Kas oskate anda nõu auto ostu alal?
Üks teema veel, loodetavasti olen nüüd oma rännumeenutustega välja teeninud natuke nõu blogilugejatelt :).
Panime eile Justiniga kirja oma kriteeriumid… Kuna vana auto läks nii katki, et töömehed soovitavad selle varuosadeks müüa, siis ilmselt ostame uue (st kasutatud, aga meie jaoks uue) auto.
– Eelkõige vajalik maanteesõiduks, nii et dzhiipi pole vaja. Aga maal on siiski ka üks rööpatee, nii et ka kõige madalama põhjaga auto ei sobi hästi.)
– Energiasäästlik.
– Väiksemat sorti, aga peaks siiski juhile piisavalt jalaruumi olema ning peaks ka ühe suure koti jagu pagasnikut olema-
– Nelja-viie istmega. Võib olla nelja uksega, aga võib ka kahe uksega.
– Eestis levinud mark, nii et oleks varuosasid võimalik lihtsalt saada.
– Keskmine hinnaklass.
Kui siia satub mõni autoteadjam inimene, võite soovitada! Aitäh.
Samal teemal: Justin oma blogis.
Škoda. Margivalik on lai, hind mõistlik. Pidavalt olema nö seest suurem kui väljast, et ka pikemad mehed mahuvad väiksematesse isenditesse ära. Škoda on selline odava mehe Volkswagen.
http://www.skoda.ee
…ja – ei, ma ei ole müügiesindaja vaid valin ise ka hetkel uut masinat.
Autorumala, aga paljude autotarkade juttu kuulanud inimesena VW või Skoda.
Meie sõidame kolme väikese lapse seltsis 2005. aasta Opel Corsaga. Poisid on tagapingil küll nagu silgud reas, aga kujutan ette, et kahe lapsega oleks ruumi oluliselt rohkem. Nii taga kui ees on päris palju ruumi, nii et selle auto kohta kehtib küll levinud reklaamlause, et seest suurem kui väljast. Bensiini pruugib mõistliku sõidustiili korral natuke alla 5 l/100 km (linna- ja maanteesõit kokku keskeltläbi). Oleme selle autoga käinud mägedes ja metsateedel, kinni jäänud ainult oma hoovi ja sedagi suure lumega. Pagasnikusse mahub paar saledamat suurt kotti ja natuke väiksemaid peale, aga põhimõtteliselt võiks see osa tsipake suurem olla küll.
Mina ei ole ka müügiagent, lihtsalt räägin nii, nagu on.
omast kogemusest lähtuvalt soovitaksin samuti škodat. vastab väga hästi etteloetud punktidele.
Kui päris uut autot ei otsi ja eesmärgiks odav ja truu kulgur soovitan soojalt Toyota Corolla.Samas Skoda ja Volkswagen on samuti hea valik,kuid vanematest Skoda Fabiatest võiks eemale hoida.Ja muidugi ei tohiks mööda vaadata Hyundai-st, olematu maine kuid kvaliteetne mark. Ise olen kõikide masinatega mida loetlesin ka kokku puutunud nii et mulli ei aja, ja PS ise sõidan üldse KIA- ga kuna sellele pakuti uuena 5 aastat täisgarantiid,sama ka Hyundail.
Mul on 2002. aasta Škoda Fabia, ostsin ta 2006. aastal ja siiani on ilusti vastu pidanud. Väikseid probleeme on ette tulnud, aga remont pole palju maksma läinud. Ja see vastab tõele, et seest suur ja väljast väike. Aga kuna see on mu esimene auto, siis ma ei oska seda ka millegagi võrrelda. Minu meelest on ta tubli. Mõned autoteadlikumad mehed on ka roolis olnud ja jäänud rahule.
Soovitaks Opelit, vectra või suurem (astra ja corsa on väiksemad), kuigi väga kiidetakse Astrat, seda uuemat kui mul (mul on Astra F). Olen muidugi ise väga rahul oma Astraga (jaapani diisel) ja julgen soovitada Opelit, kuigi VW, Audi ja BMW tüübid seda hirmsasti (ilmselt teadmata) laidavad. Opelil on imehästi vastupidav veermik ja jupid täitsa taskukohased.
Ise olen mõelnud veel Volvole, Škodale (Octavia on ilus ja mahukas) ja Toyotale. Toyota tundub selline vähe lagunev ja vastupidav olema, kuigi ise pole Toyota omanik olnud.
