Õpin seadusi lugema ja küsimusi esitama

Augustis meiega juhtunu õpetas – tuleb õppida ise seadusi lugema, mitte toetuda folkloorile.

Juba siin postituses on juttu mu kirjavahetusest ametnikuga, vt postituse lõpp. Selleks ajaks olime saanud selgeks, et  just Eestist lahkumine annab võimalus Justinile ka  järgmisel suvel ikkagi Eestis ringi sõita (tal on  vaja lõpetada raamat “Minu Eesti piltides” :)) Ainus legaalne võimalus on international driving permit (sest Eesti luba ei tohi ta veel taotleda suvel 2014, sest peab minema 12 kuud mööda trahvist)  – aga kogu selle mõtteahela juures oli üks suur AGA ja ma olen südamest tänulik maanteeameti avaliksuhete peaspetsialistile Mari-Jaana Adamsile, kes  sellele tähelepanu juhtis.

Sest meiesugused udupead oleks arvanud, et piisab vaid ärakolimise faktist ja oledki kohe mitteresident. Muidugi mitte. Vaja on end registreerida. Tsiteerin Mari-Jaana kirja: “Kui Te kolite, siis  Eesti seadusandlus nõuab, et 30 päeva jooksul tuleb esitada Rahvastikuregistrile sellekohane teada.”

Kas teie teadsite, et on kohustus seda teha 30 päeva jooksul! Ka siis, kui kolite näiteks ühe linna sees.

Edasi, tsiteerin: “Teel kontrolli teostab politsei. Aga meile maanteeametisse on korduvalt tulnud signaale, et politsei kontrollib teel ka rahvastikuregistri andmeid (ehk siis just nende juhtumite puhul, kui on tuvastatav, et inimene ei ole juhiluba seadusega ettenähtud korras Eesti juhiloa vastu vahetanud).”

Ilmaselle kirjavahetuseta oleksime  rõõmsalt unustanud, et peame eesti.ee kaudu end oma Viljandi kodust välja peaksime registreerima, ja oleksime järgmisel suvel uue jama otsa komistanud… sest oleksime olnud esiteks seaduserikkujad (et kolimist ei fikseerinud) ja teiseks ikkagi Eesti residendid, kes ei tohi IDP-ga sõita. Aitäh ametnik Mari-Jaanale info eest!

Niisiis registreerisimegi end välja, see käis kiirelt, loogilise liigutusena võtsime lapsed ka kaasa, kuigi nendeni ju see juhilubade teema otseselt ei laienenud.

Ei osanud aga selle liigutuse juures arvestada ühe kaasnähuga – nädal hiljem saabus  postkasti kiri, et meie lastel pole enam Eesti Haigekassa kindlustust. (See oli üks keeruline päev, sest just samal päeval tegelesime intensiivselt sellega, et leida USAs endale tervisekindlustus… aga see oleks juba üks teine jutt…) Asusin sis internetist infot otsima, guugeldasin “haigekassa seadus” ja lugesin hoolega https://www.riigiteataja.ee/akt/833252, seal oli palju juhatusest ja nõukogust, aga seda ma ei leidnuki, mis alustel lapsi kindlustatakse. Hiljem sain aru, et otsisin oma loogikaga valest seadusest, oleks pidanud hoopis ravikindlustuse oma vaatama…  Igatahes valisin juba teise tee ja  kirjutasin ametnikule.

