2012 ja 2013

Aasta alguses arvasin, et mul tuleb toimetamisi palju vähem, aga ega ma kahetse. Kui praegu meenutan, siis olid kõik need raamatud kas head või lausa  väga head kogemused. “Minu Supilinn”, “Minu India” (mu lemmik selle aasta töödest), “Minu maailmameri”, “Minu Albaania”, kaks reisiromaani: “Võõramaalane” ja “Montreali deemonid”, lisaks lasteraamat “Kohviaur ja teeaur”.

Need tööd on kõik praeguseks raamatud. Tegelikult jääb 2012 aastasse veel üks toimetus, mis lugejaini jõuab alanud aasta veebruaris – Justin Petrone jutukogumik “Misjonäripoos”, mille (peamine) tõlkija ja toimetaja ma olen. Sellest raamatust polegi vist netis enne kirjutatud, aga tänasega siis märk maha. Täna läks tekst kujundusse. See on üks eufooriahetki raamatu saamise teel. Järgmine on siis, kui juba trükki läheb.

Iseenda kirjutamisest. Eks ikka need “Anna hambad”! Aasta esimeses pooles kirjutasin palju ka romaani (tööpealkiri “Jumalamäng”), mis aga hetkel pooleli jäi. Küll ta kunagi valmis saab. Uue aasta plaanides on hoopis “Kas süda on ümmargune?” teine osa valmis saada maikuus ilmumiseks ning lasteraamatutele lisaks kirjutada “Leena peenar”. Mõlemaid on alustatud, nii et see võiks olla aastaks realistlik ports…(Kui väga tubli olen, siis äkki saan ka südameraamatu kolmanda osa, seda on lihtsam kirjutada olnud, sest see on Indias ja seal viibin ma igal võimalusel, ka vaimselt :)).

Remondivallast. 2012 oli peamiselt meie Viljandi kodu aasta. Ehitasime väikese kontoriruumi, värvisime kodus seinad tumedast valgeks, soojustasime ja värvisime välisfassaadi, täiustasime küttesüsteemi. Õigemini tegid seda kõike suures osas meie head abilised Klaus ja Endel. Palju jäi ka uude aastasse. Loodetavasti ehitame sel aastal köögi suuremaks ja lahendame “lauda pole kusagile panna” probleemi ning “vana ahi ajab sisse” probleemi. Ja loodetavasti saame naabrite abiga krundile ümber plangu. Niisiis ka Viljandi remondisfääris on kaks konkreetset plaani. (ja muidugi ka lisaplaan, selleks on vana kuuri mahalõhkumine ja endale seeläbi privaatse aianurga saamine.)

Seto maja. See sai eelmisel aastal nö kokku pandud, suurt remonti enam polnud, algaski peale www.loomeait.ee ja selle koha hõngu peaks nüüd olema Nirti ja Kärt Hellerma loomingus. Samal ajal panime aga maja müüki, ostuhuvi oli väike, nii et… praegu on kõik võimalik. Loomeait võib jääda aastateks, aga võib ka juhtuda, et saabub õige ostja ning majake leiab uue omaniku (ja meie ilmselt siis kas ehitaks Viljandis teisele korrusele toa või läheks ümberilmareisile…). Eks näis, mis saatusel varuks. Aga praegu tundub, et väga võimalik, et 2013 kevadsuvel korraldame Setomaal veevärgi ümber – sealne salvkaev on kuiv ja tuleks naabrite puurkaevust saada püsiühendus. Kuna naabrimees lubas seda kõike ise korraldada, meie MTÜ raha-abiga muidugi, siis on see üsna realistlik plaan.