Olen vaikselt vaadanud ka selliseid autosid,
http://www.zev.ee/index.php?id=10&id_lang=1
ehk pakub huvi, kuigi neid vast kasutatult ei ole saada…
skoda! minu autoinsenerist abikaasa, Karuisa, ütles, et sellel on hea saksa kvaliteediga wolksvageni tehniline pool ja tsehhide ökonoomne bränd. väga hea kombinatsioon.
minul endal on ka ja olen VÄGA rahul. Skoda on niipalju odavam, et seda vöiksite isegi uue auto ostu uurida. Opelite kohta ütlevad autoinsenerid, et ükskord saavad köik autod Opeliks. Niipalju siis ametimeeste kommentaare 🙂
meie enda auto on toyota avensis, aasta 2002. vastab muidu sinu nõuetele, ainult et meie oma on universaalkerega. kütust võtab 4,3 l/100 km keskmiselt, no linnas võib minna ka kuni 6 liitrit. peaaegu 4 aastat meie kasutuses ja ei ole rohkem töökojas käinud kui korralisel hooldusel ja rehvivahetusel.
ma tean küll, et enamus eestlastele on “õige” auto saksa auto aga minu autode asjatundjast vend neid küll nii suure kiidukooriga ei soovita. tema sõnul oleneb hinnaklassist kõige rohkem, et mida selles leida võib ja siis saab alles soovitada. suur vahe ju kas tahate 200 000 või 50 000 krooni eest seda autot saada. ja kas teile on oluline, et auto oleks noorem kui 10 aastat jne. sellest ka siis erinevad variandid.
Kuna teil on kas last ja maakodu (loe:on vaja vedada päris palju asju), siis ma soovitaks kriteeriumi “väiksemat sorti” siiski kõrvale jätta. Ja valida võiks mõne universaalkerega “jaapanlase” näiteks ehk siis Mazda või Toyota mudelivalikust. Eriti viimasega käib kaasas legend, et kestab igavesti 🙂
Ka nende poolt, kes Škodat soovitavad. Nagu karuema ütles, on nad seest põhimõtteliselt volkswagenid. Škoda Octavia kasutab VW Golfi komponente, aga on seest natuke suuremaks venitatud. Škoda Superb kasutab VW Passati komponente, ent on jällegi suurem ja vähemalt saksa ja tšehhi turul ka odavam.
Igati Škoda poolt. Ei lagune kui hooldada ja seega odav pidada. Endal 1999 Felicia ja ei mingeid probleeme. Praegustest Fabia universaal elik combi on hää ja veel parem muidugi Octavia universaal. Hinnavahe muidugi on.
Sulle peaks sobima ka Hyundai Getz, mis hää mainega.
Mina soovitan Toyotat. Ma ise sõidan universaalkerega Corollaga ja olen väga rahul. Aga ka eelpoolkiidetud Škoda on väga hea variant, kuigi Škoda odavus (vähemalt uute autode puhul) on koos auto kvaliteedi ja maine tõusuga suhteliselt müüdiks muutunud – Škoda on praeguseks konkurentidega võrreldes enam-vähem samas hinnaklassis. Odavam küll, aga mitte suurusjärgu võrra. Nii et soovitan valida Toyota 🙂
Minu (ja mu mehe) jaoks on VW ja Škoda äääääärmiselt ebamugavad autod (VW Golfi olen ise roolinud, Škodas istunud ees ja tagaistmel… ma ei mäleta mis marki Škoda see oli küll, aga jube mälestus jäi sellest).
Toyota Corolla pälviks küll kiidusõnu, mootorgi neil enamasti piisav, üks vanake meil hetkel müügis, teile küll samas müüa ei tahaks, tahab tegelemist…
Kui olete ikka lastega pere, siis kriteerium “väiksemat sorti, aga jalaruumiga”, tuleks katsetada otseselt autosse istudes, vajadusel koos turvatoolidega. Nt. mina ei mahu oma mehe selja taha Corollasse istuma! Samal põhjusel ei pruugi sobida Getz jm siin mainitud väiksemad autod. Turvatoolis laps juhi selja taga on küll väiksem, kui täiskasvanu, aga oi kui paha sinna teda kinnitada on, kui ruumi ei ole.
Rööpateede puhul hea abi oleks ka veojõukontrollist. Isegi suurem abi, kui auto kõrgusest- praktikas kõik need Opelid, Fordid, Corollad, mis on suhteliselt madalad, jäävad ikkagi üliharva põhjale kinni ja kui juba on mäda mis mäda, aitab ainult jeep (kogemus nii samas kandis, kui kaugemal, meheõde oma Opel Astraga kärutab läbi terve Setumaa igasuguste oludega).
Minu lemmikuks ikkagi Ford ja igatsen praegust suurt ameeriklast jälle Mondeo vastu välja vahetada. Mondeo võib teie muidugi suur tunduda…
Ja ilma universaalkereta lihtsalt ei saa, isegi kui auto on valitud “väiksem”, sellega saate ehk Obinitsa poest kaks piima ja leiva tuua, aga ülejäänud kraam tuleb linnast kaasa võtta:P
fdgrfhj,k
Subaru – pargimaastur nagu mõned armastavad öelda, kuid see talv näitas, et parema läbivusega, kui nn. dziibid (ala LandCruiser jne.).