“Tere, sain meiliaadressiga kirja, et meie lastel lõppeb Eesti  Haigekassa kindlustus. Igaks juhuks kirjutan ka tausta.
Meie pere kolis Eestist USAsse. Samas nii mina kui ka mu abikaasa Justin Petrone töötame endiselt Eestis asuvale firmale Petrone Print ja meie enda Haigekassa kindlustus jätkub, st ka sotsiaalmaksu  makstakse meie eest.
Ma esitasin eesti.ee-s elukohateate, sest seaduse järgi tuleb see esitada 30 päeva jooksul pärast kolimist ja üritame kõike võimalikult korrektselt ja seaduslikult teha. Ei osanud arvestada, et see tähendab, et laste tervisekindlustus sellega seoses lõppeb.
Mul oleks muidugi hea meel, kui lastel säiluks Eesti Haigekassa kindlustus seoses sellega, et nende ema ja isa on endiselt Eesti sotsiaalmaksu maksjad.
Kui see aga pole võimalik, siis küsin edasi:
– kas ma peaks esitama uue elukohateate ja registreerima lapsed tagasi Eestisse, kuigi nad reaalselt hetkel käivad koolis USAs?
– või kui see oleks illegaalne, siis kas ma võin esitada elukohateate siis, kui tuleme tagasi Eestisse (hetkel pole veel selge, kas paariks suvekuuks või üldse tagasi). Kas lastele ennistatakse Haigekassa kindlustus sel juhul kiiresti?”

 

Vastus, haigekassa ametnik Ines Kullamaa:

“Ravikindlustuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt peab kindlustatud isik olema Eesti alaline elanik. Tähtsust ei oma millises riigis lapsevanem elab ja/või on kindlustatud.

Kindlustuskaitse saavad lapsed, kelle andmed rahvastikuregistris on korras ja põhielukoha aadress Eestis määratletud. Kui soovite taastada oma laste ravikindlustust Eestis, peate rahvastikuregistrit teavitama nende alalisest elamaasumisest Eestisse. Peale alalise elukoha andmete laekumist rahvastikuregistrile, taastatakse laste kindlustus Eesti Haigekassa andmebaasis automaatselt.”

Mina:

“Aitäh! Mul on sellega seoses kaks küsimust:

– kas lapse kohta saab teha elukohateate esitada ka ilma lapsevanema elukohateateta?
– kui kiiresti pärast elukohateate esitamist Haigekassa kindlustus taastatakse?”
Vastus:
“Laste kohta saab teha elukohateate ka ilma lapsevanema elukohateateta. Teate edastamisel Rahvastikuregistrisse jõuavad andmed selle kohta Eesti Haigekassasse järgmisel päeval ja laste kindlustused taastatakse  Eesti Haigekassa andmebaasis automaatselt.”
Nii et sellega on korras, huuh! Aitäh, ametnik Ines!
Panen selle infovahetuse siia üles, sest arvatavasti teistelgi segaperedel võib tekkida seesama küsimus. Mul on hämaralt meeles, et olen kuulnud lugusid, kuidas välismaalt suveks Eestisse tulnud eesti laps ei saanud Haigekassat, aga asi oligi ilmselt  selles registreerimata jätmises.

Edasi, täna hommikul tekkis mus küsimus: Eestis kohalikud valimised ju tulemas, aga mis siis, kui mu loogika petab mind ja mina olen ka ikkagi valimisõigusega?

See otsing läks kiirelt. Seadus: “Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas.”

Niisiis ei ole ei õigust valida. Mu loogika ei petnud mind.

Aga selle asja peale edasi mõeldes tekkis mul küsimus, et huvitav, kes siis saab minu tulumaksu endale, kui ma pole ühtegi kohalikku omavalitsusse sisse kantud? Sest tulumaksu võetakse ju edasi.

Muide, praeguse seisuga pole leidnud ühtegi võimalust om Eesti maksukoormat õgvendada. Lugesin hoolega läbi selle tänuväärse lingi http://www.emta.ee/index.php?id=25838… ja pidin siis tõdema, et mina ei saa aru, mis siis on muutunud. Sotsiaalmaks sama, tulumaks sama – mitte midagi ei ole Eesti töötasudega teisiti, kui oled mitteresident?

(Oleks ju tore, kui sotsiaalmaksust saaks mitteresidendist inimene loobuda, ka sel juhul, kui ta Eesti firmale töötab – sest ta ei saa ju Haigekassa hüvesid mitteresidendina kasutada nagunii ja peab maksma kusagil teises riigis tervisekindlustust. Võibolla tavalisel töövõtjal-mitteresidendil on sellest üsna suva, sest sotsiaalmaksu maksab tööandja, aga tööandjad võiks küll huvitatud olla… Mina näen seda korraga kahe mätta otsast, sest Petrone Printi omanikuna olen ka ise enda tööandja.)

