Vahendan ühte imearmsat olendit…

…nimelt kassipoega. Ta sai päästetud veesurmast koos õdede-vendadega, teised on leidnud kodu, aga tema veel mitte. Ja miks tema pole veel leidnud, mitte sellepärast, et ta kuidagi äbarikum oleks (Äpu-nimeline äbarik on juba ära antud), äkki hoopis sellepärast, et ta peaks sinu koju tulema ja sinu elu osaks saama?…

Igatahes on lugu selline, et kassipoja päästja ja praegune hooldaja on selline paras boheem (ja tal ka töö selline, ringisõitev), et ta on valmis kassipoja tooma KUHU IGANES. Ja sulle seina peale lille maalima veel pealekauba (sest ta töö on seinte maalimine).

Kassipojast kirjutab ta nii:

“Nimeks on kassil (praegu) Pilleriin-Balleriin. Ta on ehtne tüdruk, ei pea saba alla vaatamagi. Juba väga väiksena olid tema sirutused eriti ilusad – ehtne baleriin. Natuke ulakas on ka, nagu ikka kassipojad – mängib ja mürab. Teistest erines ta selle poolest, et väga varakult tahtis tema juba liha süüa ja sealjuures uriseda. Eile oli just tema hambus väike hiir – ei teagi, kas juba ise püüdis.  Tõenäoliselt saab temast hea hiirepüüdja. Üldiselt sööb ta kõike, oskab käia liivakastis, iseloomult on väga sõbralik ja armsake, vanust kolm kuud.”

Meili – kassipojaga saab kontakti kunstnik Helina Toateri kaudu, helinapildid@gmail.com. Ja Helina pilte saab vaadata http://www.hot.ee/helinapildid.