Sõpradest, privaatsusest ja segatud dominantsusest

Lugesin just eelmise minipostituse alt Shy nimelise kirjutaja juttu, sellest kui oluline on privaatsus ja kui imelik koht on Facebook.

Ma saan sellest arvamusest täiesti aru, privaatsus on ülimalt oluline väärtus ka minu jaoks. Kuigi võibolla tundub, et mina olen nii avatud.

Aga seda, mis on tegelikult minu sees, ei saa ma sageli ise ka aru, nii et ülisuur osa on saladus nagunii. Tahame või ei taha :).

Jah, midagi ma jagan. Abikaasaga, lastega. Sõpradega, tuttavatega… kuigi ma ei teagi vahel, kas nad on ikka sõbrad või pigem tuttavad. Kas on keegi kusagil, kes saab öelda, et ta on minu hea sõber? Seda saab vist ainult Justin öelda. Vahel ma imestan, kuidas mõnel inimesel on palju südamespru ja -sõbrannasid. Minul tegelikult ei ole. Võibolla selle kompenseerimiseks ongi kirjutamine. Muide, suur osa kirjutatust jääb ainult minule. Mingi osa sellest jõuab blogisse.

Ja Facebook, see on hoopis teine lugu. Seal on üks foto, mis on minu “nägu”, aga kindlasti mu valitud-toimetatud nägu. Ma ujun seal mullitavas infomeres, ajan vahel ka mõne mulli suust välja, see tuleb ja vajub kolme päeva pärat uute mullide alla. No mis privaatsust ma seal kaotan? Ei tunne, et kaotaksin. Mu kutse, et võite mulle Facebookis sõbrakutse saata, on just nimelt nii kergekäeline, sest see pole seal mitte mingisugune eriline privaatsuse ära andmine. (Laste fotosid on minu kontol väga vähe, aga ma pole kindel, kas minu laste nägemine on kuidagi ikkagi seotud tegeliku “privaatsuse ära andmisega”).

Nii et ma saan Shy’st aru, aga minu  jaoks on privaatsus nagunii kusagil mujal peidus. Istun praegu mati peal, teised söövad kaks tuba kaugemal hommikusööki. Tavaliselt teen ma siin mati peal oma hommikust reikit-joogat. Vaat seal on uksed, mis avanemad  maailma, mis on minu oma. See ei ole mõtetevaba maailm (kuigi ideaalis peaks olema), vahel tuleb pähe väääga imelikke mõtteid ja pilte. Ma tavaliselt ei jaga neid, vahel olen isegi üllatunud, et mis see on. Kusagil seal on see päris, privaatne ja oma, mida isegi häbenen, aga samas justkui püüdlen sinnapoole.

No nüüd läks põnevaks! 🙂 Aga ma arvan, et igaühel on nii. Kusagil kihtide all on see, milleni me jõuda soovime. Kõik muu on nagunii üks paras mulistamine.

Aga ma võin mõningaid mõtteid jagada küll.

Ma olen möödunud sügise ja talve jooksul aru saanud, et mul on armusuhe (sõbrasuhe?) päikesega. Sügisel sündinud beebi oli, nagu mind ka hoiatati, ema psüühikale paras väljakutse. Hormoonid otsivad tasakaalu, aga päike neid aitamas pole, teda jääb iga päevaga vähemaks. Heake küll, nüüd on see madalseis möödas ja olen tagasi real. Pärast päikeselist Siinai poolsaart ja New Yorki-Californiat olen tagasi Viljandis (ma ei ole uhke kulutatud lennusekütuse üle, aga… see on pikem teema. Tänu neile reisidele sain ma hakkama ilma antidepressantideta – ma pole neid kunagi võtnud, aga seekord tundus, et jah, peaaegu, oleks vaja.)

Nüüd olen ma Viljandis teadlik päikesetarbija. Ma tean, millistel tänavatel kõndida enne lõunat ja millistel pärast lõunat, et saada päikest otse silma. Kus sobib käruga seista ja ka beebile päikest silma lasta. Mis kellaajal saab päikest vaadata pikalt ja otse (umbes tund-pool enne loojumist) ja kus mäe peal on see koht, kus seda teha saab (näiteks Laidoneri kuju juures, aga on ka muid kohti siin lossimägedes).