Aga jah, see küsimus: kuhu läheb mitteresidendi tulumaks? Varem  teadsin, et toetan oma maksudega Viljandit. Aga nüüd? Kes oskab, võib kommentaariumis aidata.

Ja kui keegi oskab soovitada, mismoodi saab mitteresident oma Eesti maksukoormust vähendada, kasutades legaalseid võimalusi, oleksin ka sellest mõttekäigust huvitatud, kindlasti nii mõnigi lugeja ka.

Hetkel on ees terendamas pigem üks lisakulu. Meie Viljandi kodu on hetkel välja üüritud. Otsisin tulumaksu seadusest seda, mida siiani vaid folkloori korras olin kuulnud, et “üürikorteri eest peab tulumaksu maksma, aga mitte keegi seda ei tee”. https://www.riigiteataja.ee/akt/765523. Jah, nii see on: “Tulumaksuga maksustatakse tulu kinnis- või vallasasja või selle osa üürile või rendile andmisest.” Plaanime seda teha, aga kuidas. Ma saan aru, et peab selle lihtsalt uue aasta alguses ise toksima sisse tulusid deklareerides? Ja kas siis peab üürilepingu ka kaasa manustama?

Ja ma lihtsalt küsin, kas siin lugejate hulgas on kedagi, kes on seda teinud? Ja miks küll on nii levinud see arvamus, et “tegelikult seda ei pea tegema?”…

TOIMETUS JUURDE: minuni jõudis erakirjas arvamus, et selles eelmise lõiguga ma ülbitsen, ja justkui soovitaksin mitte makse deklareerida. Väga kahju, kui seda niimoodi lugeda saab. Ma tõesti küsin nõu, infot, arvamust. Ja soovitan kõigil oma tulusid ausalt deklareerida.

Kui kellelegi meenub veel mõni seadusesäte, millega peaksime kursis olema, siis igatahes soovitage. Ma usun, et siin arutamisest on ka laiem kasu.

Ning loodan, et te ei võta seda postitust kriitikana. USAs on ka väga palju bürokraatiat, see on üks teine jutt… Need on meie pere kaks kodumaad ja me püüame anda parimat: uurides, mõistes ja küsides.

 

22 mõtet “Õpin seadusi lugema ja küsimusi esitama

  1. Anni

    Mitteresidendile ei kehti ka tulumaksuvaba miinimum. Tulumaks võetakse kogu kupatuse pealt.

  2. Eppppp Postituse autor

    Vaat siis. Asi tundub kuidagi ebaõiglase võitu: mitteresidendil pole õigust valida (kohalike OV valimistel), aga tulumaksu peab maksma rohkem kui reisident?

  3. Maimia

    Tulumaksu tulumaksuvaba miinimumi ulatuses saab hiljem maksuametist tagasi küsida

  4. Margit

    Epp, mitteresidendi tasutud tulumaks laekub riigile, nii nagu ka enamus residendi tulumaksust. Viljandit toetasid sa residendina küll ka, kuid seda mitte kogu oma tasutud tulumaksuga. Kuna mitteresidendi puhul on seost mingi konkreetse kohaliku omavalitsusega keerukam tuvastada, lähebki kogu panus otse riigi rahakotti. (Tulumaksuseadus par 5)
    Maksuvaba tulu saab paraku arvesse võtta vaid resident või siis sellega võrdsustatud isik (kelleks Eestis on Euroopa Majanduspiirkonna resident, kes saab enamuse oma maksustatavast tulust Eestist). Kuna mitteresidentide maksukohustused on kitsamad kui residentide omad, käivad maksuvabastused nö komplektis just residentsusega. Kui sul USAs maksustatavat tulu on, pead seal deklari tegema, maksu tasuma ning seal saad ka maksuvabastusi. Maksuvabastusi saad sa seal tõsi küll kasutada vaid USAs tasumisele kuuluva maksukohustuse ulatuses… Eestis tasutud maksu sulle USAs keegi tagastama ei hakka… Tõenäoliselt pead sa seal oma Eesti tulu siiski deklareerima (tavaliselt see nii on), kuid Eestis tasutud maks võetakse seal arvesse ning usutavasti sul selle tulu osas täiendavat maksukoormust ei teki. Ilmselt on USAs oma reeglid residendiks registreerimiseks. Soovitan neid uurida, sest muidu ei pruugi sa sealseid residendi-soodustusi (mahaarvamisi) saada…

