Arhiiv kuude lõikes: märts 2011

Asun teele

Viljandi-Tallinn bussiga, Tallinn-Helsinki-Dehli Finnairiga, Dehli-Bangalore ühe india siselennuga, Bangalore-Puttaparthi taksoga… Reis algab kell 14 laupäeval Eestis ja pühapäeval umbes kell 15 paiku India aja järgi võiks juba Puttaparthis olla.

Kaasas on ports kirju, ma ei ole neid kokku lugenud, aga umbes 20. Hakkasin mõtlema, et kirjutan ise ka, nendest inimestest, kes on haiged mu ümber. Mul endal ei ole tegelikult ju midagi viga, aga kahe viimase päeva jooksul tuli kuidagi väga palju jutte kellestki, kellel on … järgmisel nädalal kriitiline operatsioon või on juba tükk aega hapniku küljes voodihaige… Ja ma palun ka seda, et tuumareaktoreid jahutada suudetaks…

Aašramis on palju jaapanlasi, eelmisel korral magas jaapanlanna täpselt mu kõrvalvoodis. Loe edasi Asun teele

Otsime pilte, uuele nõuka-ajast rääkivale raamatule

Nüüd siis on käsikiri valmis ja raamat ka kirjastuse kodulehel näha. Kell on hilja öösel, homme lendan Indiasse, ja rõõmuga saadan käsikirja keeletoimetusse.

Andrei Hvostov, “Sillamäe passioon”.  Minu meelest nii hea raamat, et teen sellest tulevikus ka omaette postituse. (praegu võite lühikesi katkendeid lugeda http://petroneprint.ee/sillamae_passioon.php).

Ja praegu on vaja abi kujundajal, piltide leidmisel.

Piltide eest saab ka honorari. Palun meilige kujundajaga – margit.randmae@gmail.com – , kui teil on sobiv foto, saatke talle vaadata.

Tagaotsitavate nimekiri on järgmine: Loe edasi Otsime pilte, uuele nõuka-ajast rääkivale raamatule

Eilsest

Jõudsime Viljandi spordihoone ette kell 19.57 ja jooksin kohe autost välja, trepist üles.Valimisjaoskonna uksest tuli just seltskond välja, kes naeris mind vaadates “Näete, me ei olnudki kõige viimased!”

“Tubli, jõudsite!” ütles laua taga istuv õpetaja nägu naine. Vaatas mu ID-kaarti ja ütles: “Ma enne nägin seda nime siin nimekirjas ja ütlesin endale: see inimene küll tuleb valima.”

Ja siis ma valisin! Viljandimaal oleks see kandidaat nagunii võitnud, aga ikkagi tuli talle see sõna otseses mõttes viimase minuti hääl veel 🙂

Lahkusin jaoskonnast 19.59 ja nägin hetk hiljem veel selja taha vaadates, et näed, panevadki ukse lukku.

Küll on tore, et siis Lusika tervisetallu natuke kauemaks saunatama ei jäänud.

Loe edasi Eilsest

Puhastumas (ja Sai Baba kirjadest)

Ma olen tegelikult praegu kolmeks päevaks Lusika tervisetalus, 22 kilomeetrit Viljandist Mustla poole. Olin paastumispäevade eest kunagi ette maksnud, aga siis juhtus vanaisa surm ja ma tühistasin oma päevad… Siis arutasin siinse perenaisega, mis teha, kas vahepeal lapseootele jäämine on paastu takistajaks. Otsisin ka ise netist infot ja jõudsime koos järeldusele, et ma ikkagi teen paastu, aga mitte vee/tee oma. Olen idusalati peal. Kui tagasi koju lähen, siis jätkan taimetoiduga, sest minu kindel usk on, et see teeb mind aašramisse mineku ajaks puhtamaks seesmiselt, nii et kõik seal veedetud hetked oleksin võimalikult vastuvõtlik sealsetele energiatele.

Pealegi lasin just oma hemoglobiini kontrollida, see oli 125 ehk superluks. Mäletavasti eelmisel suvel oli mul hemoglobiin madal ja pärast seda hakkasin liha sööma. Loe edasi Puhastumas (ja Sai Baba kirjadest)

Rõõmsamal lainel

Vahel on justkui kirjutamisblokk, näiteks praegu. Mida ma tahtsingi öelda? Paneme siis lihtsalt uudised kirja.

– Ootame uut lapsukest oma perre, peaks sündima septembri alguses või, arvestades varasemaid enne-tähtaega-tulevaid-tütreid, pigem augusti lõpupäevil. (Kommenteerida ei saa, aga ma tean, et siia alla tuleks rida õnnesoove ja ma tänan teid nende eest!)

– Indiasse lähen ikka, juba kahe nädala pärast, aga reis on tehtud võimalikult turvaliseks, algne plaan minna Dehlist edasi rongiga asendus siselennuga. Samal ajal, kui mina ja (siitsamast blogikutse kaudu leitud) Anu Indiasse jõuame, on seal suur kevadine püha holi, kui pillutakse tänavatel värvipulbreid.  Soovitan panna guugli pildiotsingusse “Indian holi” ja nautida vikerkaarevärvides pilte. Kunagi sõitsin ma just holi ajal Bangalore´ist Dehlisse, mind oli hoiatatud, nii et teadsin rongis istuda võimalikult uksest kaugemale ja oma fotoaparaadi mäsida riidepuntra sisse ja panna koti põhja. Peatustes hüppasid holitajad sisse, jooksid vagunit mööda ja viskasid pulbreid. jne… Täpsemalt saab lugeda kunagi mu reisiromaaninduse kolmandast osast.

– Olen olnud inglise keele õpetaja ja sel nädalal jaganud ametit Justiniga. Tema muljed eilsest tunnist on siin. Mul on ka muljed, aga ma pole veel valmis neid jagama.

– Ja olen olnud justkui mingis kasvu- ja kogumisefaasis. Ma arvan, et vanaisa kaotuse lein on kaugemale jäänud. Jaanuaris USA-s juhtus midagi mu sees, ja nüüdseks olen aru saanud, et ma olen edaspidi julgemalt oma tee käimas, niimoodi kaugemalt hakkan ma neid (famiiljat) paremini mõistma-tolereerima. Ma tahaks julgustada kõiki käima oma teed, mitte üritada teiste meelde järgi olla, teiste ootustele vastata. See ei õnnestu nagunii. Vabandust, nüüd läks klišeeks kätte.

– Viimase aja raamatusoovitus: Viivi Luige “Varjuteater”. Ja Justini “Minu Eesti 2” ka 🙂