Aega on vähe, panen kirja veel ühe huvitava teema. Martal (8a) on probleeme tagurpidi, peegelpildis kirjutamisega ja üks ta õpetaja kutsus mu kõrvale ning tutvustas mulle ajupoolkerade segatud dominantsuse teemat, mis sageli väljenduvat tagurpidi kirjutamises.

Nii. Ja mis selgus. Martal on osaliselt segatud, aga MINUL on sees kõik täiesti risti-rästi.

Ma olen alati teadnud, et midagi on mus imelikult, aga ei osanud ega pidanud vajalikuks selle kohta mingeid materjale otsida.

Mul on parem silm dominantne (kumma silmaga te kaleidoskoopi vaatate?)

Mul on vasak kõrv dominantne (ealeski ei suudaks ma telefoni mujale panna kui vasaku kõrva juurde).

Ma pean kandma alati oma õlakotti vasaku õla peal.

Aga ma olen paremakäeline. (Kui võtate kätte ja hoiate õhus paberilehte, et saa kati tõmmata, siis kumma käega hoiate ja kumma käega tõmbate? tõmbamiskäsi on dominantne.)

Ja ma olen vasakujalaline. (kehalises kasvatuses tõukamisjalg kõrgushüppes ja kauguppes; kusjuures õpetaja ei uskunud, et mul on vaja teiselt oolt kõrgust hüpata, öeldes: sa oled ju paremakäeline, mis sa vigurdad! Veel teste: kumma jalaga te jalgpalli lööte või hüppate ühel jalal?)

See selgitab, miks ka mina varases lapsepõlves natuke tagurpidi kirjutasin (ühes märkmikus on see säilinud, ise ma seda ei mäletaks). Ja seletab, miks ma matemaatikat ei jaga – sest mul on nii reaalses kui abstraktses ruumis orienteerumine raskem kui nn unilateraalsetel inimestel. Kaarti lugedes ei suuda ma seda peas mõttes tagurpidi panna, vaid pean reaalse kaardi enda silma ees tagurpidi tõstma. Ja see on muidugi ammu teada (eriti mu sõiduõpetajale), et ma pean keskenduma, et välja mõelda, kumb pööre on parem ja kumb vasak.

Samas olen ma absoluutselt kindel, et mul on ka mingit tugevad plussid seoses sellega, et mu ajupoolkerad sellised omamoodi on.  Kui loen praegu, et enamasti peaks segatud dominantsus segatud olema õpirasksustega, siis mina olin kiituskirjadega õpilane. Samas, matemaaikast ei saanud ma mitte kunagi aru ja praegu imestan, kuidas ma selle ikkagi “nelja” peale aastast aastasse vedasin.

Aga igatahes on see põnev. Ja kui Marta on segatud, siis pole tal karta midagi, mina olen oma elus kenasti hakkama saanud.

PS. Täpsemal pole ise ka veel lugeda jõudnud, märksõnad on mixed/crossed dominace/laterality. Kui kellelgi on sel alal oma kogemus, siis võib siin kommentaariumis jagada. Saan aru, et enamik inimesi on puhtalt paremäelised, järgmine rühm on puhtalt vasakukäelised, ja kõige väiksem rühm on segatud dominantsuse/lateraalsusega.

27 arvamust “Sõpradest, privaatsusest ja segatud dominantsusest” kohta

  1. Lugesin üsna hiljuti Dina Rubina raamatut “Leonardo käekiri” (“Potšerk Leonardo”, vene keeles, eesti keeles vist ei ole), kus ta väga huvitavalt kirjutab sellest tagurpidi kirjutamisest, mis tema naispeategelast mõjutab, häirib, ümber harjutama paneb, aga lõppude lõpuks on millegi enama kui keskpärasuse ilming. Nii olevat kirjutanud Leonardo da Vinci.

