Arhiiv kuude lõikes: märts 2013

Internetist ja kirjutamisest

Tänane asendustegevuskilluke…

Kord õnnestus mul chattida internetis ühe üsna tuntud noore kirjanikuga, kes on mu sõbra sõber ja on USA raamatupoodides bestselleritegi seas olnud.

“Mis on sinu meelest kõige alahinnatum soovitus algajale kirjanikule,” küsisin ma.

“Get rid of internet!” vastas ta. “Mine kusagile, kus internetti ei ole, ja tee kindlaks, et seda sinna lihtsa vaevaga panna ei saa. See on kõige esimene oluline samm kirjutama hakkamisel!”

“Hahahaa,” kirjutasin ma naerumärgi vastu.

“Sa tuletaD veel neid sõnu meelde,” ütles ta. “Ma loodan!”

Ja ega ma teda rohkem internetis kohanud olegi kui see üks ammune öine chat, kuigi ta on ju edasi minu “Facebooki sõber”. Esiteks ma katsun ise käia Facebookis vähe ja teiseks on tema ise seal (loodetavasti) ka nagu kuuvarjutus. Tema sõnad on minuga kaasa jäänud ja ma olen üritanud sellest kõikjale levivast needusest eemal hoida. Aga nagu praegugi. Siin ta on. Nii ahvatlev.

Ma panen ta nüüd kinni, nägemist!

Kuidas ma kirjutan

Ma olen viimased nädalad peamiselt tegelenud “Kas süda on ümmargune” teise osaga. Ja mõtlesin, et paneks siia kirja, mismoodi mina kirjutan :). Seda võiks endalgi aastate pärast olla huvitav üle lugeda. Ja vaadata, kas protsess on sama. Seni on enamik mu raamatuid nii tekkinud (võibolla blogipõhised kaks esimest “Ameerikat” vähem, teised küll.)

Kõigepealt on KÄSITSI KIRJUTAMISE aeg. Märkmikud ja vahel ka mingid suvalised paberitükid. See on vist mu lemmikfaas, sest sel ajal pole kindlasti mitte mingit kirjutamishirmu. Lihtsalt ideed, muljed, kogemused,  mina ja paber. Kõige olulisem on üldine joon kirja saada. Vabaduse annab teadmine, et nagunii see pole lõplik. (Kusjuures sageli tuleb niimoodi vabalt sõnastades just mahlakas mõte, et ega seda hiljem palju ei muudagi…)

Siis on tavaliselt PAUS. See paus võib olla vägagi pikk, mõni paberitükk on minuga kolinud kümme korda ja on oodanud oma aega. Näiteks selle “süda 2” raamatu tegevus põhineb suures osas Malaisia Robinsonisaartel 2001 kevadel toimunud sündmustel ja nõnda on salvräti peale kritseldatud mõtteridu alles hoitud… 12 aastat! Loe edasi Kuidas ma kirjutan