Tartus on väga hea esindus, küsige Egertit (tervisi talle), autod on vastupidavad ja ruumikad.
auto, mis on auto on Saab 900OG, mida toodeti kuni 1994 aastani, see vana hea Saab Classik. Kui sellise saad, võid kõik probleemid unustada. See on auto, mille loojad mõtlesid inimesele, et see saaks omale mugava ja vastupidava liikuri. Tänapäevased autod on läikivas karbis ühekordseks kasutamiseks mõeldud riistapuud. Ma arvan et paljud ei jaga seda arvamust aga sel juhul nad ei tea lihtsalt milline õige auto peab olema
Meil on 2001 aasta Škoda Fabia. Oleme rahul küll, suguvõsas on pisikesi autosid päris palju, aga meie Škoda mahutab neist märgatavalt rohkem. Ostsime ühe autospetsi soovitusel. Selle talve suured külmad elas üle suurepäraselt, töötas iga ilmaga. Maal käies ka temaga probleeme pole olnud (suure lumega on vanaisa pisike Fiat küll järsust mäest üles saamisega hätta jäänud, meie auto niimoodi ka tee peal tuule käes ei laperda nagu too tilluke). Kohti on meie Fabias minu meelest 4,5 – kui taga on 2 lapsetooli, siis sinna vahele saab istuda ainult laps. Kui lapsetoole pole, siis on asi parem. Jalgadel kitsas pole olnud. Pikemalt maale minnes laome auto küll peaaegu laeni täis. Kuna enamasti teeme siiski linnasõite, siis suuremat autot ei oleks vaja.
mina kohe kindlasti ei ole “autoteadjam inimene”, aga arvestades oma “rohelist” autokogemus, olen oma teisekäe-Pologa ka pärast seda karmi talve ülimalt rahul! Kui pere suurem oleks või tulevikus olema saaks, siis vahetaks vast Polo uuema Golfi vastu. Aga turvaline tunne on, et Aasta Auto ka logistiliselt suhteliselt “ümber nurga” paikneb…
Oi kui palju infot! Kui siin miski nüüd leitmotiivina kordub, siis Škoda, aga me uurime muud ka.
Ma küsin vahele, et kas bensiin on parem kui diisel, kusagilt just kuulsin, et diislitoidul autod ei pea külmaga vastu nii hästi…
Diisel tasub ennast ära suurte läbisõitude puhul,kui te aastas ikka nii 30 tuhat kilomeetrit või rohkem läbi uhate tasub diisli peale mõelda.Samas on diiselmootoriga autot kallim osta ja ka kallim remontida.Samas diiselmootori kütusekulu on klass omaette ja uus diiselmootor ei karda külma – enda KIA käivitus ka 30 miinuskraadidega tõrgeteta,kuid soojaks ei taha nad sugugi nii hästi minna kui bensiinimootorid.Samuti on kasutatud diiselauto ostmine seotud kõrgema riskiga kui bensuka ostmine.Nii et mõtlemist kui palju.
Mina olen selline ebatüüpiline eestlane, kes sõidab kõik autod lõpuni ja pole ühtegi maha müünud. Või nagu sugulased ütlevad, et minul on see kõige suurem rõõm ostmise rõõm. Hetkelgi koduhoovis ja garaažis 4 autot. Kõik eri marki. Kuna olen ka ameti poolest autoinimene, siis pean nõustuma siin paljude soovitusega Škoda suhtes. Sisuliselt on tegemist volkariga, kui nimi välja jätta. Samas on ka Mondeo väga hea ja odav auto. Sõidan temaga juba kümme aastat ja remondist, kui sellisest pole vaja olnud veel kaasa rääkida. Samas, kui Mazda 6, millel ainult neli aastat vanust, on remondis rohkem, kui sõidus. Aga parim auto(ärge nüüd ehmatage), mis mul on ja millega ma talvel sõidan on Hunday Accent. Tohutu mahukas pakiruum(suurem, kui mazdal ja mondeol), kütuse kulu olematu, seest ruumikas, soe, lihtne ja vastupidav auto. Hetkel olen temaga 110 tuhat kilomeetrit läbi sõitnud ja ei mingit remonti. Noh hooldused tuleb loomulikult teha korrapäraselt. Kere garantii on 6 aastat ja auto enda garantii 5 aastat. Ka parkimisega pole probleeme, kuna on ideaalse manõõverdamis võimega. Miks ma temaga talvel sõidan ja noh üldse kasutan linnasõiduks? Aga sellepärast, et nii hea läbivusega tavalist esisilla veoga autot mul teist pole olnud, mis ka kummaliselt hästi libedaga ennast üleval peab. Tasub veel mainida, et olen keskmine eesti mees oma 185 senti ja 80 kiloga. Nüüd sai küll kole reklaamimaiguline jutt, aga auto on seda ka väärt. Üks aga siiski on ja see on see, et auto on ostetud uuena ja kogu aeg meie kasutuses. Kasutatud auto kohta ei oska kaasa rääkida, sest eks igal inimesel ole omad kombed ja sõiduoskused. Ja nüüd veel üks auto, mis ootab suve, on Passat. Suur, mahukas, võimas, kuid kallis pidada. Mul on ta 2,2 liitrine ja üpris näljane. Kasutan teda rohkem veoka aseainena. 4 meetrine käru taha ja vean mida tahan. Aga noh, nagu õeldakse;valik on teie. Õige valiku tegemisel õnne ja edu soovides.