  2. Noh, meil siin kogemusi küllaga. Segakäelisus nii minul, mu emal kui abikaasal (ja kedagi pole sunnitud midagi parema käega tegema). Mina ja mu ema kirjutame parema käega, enamus muid asju teeme vasakuga. Mees kirjutab vasakuga, muude asjadega on nagu juhtub – uute tegevuste puhul katsetab, millise käega võiks seda teha. Laps tundub olevat ka “segane”, aga kirjutamisel-joonistamisel on pliiats paremas käes. Silmadega on asi veel segasem…minul nt tugevam on parem silm (ja kuna saab kogu aeg palju suuremat vatti, siis on seal omad ohud).

  3. harjuta. Harjuta vasaku käega kirjutamist. Mediteerimine on tore kahtlemata kuid proovi teha rohkem tasakaalu harjutusi. Öpi vasaku käega tegema midagi, mida oskad parema käega nii hästi, et oskad seda tunnet iseendale kirjeldada.
    Potentsiaal hea tasakaalu saavutamiseks on sinus olemas. See väljendub juba eksole, möni asi vasaku, möni paremaga.

    Päikest !

  4. Samuti segane:), parem silm, vasak kõrv,parem õlg, vasak käsi ( samas kääridega, palliga opereerin parema käega)ja parem jalg:) Matemaatika eluaeg olnud keeruline, kah imekombel neli lõputunnistusel, muid õpiraskusi küll ei täheldanud,keskmisest suurem kunstioskus ja keeleõppekiirus.Tagurpidi kirjutada oskan vabalt.

  5. mul on umbes samamoodi segi, et parem käsi, vasak kõrv, vasak õlg, parem jalg. Aga matemaatikaga pole mul raskusi olnud kunagi. Kui oma pere peale mõtlen, siis seda segakäelisust on minu ümbruskonnas ikka rohkem. Mu emal on see asi ikka väga segi, aga matemaatikat ta on ka alati ikka kõige paremini osanud.
    Äkki on hoopis puhtaid tüüpe vähem? Ja enamik on segatüübid? Väga huvitav teema. Ma nüüd kohe kontrollin oma vasakukäelist tütart, äkki tema on puhas tüüp. Ta on matemaatikas eriti terane, äkki sellest :).

  6. Mina olen peaaegu puhtalt parempoolne, kui vaid vasak kõrv välja arvata. Muud vasakpoolsed kehaosad väga mu soovidele ei allu. Aga usun, et vasak kõrv on kujunenud telefonikõrvaks pigem praktilistel kaalutlustel – kuna kirjutan parema käega, siis on toru vasaku kõrva juures hoides ju lihtsam märkmeid teha. Mitte et ma seda poolkerade teooriat ei usuks, aga harjumused mängivad ka rolli. Selle kohta üks näide – kaklesime õega väiksena tihti, kes emal kummast käest kinni hoiab, kuni viimaks jagasime ära – mina alati vasakust, tema alati paremast. Pidasime sellest rangelt kinni ja ulemuseks see, et istusin kõik 12 aastat pinginaabrist vasakul, õde istus alati paremal. Ja tänaval käies eelistan kaaslasest samuti vasakul käia, teistpidi olles tundub, et kuulen/jälgin halvemini. Nii et minul on telefonikõrv ja tänaval kuulamise kõrv erinevad 🙂 Ahjaa, matemaatikast ei jaga ma tuhkagi.

  7. Meil on Pärtel selline segane. Kirjutab palju-palju tagurpidi, ka numbreid. Kirjutab üsna ühtmoodi nii vasaku kui ka parema käega, aeg-ajalt kahtleb ka söömisel, kumba kätt kasutada.
    Aga kuna mina tegin päris kõvasti kergejõustikku, siis minul on selgelt meeles (kehas), et minu tõukejalg oli vasak, ja enamusel oli vasak. Mõned üksikud hüppasid teiselt poolt, st paremaga tõugates. Ja nt klassika on ka see, et tõkkejooksus on samuti vasak jalg tõukejalg ja parem läheb ees üle tõkke. Nii et see koht on minu jaoks segane ja äkki on siin nii, et kui parem käsi on dominantne, siis vasak jalg on tõukejalg.
    Aga päike… kas tõesti kohe hoiatatakse, et sügisbeebiga on ses mõttes raske, et esimene energia saab otsa koos päikesega? Hmm, huvitav. Praegu on juba hästi palju päikest, ja märts on üks mu lemmikuimaid kuid, sest siis on niiii valge.