Reisid. Neid oli päris palju. Aasta algas Egiptuses, sest ma olin pärast lapse sündi niisuguses sooja ja valguse näljas. Tuli Maria esimene Ameerika-reis, tema ristimise pidu. Siis olin “Jumalamängu” kirjutamas koos Mariaga Hispaanias, kuni Justin teiste lastega Ameerikat väisas. Juunikuus olime nädala kõik koos Kreekas (see idee oli pärit ajast, kui aasta tagasi olin “Minu Kreekat” toimetanud). Suve plaanisin olla täiega Eestis, aga läks teisiti, mind kutsuti ristiemaks ja nii olime juuli teise poole ja augusti esimese poole USAs. Ja siis oli taas rahulikum aeg, kuni sügisesel koolivaheajal olime nädal aega Soomes, muuhulgas ka raamatumessil

Uuel aastal tuleb ka reise. Veebruaris-märtsis lähen soojale maale koos beebi ja lapsehoidjaga, et seal kirjutada valmis “Kas süda on ümmargune” 2. osa. Ja kaalume siin praegu Justiniga, et kas minna koos tema ja beebiga sel aastal Indiasse või siiski mitte. Olen nii kahevahel. Selge on aga see, et suvel ootab ees taas mõni nädal Amerikat. Ja võibolla Justini unistustereis, perega Itaalias. Nii selle minu India kui tema Itaalia osas pole plaanid selged. Fakt on, et Maria on algaval aastal selline varsti-kaheseks-saav reibas hull, kes kõike suhu paneb. Võibolla peaks rahulikumalt võtma, maailmalõppu ei paista ja tulevad uued aastad…

Lapsed-loomad. Marta hakkas 2012. aastal õppima klarnetit, plokkflöödi kõrvale. Vähemasti läheb ta muusikakooli hea meelega, aga ega ta kodus eriti harjutada viitsi. Minus pole sundija-geeni. Aga kasvab ja areneb ta ilma selletagi. Anna õppis sel aastal lugema-kirjutama. Ja Marial on esimesed sõnad suus. Peaks kokku lugma, arvan, et neid on nii tosina ja kahekümne vahel.

Loomarindel olid huvitavad ajad. Aasta alguses ja lõpus ründasid meid hiired ning me võtsine endale kassi (tagantjärele tarkus, varjupaigas üles kasvanud kassi pole keegi õpetanud hiiri püüdma… Aga ta on nunnu ikkagi ja loodetavasti kirjutan temast kunagi raamatu, üks plaan on). Hiirte vastu võitlesime ka täapäeva tehnikaga. Ka võtsime endale kunagi kevadel kaks jänest, need said pojakesed, kes ilusasti uued kodud leidsid (aga Mustik jäi pärast seda munadest ilma…).

Mis saab loomadega 2013, see on küsimus. Õnneks meil on tore pere naabruskonnas, kes on aidanud jäneseid toita-mängitada, kui me ära oleme. Nüüd siis on paketis kass ka.

Üldised tuuled. Ega me ikka tea, kui kauaks me Eestisse jääme. Peal käib päikeseiha, aga seda aitab rahuldada valgusteraapia lamp. Kusagil võib ju sama hea või parem olla, aga kus? Ei tea. Ja praegu on näha, et ka 2013 aasta näeb meid Eestis. Kaugemale ennustama ei hakka. 🙂

…See jutt jäi tükiks ajaks mustandisse, täna on juba 7. jaanuar, kui lõpuks selle ära postitan. Loodan, et alanud aastal ei ole liiga suuri vapustavaid üllatusi. Vahel näen unes, et tuleb justkui mingi avarii. Loodetavasti on see lihtsalt mu seiklusjanuline aju, mis unenägusid sünnitab. Ja loodetavasti tuleb meile külla palju inspiratsiooniingleid.

 

3 arvamust “2012 ja 2013” kohta

  1. Tore sinust, Epp, siin lugeda. Mul on just pooleli raamat “Minu Ameerika 3”. Reisimine tekitab mõnikord kadedust, teisest küljest on meie pere elu/eelarve seatud nii, et kogume raha oma pesa jaoks. Kui aina veereks, ei kasva juuri… Jõudu teile! Ootan uusi romaane, mida õhtuti küpsiste ja teetassi taga nautida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.