hmm, volvo fänne polegi. v70 on ilus, suur, mugav, tugev. eelkõige ilus 🙂
Minu tagasihoidlik kasutatud Volkswagen on mind küll aastaid väga hästi teeninud. Ei lagune, kütust võtab vähe ja hädapärast mahub 4 inimest koos lumelaudadega sisse:) Ilma laudadeta mahub viis ka, aga neljakesi mugavam. Oma kogemuse põhjal soovitaksin üldse Saksa autosid, tunduvad kuidagi tugevamad ja turvalisemad ning püsivad hästi teel. Vajadusel ka igasugu varuosi Eestis küll ja küll. Samas on kasutatud autot ostes väga suur osa ka õnnel, kindlasti soovitan kuskil remondikas ostueelne kontroll teha lasta. Edu!
hind… hind on ikka määrav 🙂 mis on keskmine hinnaklass?
Mul endal Opel Astra Caravan ja kiidan, sest varuosad on odavad, diisel mootor, käivitub ka -32 (tänavu nt) , kütusekulu ca 5l 100km . Kuna sõidan palju, siis on see ikka määrav. hea pereauto, st kraami mahub sisse palju, eriti kui veel 2 last. hind ca 55 000 kandis hetkel…
Mõtlesimegi, et nii 50-70 tuhat.
1) Ära osta 2 uksega autot – hullult ebamugav. Ka väiksed lapsed kasvavad suure(ma)ks, pisipisiauto jäta kõrvale.
2) Katsu leida teadjam inimene (et mitte kirjutada mees) autot üle vaatama. Seda enne järgmise punkti juurde asumist.
3) Kui vähegi võimalik, lase kuskil töökojas üle vaadata. On küll kulu, kuid võib tulevikus osutuda suureks kokkuhoiuks.
4) Kui võimalik, osta heledam:) Läheb päikse käes natuke vähem kuumaks.
5) Kauple hinda alla kui on kuskilt uksetihend katki, midagi kraabitud, polster must või puru, esineb roostet, konditsioneer ei tööta, misiganes pisiasi ei ole nii nagu peab.
6) Mõttetult pisikese mootoriga autot ära osta – on endal turvalisem sõita.
7) Sisesta Googlisse “kuidas osta kasutatud autot”
8) Kuna see ei ole Sul esimene auto, siis mõtle järgi, mis kõik on olnud ebamugav ja kus on olnud puudujäägid. Võibolla saab uue puhul neid vältida.
Ma soovitaks Volvot. Et on väga kütusesäästlikke, nt tudengiautona v40, mis ei maksa praktiliselt midagi, diisel võtab maanteel 4,0 umbes, bensiin veidi rohkem, ruumi on igasuguste kottide ja asjade jaoks ja paranduse peale ei pea ka raha kulutama, kuigi juba päris vana. Et minu tutvusringkond kiidab Volvot väga.
Mu paps sõidab 2000. aasta Astraga ja see on päris kõbus veel – kõrged rattad ka, metsateedel pääseb liikuma. Meie oma Peugeot 406 universaal (2003 ja diisel) on muidu ruumikas ja säästlik, aga madalakõhuline, pidevalt on põhi katki sõidetud. Uste kinnijäätumisega on probleeme olnud, talvise käivitumisega mitte.
Volvo on hea auto (muidugi need, mis Rootsi insener veel kokku pannud), ise ka pikalt kasutanud alates 960-st. Tartu info kahjuks jätab soovida, sõbra S80-l soovutasid igasugu kalleid vidinaid vahetada, enne kui asja tuumani jõudsid…
Ma küsiks, et kas manuaal või automaat? Mäletan, et esimest autot ostes Justin keeldus manuaalist. See ahendab mõneti valikut. Ja tõstab kütusekulu.
