Ahju kütmiseks… kas saate vanapaberiga aidata?

Häda ei anna häbeneda, panen taas üleskutse lendu: kas on meie laia blogisõpruskonna hulgas inimesi (eelistatavalt Tartu-kandist), kellel on kodus ajalehti, millest vaja lahti saada?
Palun andke need ajalehed meile! epp.petrone@gmail.com või 52 71 009.
Ja igaks juhuks uurin ka, mis on teised võimalused ahjupuude süütamiseks. Olen lugenud, et kusagil poes müüakse süütetablette. Millest need tehtud on, kui palju maksavad, kui lihtsad kasutada on ja kui keskkonnasõbralikud need on… kõik see on mul teadmata.

Majas on meil neli küttekollet ja sel aastal on vaja olnud neid osaliselt ka kaks korda päevas kütta. Puude varu, mida arvasime, et jätame osaliselt uutele üürilistele (sest sel suvel saab meie põli siin majas läbi), on nüüd niimoodi kahanemas, et ei tea, kas veabki kevadeni välja. Ja nüüd on siis juba teist korda sel talvel meie majas tõsine ajalehekriis! Kuulsin, et mõned inimesed valvavad tasuta “Linnalehe” saabumise kohtade juures, et kohe kilode kaupa võtta, no meie seda ei tee. Aga taaskasutaks kellegi lehti küll.

PS. Miks mulle tundub, et ma mingit jama kirjutan? Küllap on asi selles, et ma pole viimasel nädalal korralikult magada saanud. Lapsukesel käib peal öine kõriturse ja minul käivad peal südame-raamatu kirjutamise tuhud. Imelik aeg on.

39 arvamust “Ahju kütmiseks… kas saate vanapaberiga aidata?” kohta

  1. Kui tahta koos suuremate lastega natuke meisterdada, siis vanadest papist munakarpidest saab valmistada nö süüteroose 🙂 Abiks on näiteks vanad küünlajäänused ja natuke lisapaberit. noh, pikaajalist ja tõhusat abi on raske saada, aga ajutist lusti lastega valmistamisest saab boonusena küll… Õpetusi on internetis laiali mitmeid, blogidki täis. Lingiks vaid üht ettejuhtuvat Maalehest: http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tarbijauudised/lohnav-suuteroos.d?id=24699357

  2. Jutt pole üldse jama, vaevlen isegi ajalehe-puuduses (elan üürikorteris, kus kaks küttekollet) ja kodus käies unustan ka pidevalt lehti juurde tuua. Ega sealtki pole suurt midagi võtta praegu, koduski on kolm küttekollet ja sealgi läheb ajalehti nagu sooje saiu. Vahepeal küsin kursusekaaslastelt, ega neil ei ole. Kui on – ega neil ei püsi meeles ju, et võiks kaasa tuua.
    Aga need süütetabletid on erinevad – mul oli vahepeal kuiva piirituse tabletid. Põlesid päris kaua, seega väiksest tükist piisas, et ahi küdema saada. Olen ka mingeid selliseid näinud, mis on pressitud saepuru ja see siis immutatud mingi süütevedelikuga. Ei tahtnud väga hästi põlema minna aga kui kuidagi siiski õnnestus, siis suure susimisega sai ahju ka küdema.
    Süüteroose pole ise veel teinud ega katsetanud, kuigi plaan on küll. Pidid päris hästi aitama.
    Vana hea ajaleht on ikka parem. Isegi mitte printeripaber (vanad konspektid) ei põle piisavalt.
    Aga Linnalehte ma nüüd ka kilodega koju vedama ei hakka, tõesti : )

  3. Mul vastupidine mure: mida teha ülejäävate ajalehtede ehk vanapaberiga. Pakun siin ühele-teisele, mõni on ikka käinud viimas kah.
    Ainult sul kaugele tulla. Kui just kevade poole tulete nagunii, siis kogun spetsiaalselt teie jaoks!!!

  4. Küsige ntks mõnest asutusest, muuseumist või muust sellisest kohast. Seal ikka lehti asutuse jaoks ostetakse, ahjuga aga ei köeta.