  8. Hehee, ma olen sama sassis kui sina. Ei ole varem selle peale nagu mõelnudki. :))

    Privaatsus ja FB teema pealt olen ka väga nõus.

  9. Tavaliselt hoiab inimene telefoni mittekirjutavas käes, et kirjutav käsi oleks vaba vajalikku infot üles kirjutama. Hoian vasakukäelisena alati telefoni paremas käes. Ja kõrvaga veel see, et mõtle, kumma kõrva sa sosistaja poole või raadio poole küünitad…

  10. Aga kui ma hüppan vasakul jalal aga palli lööks paremaga? Muidu olen puhas vasak va õlg. Matemaatikat ei jaga, orienteerumisega on raskusi ning juhilube ei suutnud saada – teooria järgi ei peakski ma nii segane ju olema:) Ilmselt ikka mingid muud tegurid ka mängus.

  11. Ja veel tahtsin lisada, et olen vasakukäelisena lapsena ära õppinud paremakäeliste kääridega lõikamise ja nüüd vasakukäeliste kääridega ei oska küll midagi teha.

  12. Minu teada, kirjutab enams lapsi mingil hetkel peegelpildis, sest kui neile tähti ette kirjutada, siis vahest on nad lihtsalt valelt poolt asja jälginud. Aga see läheb üle.

  13. Igatahes väga huvitav teema, ma soovitan seda ka Pere ja Kodu ajakirjale. Ega mina ise kindlasti mingi hobiekspert sel alal ole.
    Angela, see on mul kindlasti rohkemat kui lihtsalt harjumus, see vasaku kõrvaga telefoni kuulamine. Nt kunagi, kui teles töötasin, anti mulle töötiistaks mobiil (lauatelefoni esialgu polnud) ja ma märkasin, et kõrv läheb soojaks kiirelt, kui pikki kõnesid teha (huh). Proovisin siis parema kõrvaga ka kõnesid teha ja lihtsalt ei suutnud, see ajas mind nii segadusse, kui proovisin.

  14. Kui ma kergejõustikku tegin, siis meile küll räägiti, et normaalsel inimesel ongi dominandid risti, tüüpi parem käsi – vasak jalg (seega kõik paremakäelised tõukavadki vasakult jalalt, see sinu kehaliseõpetaja, ma kardan, ajas midagi sassi 🙂 ).

  15. Oudekki, ma enne gugeldasin ja lugesin pigem seda välja, et tavaliselt nad pole risti-rästi.
    Nt…
    But the dominant hand is actually only one of four areas of dominance on the body, the others being foot, eye and ear. Ideally and normally, all four points are the same. That is, if you are right handed, your right foot, eye and ear will or should also be dominant. But this is not always the case, and when it’s not, the problem of brain hemisphere dominance becomes less clear, and some challenges and problems can arise, mainly in the areas of perception and performance.
    http://quezi.com/1372
    Selle kirjatüki andmetel võiks olla mingis vormis risti-dominantsust 20%-l inimestest.

  16. Oudekki, ma enne gugeldasin ja lugesin pigem seda välja, et tavaliselt nad pole risti-rästi.
    Näiteks:
    But the dominant hand is actually only one of four areas of dominance on the body, the others being foot, eye and ear. Ideally and normally, all four points are the same. That is, if you are right handed, your right foot, eye and ear will or should also be dominant. But this is not always the case, and when it’s not, the problem of brain hemisphere dominance becomes less clear, and some challenges and problems can arise, mainly in the areas of perception and performance.
    http://quezi.com/1372
    Selle kirjatüki andmetel võiks olla mingis vormis risti-dominantsust 20%-l inimestest.

  17. Hmmm…minu noorpõlve kergejõustikuajast mäletan, et endal oli tõukejalg vasak ja kuul-oda-pall käisid ka vasakusse kätte. Sama mu treenerist emal (ja ta pidi suutma me grupi paremakäelistele piigadele parema käega adekvaatselt tehnikat õpetada, oi ta oli hädas).