Me ei oska manuaaliga sõita…
Justini sama postituse sabas käib samateemaline arutelu inglise keeles,
http://palun.blogspot.com/2010/03/autod.html
seal keegi igatahes seletas, et automaat ei pruugi alati tähendada suuremat kütusekulu.
Ma sain eile huvitava kõne hoopis ühelt elektriauto entusiastilt! Vana autot saaks kasutada doonorautona ja sinna ehitada sisse elektripatareid. Mõtleme nüüd selle variandi peale ka :). See oleks väga uuenduslik, mõneti ebamugav (200 km saab korraga sõita, siis vajab laadimist), aga väheste ülalpidamiskuludega rahalises mõttes ja keskkonnale sõbralikum kui bensiini või diisli peal sõitvad masinad.
http://www.zev.ee ehitavat doonorautode sisse ka elektriakusid.
normaalse hinnaga ja vastupidavad pereautod on ka
Honda Jazz
Hyundai i30
Mitsubishi Colt
Toyota Corolla Verso on ka OK, aga selle raha eest ilmselgelt liiga kallis
sama käib Volkswageni
kohta
Škodat siiski ei võtaks, tal on oma hädad. hind on muidugi hea, aga muus osa ikka laguneb jupi kiiremini, kui ikka kavatsust sõita rohkem kui paar aastat
Kas vana auto on tõesti nii heas korras, et sinna peale tasub elektrivärki sisse ehitada? Ise esimeses postituses väitsid just vastupidist. Kui praeguses seisus on katki vaid mootor ja/või käigukast, siis oleks ikkagi odavam ja rohelisem uus (kasutatud, ent töökorras) mootor osta.
Katki on (automaat)käigukast. Kuna tegu ebatavalise autoga (Mercury Villager), siis töökoja mehed soovitavadki varuosadeks.
Aga uus soovitus ongi elektriauto ehitada.
Eks mõtleme. Kuna me pole tehnikainimesed, siis mõtlema aeglaselt ja rahulikult.
…see olin mina, sisse logimata.
Panen siia mulle saadetud elektriauto ülalpidamise kalkulatsioonid.
Kriblasin kokku sellised kalkulatsioonid.
Igaks juhuks mainin, et tulevikku ma tegelikult ette ennustada ei saa ja hinnad on eeldatavad.
Oletame, et auto soetamise hind on sama.
Elektri auto laadimiseks kulub ca 25-50 krooni, on olemas juba mudelid mis sõidavad 300+ km ühe laadimisega.
liitium akude eluiga on 2000 laadimistsüklit. (arvestame igaks juhuks 80% efektiivsusega)
läbisõit 2000tsüklit x 240km= 480 000+ km
Kuna eestis on külmad talved, saab akude ümber panna nn. termokasti.
Elektri mootor on ca meloni suurune ja kontroller veidi suurem. Kaalult 5 korda kergemad kui bensumootor või käigukast.
Elektrimootori ja kontrolleri eluiga on peaaegu igavene, veel ei vaja nad hooldust (bensu või diiselmootoriga autod vajavad igaastast õlivahetust+korralist hooldust.)
Piduriklotsid/kettad saab asendada magnetpiduritega, mis genereerivad elektrit samuti saab pidurdada mootoriga mis samuti genereerib elektrit. (Ühe elektriauto valmistamisel sellega paraku arvestada ei saa, kuna süsteem läheb liiga kalliks.)
Elektriautoga pole praktiliselt vaja hoolduses käia ja järgmise mudeli ostad ilma mootorita, sest vana auto pealt võetakse mootor ja pannakse uue peale.
Kiirlaadijaga laeb auto akud täis alla 30min. (kodustes tingimustes tavalaadija, laeb 6-8tundi. Reeglina öösel, kord nädalas oleneb läbiõidust.)
Kui kogemata akud jäävad laadimata, siis saad tavalise pistikuga laadida kas tööjuures või sel ajal kui poes oled.
Igaastane kokkuhoid võrreldes vedelkütusel töötava autoga:
võtame kuu keskmine läbisõit ca 1500km.
Bensiin: 7L/100km (kütusekulu kõigub vastavalt sõidustiilile ja mootori suurusele.)
21krooni/liiter = 2205+ krooni kuus
(võtame arvesse keskmise bensiini/diisli hinna järgmise 5 aasta jooksul. hind täna 17krooni, hind 5 aasta pärast 25krooni, keskmine umbes 21krooni)
Elekter: 6 laadimist 2,5kw elektripistik tavaline laadimine 8tundi kwh maksab 1.8krooni (võtame arvesse keskmise elektrihinna järgmise viie aasta jooksul. hind täna 1.2 krooni, hind 5 aasta pärast 2.4 krooni, keskmine umbes 1.8krooni)
6laadimist x 2,5kw x 8h x 1.8eek = 216krooni kuus
Vedelkütusega hooldus: õlivahetused + igaastased hooldused
ca 4000 – 6000 eeku aastas. (võtame keskmine 5000eek)
Elekter hooldus: vaadatakse, kas rattad on sirged, testitakse akusid. ca 500eeku aastas võib isegi odavam.