  5. Bauhofi poes kassade juures müüakse täiesti looduslikke süütetablette, maksavad u. 20 krooni ringis. Üks tablett põleb kuskil 10 minutit, selle ajaga saab tule alla küll:)

  6. ajalehte läheb tunduvalt vähem, kui halust peenemaid pilpaid tulehakatuseks lüüa. ja kui puud on niisked, siis väga abiks on sool. see jämedamat sorti. peoga ahju puude peale ja…

  7. Osta ehituspoest gaasi leeklamp. tule tegemiseks piisab siis vaid ühest tikust, millega süütad lambi. lambiga põletad puid, kuni puud põlema lähevad.

    bensiini lamp ei sobi, see ajab haisu.

  8. Ahjus tulesüütamiseks olen kasutanud igasugust puupuru, mis kuuripõhjas asub. Samuti puul endal olevat koort olen noaga lahtitõmmanud. Mingi koor on neil puudel ju ikkagi olemas ?
    Samatu tasuks kasutada kirvest ja teha hästi peeneid pilpaid, mida vist kutsutakse ka pirdudeks.Samuti toon järgmise kütmise puud tuppa ette, et nad kuivaks, siis lähevad paremini põlema. Paberit kasutan ikka väga vähe. Paber on väga kehva tulesüütamise abiline.
    Ja ju tuleks siis ehk ajaleht koju tellida, kui muudviisi ei oska…

  9. Meil puud on kül alati eelmisel õhtul ette sooja toodud. Jah seda peab ütlema, et kirvega pole pirdusid teinud – aga igasugused oksakesed olid alles hoitud (õunapuude lõikamise ajast jne), need on nüüd ka otsakorral.
    Ja leht – üks Postimeheke – on koju tellitud, aga sellest ju ei jätku, kui on neli ahju. Meile vähemasti ei jätku.

    Leeklamp, eee…? See kõlab kuidagi hirmsasti, kaugemale ei mõtle :).

    Bianka! 😉 lehvitan.

  10. ükski korstnapühkija ega pottsepp küll ajalehti ei luba kasutada. tahm, tahm, tahm. ideaalis ei panda koldesse üldse grammigi paberit. süütetabletid ja pirrud on süütamiseks, mitte paber.

  11. Muretse endale üks paras tõrvahalg (eriti vaigune puutükk) ning mured murtud, enne tule süütamist täksid väikese tüki tõrvast ja paned selle tikust süüdatud bussipileti vms põlema. Ühest tõrvahalust jätkub aga kogu talveks. Küsi mõnelt maal asuvalt tuttavalt küllap ta oskab selle ka hankida.

    Mina kulutan ilma tõrva olemasoluta terve ajalehe põhimõtteliselt puude süütamiseks muidu piisab sõrmepikkusest liistust 🙂

  12. Tere!

    Mu sõber, kes meile jõulude ajal appi tuli, andis diislikütust ämbrikese sees paar liitrit ja käskis selle sisse otsapidi torgata puulippe (30 cm), mida meil kuuri all hulgaliselt vedeleb ja ma enam kunagi ei taha muudmoodi tuld alustada, sest piisab kahest kütusega läbiimmutatud pulgast, et tuli kenasti põlema läheks.Ja kütustki jätkub kauaks.

  13. Epp, paber on tulealustus, mis paneb küttekehale põntsu. Parim on ikka kasutada kasetohtu ja kuivi pirde jmt. Pirruvaru on mõistlik hoida toas kuivas kohas. Paber tõepoolest tähendab tahma …

    Huvitav, kuidas kuivad käbid käivad tulealustusena? Olen viimasel kuul kasutanud ise tulealustuseks kuivanud palmilehti + paljaksnäritud maisitõlvikuid, kuid tõlvikud pole kuivad ja vinduvad liigselt. Eelmisel aastal alustasin tuld vanade ja purukuivade katusesindlitega, vat see oli alles ekstraklass!

