lapse katoliku erakooli” kõlab USAs nõnda, et… ütleme, New Yorgis elav laulja (a la Tõnis Mägi) ei mõistaks seda. Ja Justini eeslinnas elav usklik iirlannast vanaema aplodeeriks ja pühiks pisara: talle tundub, et me käitume tema ideaalide järgi.

  17. Eppppp

    Aga tegelikult lisandus eile ühe jutuajamise põhjal Tartu Kesklinna kool ka, seal olevat tugevad õpetajad ja Hea Alguse metoodika. Uurime siis sedagi.
    🙂
    Põnev, mõnus, kooliärevus on natuke sees. Täna hommikul Marta ärkas ise üles, ilma sunnita: “Täna on mul esimene eelkoolipäev!”

  18. Ruthie

    Tartu Katoliku Kooli kohta on mul öelda ainult head. Lõpetasin ise selle kooli 1.lennu 2005ndal aastal. Mulle kohutavalt meeldis seal. Ei saa öelda, et meid sealgi nii vati sees hoiti. Minu arust on väga normaalne, et usku ei sunnitud peale . Seal olles ei olnud mul väga koolis olemise tunnet. Loomulikult pidi õppima ja kõik oli nii nagu teistes koolides, aga atmosfäär oli kordades sõbralikum. Nagu üks suur perekond. Kõik teadsid kõiki. ja nagu eelnevalt keegi ütles saab seal ka teiste klasside õpilastega tuttavaks. Mina suhtlen näiteks ka mõne endast palju-palju nooremate inimestega katoliku koolist. See on katoliku kooli puhul eriline.

  19. stella

    Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi “heast haridusest”. Kui sa pole veel kindel, millist kooli lapsele valida, soovitan- käi kõik need neli läbi, suhtle, uuri ja kuula tunde (muidugi juhul, kui seda lubatakse, mõnel pool pole see kombeks).Siis saab sisetunne ka sõna sekka öelda.
    Olin ise sama valiku ees mõned aastad tagasi, käisin koole vaatamas ja otsustasin waldorfkooli kasuks, sellele lapsele see sobis, mõnel teisel juhul oleksin võib olla teisiti otsutanud. Hästi oluline on ka õpetaja, mõnes koolis on kindlast
    juba teada, kes 1. klassi õpetada võtab. Kui kool valitud, saab ka elukohta uurima hakata.

  20. Maria

    Mulle tundub küll, et waldorfkool pole Marta temperamendile sobiv. Eestis on need koolid siiski rohkem arglike ja veidi kohanemisvõimetute laste koolid. Tema energia voolaks kasutult maha ja ma arvan, et tal ei tekiks teiste lastega loomulikke suhteid. Katoliku koolist olen ka mina head kuulnud. Miina Härmas harjutaks laps olelusvõitlust (mis ju iseenesest pole paha). Kuigi tõenäoselt on Martal edupositsioon tänu inglise keele oskusele ja seega saaks ta seda head, mis see kool pakub, kergemini kätte.

  21. stella

    Olen klaveriõpetaja, olen õpetanud kõikide Tartu linna koolide õpilasi, ka waldorfkooli õpilasi. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et waldorfkooli lapsed on väga julged ja kohanemisvõimelised, ka suhted laste vahel on seal täiesti normaalsed. See on tore kool, väga inimliku ja sooja keskkonnaga. Eelneva kriitikaga ei saa kuidagi nõustuda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.