Hinnad kokku:
Vedelkütus: 2205×12 + 5000 = 31460 krooni
Elekter: 216×12 + 500 = 3092 krooni
1 aasta jooksul säästad elektriautoga 31460-3092= 28368 krooni
5 aasta jooksul säästad elektriautoga 28368 x 5= 141840 krooni
Lisaks lööme kiirelt kokku akude kulu: liitiumakusid on vaja vahetada umbes iga 500 000 kilomeetri järel.
(5aastaga kasutad ära umbes 1/5 laadimistest. ~100 000km.)
Elektrimootorit ja kontrollerit iga 50 aasta järel.
Bensiinimootor on vaja välja vahetada umbes iga 300 000 km järel.
(võib ka hiljem, aga bensukulu läheb ajapikku 2 korda suuremaks kui venitada.)
Mida rohkem sõidad seda rohkem säästad.
Elektriauto laadimiseks saab kasutada ka taastuvenergia allikaid (tuul, päike, vesi)
Ja siin üks link ühe elektriauto pidajast 🙂
http://www.postimees.ee/300806/esileht/siseuudised/tallinn/215097.php
Zev foorumis on elektrilise VW Golfi projekt, kus kasutatakse akude isolatsioonikaste, et talvel hoida akude temperatuur üle viie soojakraadi. See garanteerib akude mahutavuse ja eluea, sest teatavasti külmakraadid teevad akudele liiga.
Vaata linki, pildid ka kenasti juures.
http://www.zev.ee/foorum/viewtopic.php?f=4&t=120
1. Elektriauto pole lahendus saastamise lõppemisele, eeldusel et kogu elekter ei tule tuulest, veest või fusioon tehnoloogiast (mine tea, äkki saadakse enne meie inimpõlve lõppu tööle 😉
2. Tänane akutehnoloogia on kiviajast – maakeral pole piisavalt väärismetalli varusid, et suurtes kogustes sõidukitele akusid toota ja lisaks on kasutatud akude ümbertöötlemine väga ressursimahukas ja samuti loodust saastav ettevõtmine.
3. Ja autosoovitus kah lõppu: Osta endale mõni vähe sõitnud paari aasta vanune jaapani auto nt Avensis või Accord, universaalkerega ja bensiinimootoriga. Ruumi kõvasti, laguneb vähe, odav ülal pidada. Peaksid rahulikult saama veel paari aastasesse liisingusse, kaskomaksed on ka sellevõrra madalamad, et auto turuhind on madalam. Muidugi tasub teinekord liisingukalkulaatoriga natuke kabetada – tihtipeale on kasulik võtta pika kasutusrendi ja suure jäägiga uuem auto, mis kuumaksed alla toob. Samas pead arvestama, et ennetähtaegselt autot tagastades võidakse teatavat kompensatsiooni nõuda.
Esiteks on elektriauto puhul VÕIMLAUS kasutada taastuvenergia lahendusi, tulevikus pööratakse sellele ilmselt rohkem tähelepanu.
Kui sõidad bensiini/diisliga siis on vaja bensujaama vahelt käia ja kogu moos ja kui nafta otsa saab siis on kõik, käid jala.
Akutööstuse parim areng on sellesse investeerida, mitte osta suuri bensiiniga töötavaid maastureid millega linnas üksi ringi sõita. (ja siis kiruda, et elektriautod on jamad)
———————
Nublu, ma ei saa sinu hinnangut võtta arvesse, kui sa ei lisa vastavaid tõestusmateriale (linke) väärismetallide hulga- ja ka akude ümbertöötlemise keskkonda saastavate hinnangute kohta.
Võta võrdlusel ka arvesse see süsihappegaasi kogus, mille sinu auto kulutab iga kilomeetri kohta.
Ajalooliselt oli esimene korralik sõiduauto elektriauto.
http://en.wikipedia.org/wiki/Electric_car#1830s_to_1900s:_Early_history
Kokkuvõtvalt võib öelda, et naftabossid sõid elektriautod välja.
Kui see 100 aastat oleks kõik energia suunatud elektriautode arendamisse, mitte nafta kulutamisse, siis võite ise arvata, kui kaugel akutööstus oleks.