  14. tulealustuseks on vaja kolme halgu. kaks äärtes, kolmas tihedalt katuseks peal. moodustad väikse kolde koldesse niimoodi, ja siis sellesse halgudest koldesse jupike kasetohtu või mõned pilpad või ribake ajalehte. ühe tiku teema, kui “ehitis” on korralik ja tõmme toimib, ja ääretult lihtne (mis ei tähenda, et petrooli, paberitonnide, leeklampide ja muu lollusega harjunu jaoks suht ületamatuks ei võiks kujuneda, eriti just see kolmest halust kolde moodustamise osa.). kui need halud põlevad korralikult, milleks peaks kuluma tubli paar minutit, siis surad ülejäänud ahju kah täis ja järgmine kord pakud juba ise vanapaberit kõigile.
    hääd!

  15. Teadagi, ameeriklased. Tuleb võtta lihtsalt üks ilus sirge kasehalg ja sellest hakata külje pealt pirde lõikama. Teatava hulga kohaliku raha eest võin korraldada näidiskursused.
    Selline asi nagu kask, olete ehk kuulnud?
    Kase küljes on toht, vanal hallil ajal kasutasid inimesed seda isegi kirjutamiseks, aga see põleb ilusti ja kenasti sama kiiresti kui paber.
    Tule alustuseks sobib ka igat suhu muu puu koor, ainult, et see alati ei tule nii kergelt lahti.
    Muidugi võib kasutada igasugu ekstreemsemaid vahendeid tule süütamiseks, kunagi nõuka ajal oli üks ahiküttega juukselõikla, kus tuld alustati inimjuustega, aga sellist asja ei soovita, see haiseb ikka korralikult.
    Kunagi mingi jopski olla ka kassiga tule alustamist proovinu, kuid tagajärjeks oli põlev tuba ja pahane kass. Ahju ta tuld ei saanudki, vaid pandi hullumajja.

  16. Rahvusloom peaks YouTobe’i video tegema, kuidas kolme halu, riba paberi ja ühe tikuga tuld teha. Mulle jäi see omal ajal “Põuavälgu” ajal segaseks… Isegi Lassie pirrulõikamine kuluks ära 🙂 Lõikad? Mitte ei raiu kirvega? Kus te seda, muide, teete, õues ja kuuri all on nii kurikülm, et siis toas, seal küttekolde ees või? Meil lihtsalt ei ole sellist hääd pirrutegemise kohta, mulle tundub…

    Praegu on nii, et Bianka tõi meile oma aasta jooksul kogunenud lehti ja meil on mure murtud. Koos küttekeskus.ee puuklotside ja oma (isa) maalt saadud puuhalgudega on kõik jälle toimiv. Ilma esimese ja teise komponendita me hästi ei saa.
    Võib ka olla, et need meie aastast 1959 pärit ahjud-korstnad on nii pigi-tõrva täis ja sellepärast me muudmoodi ei saagi…?

  17. Selverites peaksid müügil olema sellised üsna ökod süütetabletid (pruunid, ma isegi täpselt ei tea, millest, tuleb lisa uurida). Need ei haise ja ka jonnakad ahjud süütab päris ruttu. Siis on veel müügil ühed valged, aga need haisevad juba nii, et…
    Ja suvel tasub kasetohtu koorida-kuivatada:)

  18. Fire up on Bauhofis, Selveris, Maksimarketis müügil.
    Ökoloogilised süütetabletid, koosnevad taimsetest õlidest ja okapuujääkidest (saepuru). Laod aga ahju puid täis, suskad ühe tableti puude vahele ja tuli otsa. Järgmine kord lähed juba ahju segama.
    Me katsetasime varem murutraktori õlivahetusel kogunenud musta õli sisse kastetud puupilbaste+kaltsudega, kuid need haisesid hullupööra. Nüüd olengi täielikult Fire Up peal – käed ei haise ja tuli läheb iga kord põlema.
    Süüterooside puhul on oluline, et nad saaks piisavalt õhku – st kui nad liialt puude vahele klemmida, siis minu kogemuse järgi ei ole neist mõnikord abi.

  19. Mul on Tallinnas ühtepuhku ajalehti jm vanapaberit üle. Muudkui vean vanapaberi konteinerisse. Kui kellelgi vaja, siis jagan hea meelega.

  20. Ma annan Anne kontakti siis sõber Inkarile, kes ka Tartus ja kel ka paberivajadus. Hetkel oleme ise varustatud ja saame vist kevadeni hakkama!