    Aga kui ristidominantsust on 20% inimestest, siis see pole küll mingi harv nähtus 🙂

  18. Ma ei saa üldse aru, misasi see “tagurpidi kirjutamine” on? Et nagu kirjutavad sõnu tagant ettepoole (näiteks kujul “anõs”)? Või kirjutavad tähti kuidagi upakile? Ei saa aru… Või alustavad kirjutamist paremalt leheservalt ja lähevad vasakule, aga tähed on muidu õigetpidi ja sõnad ka?

  19. Daki, esineb nii lausa tagurpidi kirjutamist (just nimelt, sõna asemel anõs, aga s ja n peegelpildis), aga on ka seda, et tähtede järjekord on õige, lihtsalt tähed kipuvad tagurpidi minema. Ja numbrid. Ja noodid. (Marta käib muusikakoolis.)

    Nõus, Catalina, eriti harv see pole. Ja lugesin ka, et jagunetakse kaheks: osa arvab, et peab tegema harjutusi ja nö probleemiga tegelema, teised arvavad, et ei pea, et see on lihtsalt eripära.
    Ma muide olen aeroobika jms koordinatsioonis täitsa kehv, nüüd võib selle ka rist-dominantsuse kaela ajada .)

  20. Daki, tagurpidi kirjutamine on nii, et kui P paun on muidu paremal, siis tagurpidi kirjas on see vasakul. Ja kui nr 3 on avatud vasakule, siis tagurpidi kirjutaja teeb avaused paremale poole.

  21. mina hüppasin kehalises ka ainukesena teiselt poolt, aga õnneks ei tehtud sellest mingit numbrit 🙂
    tegelikult tahtsin hoopis nimetada, et lugesin hiljuti soovitust, proovida aegajalt harjumuspäraseid asju teise käe, teise jalaga teha. ka harjumuspäraseid asju teisiti teha, näiteks jaluta koju teist teed pidi. nii hoiad oma ajurakud kõrge eani hästi erksatena 😉 ise olen proovinud vahel hambaid vasaku käega pesta… väga keeruline… igaks juhuks teen pesemise paremaga pisut üle 😀

  22. Jah, õige, Killuke – proovi asju teise käega teha! Mul on mõlemad käed vahelduva eduga kipsis olnud ja oi kui raske on vale käega hambaid pesta või tualetis enda eest hoolitseda! Proovige järgi! 😀

  23. Ma olen ka mõelnud sellel teemal. Olen kuulnud, et hiina meditsiinis suhtutakse jühtkäelisusesse kui õpitud haigusesse. Väidetavalt peaks inimene suutma mõlema käega mugavalt ja kindlalt opereerida. Mu mõlemad lapsed on väikse suunamisega mõlemakäelised. Kirjutavad-joonistavad-söövad kumma käega juhtub. Ja nüüd kuulsin nõukogudeaegse haridusega pedagoogi suust, et laps PEAB saama juhtkäe. Just selleks, et tekiks domineeriv ajupool. Mis omakorda aitaks vältida õpiraskusi koolis ja mitmeid muid halbu asju. Kus siis tõde on?
    Päris hea teema perekodule uurimiseks.

  24. Tõesti huvitav teema. Viviani kommentaar on väga huvitav, olen isegi sellele mõelnud, et miks seda dominentkätt või siis tegelt ajupoolkera õhtumaises pedagoogikas niivõrd oluliseks peetakse.
    Ise olen vasakukäeline (kirjutamine ja muu peentöö) ja vasakukõrvaline, aga paremajalaline, paremasilmaline ja üllatus-üllatus – rebimiskatse järgi on dominantkäsi hoopis parem!
    Niisiis täielik segatüüp. Matemaatikas olin ja olen pigem nõrk, kunstis ja keeltes tugevam. Laps on paremakäeline, aga kirjutas kuni II klassini tagurpidi numbreid ja tähti. Samas on jälle matemaatikas keskmisest parem ja väga kiire peastarvutaja.
    Nii et mine ja võta kinni!

  25. Lugesin ja hakkasin automaatselt samu tegevusi enda juures läbi mõtlema … tuleb välja, et minus on ka ikka kõik segamini. Aga see on ainult tore, ma arvan 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.