—————–
Tõenäolisemalt suurima läbimurde teeb Hiina suurim akudetootja, kes omab ja arendab autofirmat nimega BYD (build your dreams)
Antud hetkel on suur energia suunatud mudelile E6.
http://en.wikipedia.org/wiki/BYD_E6
——————
Ilmselt ei ole elektriautod kõige parem lahendus maailmas süvenevale energiakriisile, aga vähemalt annab see kodanikele vabaduse ja raha suunatakse kohalike energiapoliitika arendustele, mitte käputäiele naftabossidele.
eks see akude laadimine on ka tülikas. Juhtud elama näiteks 5. korrusel, siis tassi igal õhtul üles ja hommikul tagasi. Kui oma eramaja ja garaaž siis küll lihtsam.
See, et eliktriauto ei vaja hooldust, ei pea paika. Mootor on ainult üks osa autost. Ülejäänud osad-pidurid, veermikud jne. vajavad kõik hooldust.
Laadimine on sama nagu mobiiltelefoniga.
Kui sa vaatad, et telefoni aku hakkab tühjaks saama, siis ikka paned laadima. Kui lähed kuskile pikemaks ajaks (3päeva), siis vaatad, et enne minemist oleks aku täis.
Autoga on nii, et kui elad kortermajas, siis saad maja ette parkimiskohtade kõrvale paigaldada väljaulatuva pistiku, torkad juhtme pistikusse ja laed. Väljaulatuv pistik on iseenesest väike metallist seadeldis, mis on põlvekõrgune ja elekter tuleb näiteks keldrist mööda kaablit, mis on maa all (20-40cm) sügavusel ja kaabel kaitstud plastikkorpuse või muu säärasega.
Kui naabritel ka soov elektriautosid pidada siis saab organiseerida näiteks 4 pistikuga ja eraldi mõõtjaga “laadimisjaama”
Oma majas on eriti lihtne paned garaaži seinale pistiku.
Linke eelmainitud asjapulkadest:
http://www.wifi.ee/gallery/albums/userpics/10002/pistikupesad_oue.jpg
Autohooldusest http://www.youtube.com/watch?v=xqOnYR_pFQQ
See video on 7min pikk, alates 3:30 hakkab hoolduse jutt.
Oliver, kas sina oledki see kes endale ise elektriauto ehitas? 😉
Siin on väike ülevaade (auto)akudega seotud keskkonnamõjudest ka, nagu soovisid:
http://en.wikipedia.org/wiki/Hybrid_vehicle#Environmental_impact_of_hybrid_car_battery
Elektriauto ega ka hübriid pole tegelikult kütuse ega saasteprobleemi lahendamine, vaid vahepealne mõtteharjutus inseneridele enne tõsiselt uue alternatiivkütuse kasutuselevõttu (nt vesinik). Kui sa vaatad ükskõik millist tänast hübriidi (Prius, Insight, Lexuse LSh ja RXh), siis hübriid on kokkuhoidlikum ainult pressimaterjalides. Reaalses elus on iga keskmine diisel sama kütusekuluga kui tänased hübriidid. Lisaks on elektri/hübriidauto probleemiks lisanduv mass akudest, isegi tänase elektriautode roosa unelm Tesla on nagu paks orikas võrreldes tema baasiks olnud Lotus Elisega 😉
Positiivne külg hübriididega tegelemisel on see, et insenerid on leidnud senisest paremaid lahendusi elektriliste agregaatide kasutamiseks tavalistel autodel (integreeritud generaator/starterid, regenereeriv pidurdusenergia, termoelektrilised energiasalvestid, on-demand roolivõimud, generaatorid jne.)
Kokkuvõttes ma ei tea kui palju meie arutelust Epule ja Justinile autovalikul kasu on, aga elektriautode tuleviku osas väga optimistlik ei tasu olla, kui just mingit tõsist läbimurret tehnoloogia osas ei tule. Pigem on tulevik väikeste, säästlike ja ülelaetud sisepõlemismootorite päralt, mille tööd kergelt võivad toetada elektrimootorid.
Vastuseks Kaurile:
Link sisaldas võrdlevat informatsiooni erinevate akutüüpide keskkonna kahju kohta. Paraku ei olnud ühtegi numbrilist fakti.
Tänapäeva tehnoloogia juures on akud kuni 100% taastasutatavad ja ümbertöödeldavad.
Paraku ei saa mina isiklikult sinu soovitust arvesse võtta, sest meil puudub otsene kogemus elektriautode ja nende kasutamise kohta.
Pakud välja alternatiivseks kütuseks vesiniku, siinkohal tsiteerin Epp Petrone raamatust “Roheliseks Kasvamine”
“Jah, praegu näeme hüsteerilist aplausi vesinikkütusele. Vesinikkütus on nali! Müüt! Meil ei saa ealeski olema vesinikkütusel põhinevat majandust, sest vesinik ei ole kütuse vorm- see on energia säilitamise vorm. Kogu vesinikkütus on ju valmistatud mingi muu kütuse baasil!”