  21. Aga millal teil viimati korstnapühkija käis? Korra aastas vähemalt, ideaalis isegi kaks korda aastas peaks ikka laskma lõõrid-värgid ära puhastada, sest kui see pigi ja tahm peaks korstnajalas v kuskil süttima, siis küll nalja pole, nii on maju aha küll ja veel põlenud, just talviste suurte kütmiste ajal.

  22. ajaleht kui üldse kasutada tuleb keerata toru spiraalselt ja aitab ühest- kahestlk-st mitte pool päevalehte,,, peale pane pilpad mida kuuris ikka järgi jääb siis paar peenemat mõlemale poole ja peale risti lõpuks jämedamad See süütekuubik on 5tõesti ka hea kasutan kui kiirem on aga lehti palju raatsigi põletada pere teritab sellepärast mu kallal hambaidki..ha-ha,, Ahju vara sulgeda mitte pigem veidi hiljem ku vingu jääda neile pea meenutama kes keskküttega rohkem elanud ex,,,

  23. ehh seda vanapaberit meil jätkub,vanad kooli vihikud mis neljal poisil aastatega kogunevad ja ka muu selline paberipahn,aga kahjuks elate nii kaugel:(

  24. Korstnapühkijat oleme isegi kaks korda aastas kasutanud.
    Naljakas on lugeda neid kirjasõnalisi õpetusi asjadest, mida vanasti vanemad lastele loomulikul viisil õpetasid. Ee… et tuleb keerata toru spiraalselt? Mida see veel peaks tähendama?
    Lapsepõlve veetsin keskküttega korteris, jah. Vanemad, kes ilmselt oskasid ahju kütta (sest nende lapsepõlved möödusid ahiküttega elamises), ei saanud mulle seda kunagi õpetada.
    See on vaid üks paljudest oskustest, mis kadumas on: kuidas (vähese hakatusega) tuld teha. Ja see on tegelikult üks väga oluline oskus! Kui maailmas midagi hullu juhtuks, kuluks see oskus väga ära.

  25. ega lehtede põletamine ole hea jah ahju tervisele, aga kui korstnapühkija 2 korda aastas teid kenasti külastab pole ju lugu
    kasetohu korjamine on ka hea mõte
    olen isegi kasutanud
    enne kui halu ahju panen nülin ta ära kui annab
    kui ei anna, tuleb ikkagi paberit alustusks otsida
    see pirru tõmbamise jutt sobib vaid tugevatle talunaistele nagu minu tsaariaaegne vanaema oli
    mina näiteks sellega hakkama ei saa
    siis on veel tõrvase variant
    et ahju kõrval on tõrvapuu pakk ja sealt siis nüsid iga kord pilpaid kui tuld teed
    valmis neid pilpaid ei tohi teha siis hingavad ära
    see variant on ka tülikas
    minul isiklikult on Tartus mitu head tuttavat, kel lehti üle jääb oma ahjust
    kui veel mure on siis annan hea meelega kontaktid

  26. Kui Tallinnast läbi sõidate, siis võite minu kapi tühjaks teha. See on endiselt pungil 🙂

  27. Teadjad mehed, muide, väidavad, et ahjutäit tuleb süüdata PEALT-, mitte altpoolt. Sellel oli veel pikk poolteaduslik selgitus, miks nii peab ja mis muidu juhtub, aga ma ei leia seda praegu üles.

  28. Aitäh viite eest: Fire-Up süütepalad aitasid hädast välja, kui lubatud “kuivad” puud siiski mitte nii kuivadeks ei osutunud. Süütepalade pakk on praegu Selveris lausa 10 krooniga saada (28 tk sees).

  29. Mina olen selle poolt, et pigem põletan paberiprahi (wc-paberi rullid, tubakapakid, pabersalvakad jne) ahjus tulehakatuseks ära, kui viin prügikast. siis on vähemalt kindel, et see paber ei lõpeta prügimäel, kus ta vaevalt kõduneb. Ahi on aga 1904 aastal ehitatud ja teenib meid suurepäraselt. korstnapühkija on kord aastas käinud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.