Arhiiv kuude lõikes: oktoober 2010

Käisin KUKU-l külas ja algab Petrone Printi “kingi endale raamat” mäng!

Blogimiseks on aega vähe, aga kes soovib, kuulake seekord, kuidas ma teiega räägin ;).
Liis Raidma kutsus KUKU-sse külla ja välja kukkus meil kahepeale selline saade: http://podcast.kuku.ee/saated/kukul-kulas/
Kirjastuse blogis pajatasin veidi tulevikuplaanidest:
http://petroneprint.wordpress.com/2010/10/25/minu-sarja-plaanid/
Ja veel, just algas blogiarvustuse-mäng, sellest saab lugeda siin:
http://petroneprint.wordpress.com/2010/10/25/arvusta-meie-raamatuid-ja-kingi-endale-raamat/

Eheda toidu kursused Viljandi kodukohvikus

Viljandi vanalinnas on äsja avatud üks uskumatult armas ja koduse, samas rahvusvahelise moega mahekohvik. Peakokk on rootslane ja idee autorid elasid mõtte tekke ajal New Yorgis, kolisid siis Eestisse tagasi ja hakkasid samm sammult oma unistust täide viima… ja nüüd on unistus ellu ärganud. (Kes tahab pilte näha, tulge Facebooki, siia panen ühe pildi.)


Ja praegu edastan nende esimeste kursuste kohta info, ma loodan, et seal  on meil veel mõni vaba koht!

Loe edasi Eheda toidu kursused Viljandi kodukohvikus

Viljandi waldorfkool otsib õpetajat juurde (koolitus ka kohe algamas)

Panen ka siia blogisse otsingu. Nimelt läheb Viljandi waldorfkoolis üks õpetaja peagi dekreetpuhkusele ja me otsime uut õpetajat – klassiõpetajat 1.-2. liitklassile (9 last).

Ta võiks olla lastega varem töötanud (ei ole kohustuslik pedagoogigilne kõrgharidus, aga hea muidugi, kui on :). Ja kuna kohe on algamas Tartu Ülikooli juures waldorfõpetaja koolitus nädalavahetustel, siis saaks koolitust ka. Varasem huvi antroposoofia suhtes on muidugi ka hea. (Ma saan aru sellest, et miski pole otseselt kohustuslik, sest tegelikult otsitakse Inimest, mitte CV-d).

Huviline, peaksid meilima kooli direktorile, sulev.ojap@neti.ee. Võid ka lapsevanemate esindajatele lisaks  meilida, margit@folk.ee, epp.petrone@gmail.com.

(Nuti)telefonidest… Kas masina võit inimese üle?

Esiteks, kui keegi blogilugejatest tahaks osta mu umbes nädalajagu päevi kasutatud Nokia E63, siis ühenduge epp.petrone@gmail.com. Alghind on 1000 krooni, võtke ühendust epp.petrone@gmail.com ja palun ostke see ära.

Minu mõistus seda telefoni ei võta. Ostsime need Justiniga samal päeval samast kohast (Singapuri tehnokaubamajast; ok minu telefon on punane ja temal must) ja tema telefon oli algusest peale mingi lihtsama seadistusega. Mina ei saa seal korralikult, st kiirelt meili tööle, Justin ka nikerdas vähemalt tund aega järjest ega saanud; ja ma pean seda ka mitme muu ärritava pisiasja peale kokku liiga keeruliseks abivahendiks. Näiteks idee hakata  kasutama kalendrit (piiksuvat meeldetuletajat alati veerand tundi enne sündmust) on mul ka läbi kukkunud. Kohe nii totaalselt läbi kukkunud, et… ah, ma ei tahagi meenutada, kui olulise asja ma täna unustasin, sest sisestasin selle telefoni ilmselt valesti (ja ma tõesti üritasin! Lugesin manuaali ja puha.)