  5. Talupoeg Puhh

    mina olen see loll, kes üüritulult tulumaksu ära maksab. magan nii lihtsalt paremini.
    kannan iga kuu mingi summa maksuameti ettemaksukontole ja siis tuludeklaratsiooni täites näitab maksuvorm seda juba ise. siis selgub, kas midagi on tagasi saada või tuleb veel juurde maksta.
    üürilepingut keegi sinult ei küsi.
    asi on puhtalt sinu südametunnistuse, sinu ja sinu üürniku vaheline.
    tõesti – suur osa inimestest seda ei maksa.

  6. Margit

    Kirjastusest saadava tulu osas peaksid mõtlema, millise tululiigiga tegemist on – kas tegemist on palgatuluga või hoopis juhatuse liikmeks olemise eest saadava tasuga… Sellest oleneb maksustamise õigus. Kui tegemist on palgatuluga ja sa teed seda ainuüksi kaugjuhtimise teel Eestisse jalga tõstmata, on maksustamise õigus ainult USAl. Kui käid oma tööülesandeid ka Eestis täitmas, on maksustamise õigus Eestil. Kui tegemist on tasuga juhatuse liikmeks olemise eest, on maksustamise õigus Eestil olenemata sellest, kas käid Eestis või mitte… So, it’s up to you… 🙂

  7. Nele

    Et maksekoormust vähendada…
    Minul on selline juhus, et töötan alates eelmise aasta augustist USA-s ülikoolis, aga minu sissetuleks tuleb Tartu Ülikooli kaudu. Selleks, et ülikool Eestis mult tulumaksu maha ei võtaks (kuna olen US-i resident) ning ei tekiks topelt maksustamist (kuna USA residensina pead sa nagu nii siinse deklaratsiooni esitama), pidin ma IRSilt võttma tõendi maksuresidentsuse kohta USAs. Täita tuli vorm 8802ga, mis tõendab, et olen siinne maksuresident. Kuna ma ei olnud varem täitnud siinset tuludeklaratsiooni, siis minu tõend on puhtalt “Rohelise Kaardi” alusel. Vastava tõendi esitas ülikool ise maksuametile ning mina enam Eestis makse ei maksa vaid nüüd ainult USAs. Tõendi peaksid esitama jaanuariks 2014 tolli- ja maksuametile ning minu teada peaksid saama makstud tulumaksu tagasi USAs viibitud perioodi eest (nüüd siis september-detsember 2013). Minule tuli ülikool vastu ja ei võtnud kohe alguses makse maha.

    Kui küsimusi tekib selle vormi täitmisega, siis võid alati kirjutada ja aitan nii palju kui suudan. Samuti on kogemused tuludeklaratsiooni täitmisega USAs olles tulu saaja Eesti riigilt ning samuti maknud makse poole aja eest Eestisse ja nn teise poole aastast USAs.

  8. Katrin

    Kusjuures kui sa maksad oma makse USA-s siis võta arvesse seda, et Eesti kodanikuna ei saa sa kunagi eesti mõistes pensioni jm USA-st (social security benefits) kui sa just sel ajal USA-s ei ela. Mina oma lolli peaga arvasin, et kui see reegel muude riikide puhul kehtib, ehk siis kehtib USA-Eesti puhul kah. Ainuke võimalus on olla nii USA kui Eesti kodanik.

  9. Elviina Ikonen

    Mina elan Soomes ja saan pensioni nii Soomest kui Eestist. Eesti pensionist peetakse tulumaks kinni ja Soomes võetakse kogu Eesti pension arvesse kui tulu ja maksan selle eest kah. Samas kui saan lõpliku eelmise aasta tulumaksu kokkuvõtte esitan selle Eestisse ja mingi osa Eestis makstud tulumaksust tagastatakse. Jama kui palju.