“Õhatakse, et see on fantastiline; sul on vaja vaid elektrit ja vett [vesinikkütuse loomiseks]. Aga et saada elektrit, on sul ju vaja mingit muud energiat, selleks kasutatakse praegu tavaliselt maagaasi. Ja me elame maailmas, kus loodusliku gaasi varud on otsakorral.”
Selle loogika järgi on elektriautod loodust saastavad ja AKUD on samuti energia talletamise vorm.
Ma leian, et täna on vastu võtta see otsus, et kumba suunda minna.
Kui palju energiat ikkagi kulub vesiniku tootmiseks?
http://answers.yahoo.com/question/index?qid=20091021061806AAjx92l
http://hypertextbook.com/facts/2005/MichelleFung.shtml
Lisaks kukub veel lisaenergia vesiniku kokkupressimiseks, et seda autosse panna:
http://mb-soft.com/public2/hydrogen.html
Paraku ma ei leidnud veel ülevaadet, kui palju kulub vesinikku 100km läbimiseks, niiet selle kohta võrdlust pole.
————————
Rahakotile ja isiklikule vabadusele räägib kaasa praegu pigem elektriauto ja seda järgmised 10-20a.
Läheb juba vaikselt off-topicucks kätte 🙂
Ma ei hakka mööda netti tuhlama, et kedagi linkidega oimetuks lüüa, räägin sellest millest olen erialasest kirjandusest lugenud.
Jah, autotööstuse eksperdid prognoosivad, et elektrimootorid hakkavad senisest suuremat rolli mängima, kuid ikkagi on pigem tegu “teise viiuliga” sisepõlemismootorile. Kasutusele võetakse järjest rohkem mild ja ka full-hübriide, aga puhtalt elektril liikuva, kättesaadava hinna ja mõistliku dünaamikaga auto ei saa olema pea 100% tõenäosusega järgmise 20 aasta jooksul tavaliste sisepõlemismootoritega masinate asendaja. Elektriautode puhul on lisaks tehnoloogilistele probleemidele vaja lahendada infrastruktuuri probleemid, sest selge on see, et puhtalt pistikutest laetavate autode levik ei saa olema kuigi lai kui sul ei ole võimalik autot kasutada just siis kui sa seda soovid. Ühe lahendusena hakkas Renault töötama nö akuvahetusjaamade idee kallal ehk lisaks tavapärasele bensiinile saad oma kustunud autoaku kiirelt uue vastu vahetada, aga see on põrkunud loomulikult erinevate korporatsioonide võimetusele universaalset standardit kokku leppida.
Inimene on tegelikult ikkagi väga traditsiooniline loom – endiselt loetakse paberlehte ja sinnamaani kuni naftat leidub, sõidetakse ka sellega. Ja kui nafta lõpeb, hakatakse piiritusega sõitma 🙂 Tõsise läbimurde kogu planeedi energeetikas ja keskkonnakaitses tooks see, kui suudetaks edukalt tööle panna fusioon tehnoloogia, mis omakorda võimaldaks kasutada alternatiivseid kütuseid naftale. Aga tänase seisuga on see kahjuks ulme.
Kui nüüd perekond Petroned oma Mercury ikkagi patareidel sõitma panevad, siis selle uudisega saaks näidata, et hea tahtmise korral saab isegi USA monstrumitest tõelise tulevikuauto ehitada 🙂
Eestis on hetkel vähem kui 10 Elektriautot.
Kui Epp ja Justin otsutavad ikkagi Mercurile hinge sisse puhuda teeks vaid au Elektriautode arengule.
Pealegi nii haruldase masinaga on kohe uhke ringi sõita.
(Haruldane, sest esiteks USA ja teiseks elektriline.)
———–
Eelnimetatud mudel Mercury Villager ei ole sugugi monstrum, nimelt kaalub vaid 1.7 tonni.
USA autod on teada-tuntult liiga suurte ja raskete mootoritega, see käib ka käigukasti ja bensupaagi kohta.
Hea uudis ümberehituseks, sest kogu selle kola peab ju maha võtma.
Selle asemel saab aga nati rohkem akusid panna, mis suurendab läbisõitu.
Minul on väike Honda Jazz. Pealtnäha pisike, aga targalt tehtud. Jalgadel on palju ruumi, ma pole just väike naine. Ja asjad mahuvad ka ilusasti ära. Tagaistmed käivad niimoodi ülesse, et saab tagaistmete koha pealt lausa läbi kôndida. Neljaliikmelisele väikeste lastega perele peaks minu meelest paras olema küll. Keskkonnasôbralik on ka.
Üks lauluviis veitsa mugandatult:
Me armastame Opelit,
Trillal-trullala,
trillala-trullala,
laaaaa….