Ilmselt on see hea telefon, aga vajab kõigepealt tarka lähenemist. Minule ta ei sobi, ta on liiga tark. Olen kolm korda nüüd proovinud ja iga kord tagasi oma vana suure täismäluga vanaaegse telefoni juurde pöördunud (ka Nokia, maeiteagimis, see kõige odavam ja kõige lihtsam).

Saabunud on masinate võit inimkonna üle. Vähemasti Nokia E63 võit minu üle. Loe edasi (Nuti)telefonidest… Kas masina võit inimese üle?

Meediaga suhtlemise raske kunst

Eile helistas mulle ajakirjanik ja mulle jäi mulje, et Postimehes tehakse mitme allikaga probleemlugu lastest netis. Mul oli vähe aega, aga siiski näpistasin veidi oma laste arvelt seda, et kiirelt kommenteerida. Lugesin isegi kaks linki läbi, mille ajakirjanik siis saatis: uudised sellest, et USAs on 82% beebidest netis esindatud ning et Eestiski tehakse beebidele Orkuti kontosid
Täna vaatan, et on tehtud uudisnupu formaadis lugu ainult minu jutu põhjal. (http://naine.postimees.ee/?id=325170)
Kunagi varem on ka seda juhtunud, ma hetkel ei mäleta enam, mis kontekstis. See peaks olema õpitund: pigem võtta rohkem aega ja kirjutada ise oma läbimõeldud arvamuslugu, või siis mitte anda kommentaare niisama lihtsalt, uurima täpsemalt oma jutu avaldamise konteksti. Miks ma arvasin, et tehakse pikemat lugu? Minu jaoks oli see kuidagi vaikiv eeldus, ma ei osanud eales arvata, et selle teema illustratsiooniks pannakse minu enda näolapp ja mingit muud juttu juurde ei tulegi.
Niimoodi sünnivadki meediategelased, kes pealtnäha jube edevad paistavad ja pealtnäha justkui ripuvad telefoni otsas, et meediasse pääseda :). Tegelikkus on teine: ajakirjanikel on vaja oma tööd teha ja sageli teevad nad seda nii lihtsalt, kui saab. Ja ikkagi, ma olen ju ise olnud ajakirjanik ja mul on solidaarsus nende inimeste suhtes, kes oma tööd teevad. Aga ikka vahel juhtub nii, et kontekst hiljem ehmatab.

Õnneks ununeb see kohe. See tundub olevat üks meedia reegel. Kõik ununeb.

“Söö. Palveta. Armasta” menust

Panen siia minu Õhtulehele toksitud vastuste pika versiooni :), lehes ilmusid need lühendatult. Küsimused Kaire Kenkilt.

Kirjastaja Epp Petrone , miks Elizabeth Gilberti raamat “Söö. Palveta. Armasta” on miljonite naiste seas nii populaarseks lugemisvaraks osutunud?

“Väga paljud naised samastavad end tema raamatuga, igaühel on elus olnud probleeme ja nad otsivad neile lahendusi. Elizabeth julges hakata oma elu muutma ja kuna ta tegi seda eksootilises ümbruses ja eksootiliste detailide abil, siis põimuski tuttav ja tundmatu kokku – ja see meeldis lugejatele. Itaalia toit, India aašram ja Bali ennustaja, kolm väga tugevat märki, lisaks veel peategelane oma abielu lahutamas ja kriisis… Kõik eduks vajalik on juba olemas. Kirjastaja maksis talle käsikirja esimest 50 lehekülge lugedes suure ettemaksu, et ta saaks minna oma reisile. Samas ei osanud ilmselt mitte keegi kujutada ette seda fenomeni, mis juhtus. Elizabeth Gilbert on ise seda hiigeledu oma uues raamatus kirjeldanud: see on nagu vaala luukere vaatamine loodusmuuseumis, sa saad korraga hoomata ühte sajandikku, aga seda, kui suur see tegelikult on, ei suuda sa hoomata. Loe edasi “Söö. Palveta. Armasta” menust