  10. ..

    Kuidas on lugu alaliselt(v6i poolalaliselt) välismaal elava(ja töötava) vanema vanemapalgaga?
    Igatahes on Sinu teema ülesv6tt ja arutelu väga oluline, sest tegelikult väga tundub, et ka ametnik ei pruugi asja l6puni teada…lisaks on ju seadus ka muutumises.
    Meil on hetkel lapsel Eestis üks perenimi ja topeltkodakondsuse-riigis teine.. ja ma ei tea, mis jama sellest kunagi veel tulla v6ib, sest antud teine(EL) riik ei soosi nimevahetust sugugi.
    Mulle mahub raskesti pähe, et sünnijärgse topeltkodakondsusega laps v6ibki justkui olla kahe kodumaa jaoks erinev isik- vanemaid ju passis ega id-kaardil ei märgita… ID-numbrid ei kattu…

    Atsakat uurimisterke ja Palun kajasta asju edasi, eks:)

  11. ..

    Lisaks: Mina olen tundnud hirmu väljavaate ees, et topeltkodakondsuse ja- dokumentidega last v6ib sama riigi dokumendiga vanem üle piiri viia, nii et keegi isegi ei küsi midagi. Kui meie teise riigi pass oli(sünnitunnistus on siiani..teise vanema riigis sahtlis, ei saanud ma päris rahumeeli uinuda. Sest issand neid suhteid ja uittahtmisi v6i pikka ja vargset etteplaneerimist teab ja tunnistab. Aga see on nüüd siin minu väike salahirmu-saladus.

  12. XXX

    http://hannesrumm.blogspot.com/2008/07/eesti-eriprane-ametniku-viha.html
    Mulle ei meeldi sõna ametnik üleekspluateerimine selles blogipostituses. Mis mõttes ametnik erineb muust töötajast? Selles mõttes, et ametnik on eesti keeles saanud nagu sõimunimeks. On saanud heaks tavaks metnikke tümitada.
    Ometi teevad enamus nn ametnikke oma tööd hästi, aga suhteliselt madala palga eest, sipeldes ka ise ka kellegi teise poolt kehtestatud üksteisele vastukäivate määruste ja seaduste rägastikus.

  13. Mari

    Meie oleme ka üüritulult alati ausalt maksu ära maksnud. Ettemaksu kontot (nagu Talupoeg Puhh) ei ole kasutanud. Tuludeklaratsioonis märgime eelmise aasta üüritulu ja süsteem arvutab maksu välja.

  14. thela

    Üüritulu tuleb tuludeklaratsioonis deklareerida, tulumaks on 21%. On legaalne võimalus mitte maksta, kui anda korteri haldamine üle firmale ja üüriarveid esitab ettevõte. Aga sel juhul jääb ka tulu ettevõttele.

  15. eppppp

    XXX, mina siin oma postituses oma meelest kiidan ametnikke ja tänan neid saadud info eest. Minu sõnatunnetus ei ütle, et lihtsalt sõna “ametnik” oleks paha. Aga muidugi võid selle asendada mõttes “klienditeenindajaga”, mulle jälle see sõna eriti ei meeldi. maitse asi.

  16. CV

    Lisaks eelnevatele soovitustele lugemist:

    1. Kuna soovite oma residentsuse määrata, siis igasuguste vaidluste vältimiseks soovitan ka lisaks USA poolt hangitavale tõendile (eelviidatud 8802) ajada korda asjad Eesti Maksuametis vormiga R. Lisalugemist ja viite vormile saab siit (alates punkt 2): http://www.emta.ee/index.php?id=1529#2.1.

    2. Soovitan hoolikalt läbi lugeda Maksuameti juhendi, mille leiab siit: http://www.emta.ee/index.php?id=1525

    3. Kindlasti peate tutvuma ka Eesti ja USA vahelise topeltmaksustamise vältimise lepinguga, mille leiab siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/79001

    Üldiselt on põhiprintsiipideks (need on üldreeglid, mida tuleb alati täpsustada vastavast lepingust):
    a) töötasudelt makstud tulumaksu osas see, et residentsusriik võtab arvesse topeltmaksustamise lepingupoole riigis makstud tulumaksu lõpliku maksukoormuse arvutamisel (näiteks: teenin Soomes 30 tuhat eurot ja Eestis 10 tuhat eurot aasta, tulumaks on makstud mõlemassa riiki, residentsusriik on Soome, tuludeklaratsiooni esitan Soome, kus esitan tuludeklaratsiooni lisana Eesti Maksuameti tõendid Eesti tuludelt makstud tulumaksu kohta ning see võetakse Soome poolt arvesse kui makstud tulumaks ja seda ei tule teistkordselt tasuda – tihtipeale tuleb küll juurde maksta, sest Soome tulumaksu protsent on mul kõrgem kui Eesti 21%).
    b) residentsus muutub kolimise hetkest, kui on plaan minna jäädavalt, mitte kalendriaastas 183 päeva reegli täitumisel. See on üldine valearusaam residentsusest, et see 183 päeva reegel kehtib kalendriaasta kohta.
    c) kinnisvaraga seotud tulud tuleb deklareerida kinnisvara asukohariigis – seega võib teil tekkida vajadus esitada tuludeklaratsioon nii Eestis kui ka USAs, mis on täiesti tavaline praktika – teie maailmakodanikena peate orienteeruma, mida kummalgi tuludeklaratsioonil tuleb deklareerida (näiteks Eesti deklaratsioonil ei deklareerita töötulu, vaid ainult üüritulu vms).

    Äkki oli sellest abi. Ja lihtsalt teadmiseks, et see ei ole kunagi nii mustvalge. Ametnikud/Klienditeenindajad oskavad Sulle vastata ainult siis kui Sina oskad küsida ja hetkel tunduvad Su küsimused pigem ajavat ametnikke segadusse.

  17. Kati

    Kolisime Eestist ära veebruaris, tegime avaldused Rahvastikuregistrisse, suhtlesime Haigekassa ja Sotsiaalametiga jne… ja alles nüüd, kaheksa kuud hiljem sain teada, et ehkki kõik õigused olin ma kaotanud, ei tähendanud see veel, et ma oleks kaotanud kohustusi: nimelt maksuameti jaoks saab minust mitteresident alles siis, kui ma saadan neile mitteresidentsuse määramise vormi! Nemad Rahvastikuregistrit ei loe, neid ei puuduta teiste registrid – seni, kuni neile pole seda paberit laekunud, oled sa Maksuameti jaoks resident. Minu viga muidugi, et ma selle peale varem ei tulnud, aga arvestades, kui usinalt kõik teised ametid Rahvastikuregistris näpuga järge ajavad, lihtsalt ei tulnud selle peale.

    Eesti ametnikud on reeglina kohusetundlikud, vastavad ja püüavad, samas on minu meelest enamus segaperekondade ja mitme riigi vahel pendeldavate inimeste küsimusi nende (ja seadusandluse) jaoks liiga keerulised ja nõutavad protseduurid ajavad juuksekarva nii mitmeks lõhki, et mul ei õnnestu kunagi ühtegi auskohariigi ametnikku veenda selliseid tõendeid väljastama, nagu Eestis tahetaks. Seda isegi EL piires.

  18. Eppppp Postituse autor

    Kati ja ka kõik teised, suur-suur aitäh selle info eest! Lähen ka kohe seda mitteresidentsust määravat vormi uurima… Mina arvasin ka, et kõik on nüüd korras, aga järelikult siis pole.
    Võibolla see on seesama vorm, mida CV eelmises kommentaaris ka mainis.

  19. KK

    Mu sõbranna regas end EMTAs FIEks kui tal sundüürnik oli ja ta üüritulu sai. Nimelt oli tegemist pensionäriga ja too ei oleks saanud muidu omakorda riigilt toetust, mille tõendamiseks temal oli omakorda vaja üürilepingut ja maksekinnitusi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.