Arhiiv kuude lõikes: detsember 2013

Vahtrakommidest ja raamatutest ja kukkuvatest kelladest

Panen siia kiirelt ka ühe “informatiivse kommertspostituse”vahtrakommid.

1) Esiteks, kuni 31. dets südapäevani saab vahtramaiuseid tutvumishinnaga tellida. Kopin siia FB küljelt:
Aastalõpp tervislikult magusaks, ja väga soodne sõbrahind! Alates praegusest kuni 31.dets südapäevani saate tellida meie komme-kreemi otse meilt ja selliste hindadega: 28 gr pakk 1.50€, 56 gr pakk 2.90€, 84 gr pakk 3.90€ Müüme ka suuri, poolekiloseid pakke 16€. Ja lisaks ka kreemid, nende hind on 15€.
Ja iga 15€ või rohkem ost tuleb tasuta postikuluga! (muidu postikulu 2.79 € smartpostiga). Tellige vahtramaius@gmail.com või tel 53 884 889.

2) Petrone Printi kodulehel on veel käimas aastalõpu soodusmüük (kus paljudel raamatutel hinnad all 25%), see lõppeb 31. detsembri südaöösel.

3) Ja siis käib veel Petrone Printi raamatute arvustamise kampaania “kingi meile arvustus ja endale uus raamat”, see kestab kuni 6. jaanuarini.

…aga meie Martaga ja ta parima siinse sõbranna Jenniferiga läheme nüüd New York Citysse. Sünnipäev suures linnas.

10 aastat tagasi

Täpselt kümme aastat tagasi sel ööl ja hommikul olime sünnitusmajas.  Ma olin nii näljane, mul oli süüa vaja! Aga personal ei lubanud, sest nad olid juba keisrilõikes kindlad. Lapse südamelöögid olid ebaühtlased, nõrgad, või midagi sellist.

…Ta läks vaikselt ära, kui oli mu meeleheitel sosina ära kuulanud, ja ma mõtlesin: kas ta ikka usub mind! Kuhu ta läks? Ukse taha operatsiooni ootama või?

…Ja siis oli ta tagasi. Ettevaatlikult, vaikselt, et sealsamas sehkendav personal ei näeks, sokutas ta oma jakitaskust mulle pihku KAKS PIRUKAT, kaks kõige paremat pirukat! Ja nii kui ma need – ikka salaja – alla kugistasin, võtsid minuga ühendust taevased väed ja tuli jõudu,  lausa uskumatu laviin uut jõudu.

Ma olen Justinile paljude asjade eest tänulik, aga hetkeseisuga tunnen, et need kaks pirukat pälvivad esikoha.  See oli nii paljudes eri tasandites “usalduse õppimine”, mida need pirukad mulle sümboliseerivad. Enese usaldamine, oma jõu ja sisetunde usaldama õppimine,  ja muidugi ka teise usaldamine.

… Päike paistis, oli talvine pärastlõuna.

Ja kui ta oli minu seest välja pääsenud, siis märkasin, et tal on niiiii targad silmad. Veel targemad, kui ma ette kujutasin.

Tere tulemast maailma! Nii neile öeldakse. Aga oli tunne, et mis “tere tulemast”, ta teab hoopis palju rohkem maailmast kui mina, nii siinpoolsest kui sealpoolsest. Tuleb teda vaid usaldada ja iseenda instinkte usaldada.

http://im1.shutterfly.com/media/47a2d639b3127ccef09b72a48cdf00000030O0wAcNmrVozZt2bUHt58K/cC/f%3D0/ls%3D0300537334556819900573192448254.JPG/ps%3D50/r%3D0/rx%3D550/ry%3D400/

…Ja kümme aastat hiljem. Ta hakkab suureks saama!

OLYMPUS DIGITAL CAMERAPALJU ÕNNE, MARTA! JA AITÄH, ET TULID :).

Unenägude aeg

OLYMPUS DIGITAL CAMERA(algusse üks unenäoline pilt äsjasest jõuluõhtust. Ja edasi, lugu, mis ilmus/ilmub jaanuari Eesti Naises mu kolumniveerus, panen juba praegu üles, et saaksite teadlikumalt magada!!! :))

UNENÄGUDE AEG

Kaksteist püha ööd.

Kui ma sellest esimest korda kuulsin, tundsin kohe ära: jah, mina usun seda. Jõululaupäevast kuni kolme kuninga päevani olla vanade uskumuste järgi see aeg, kus suuri aktiivseid töid teha ei tohi. See on aeg, kus tuleb magada. Korralikult ja unenägudega.

Sest see on aeg aastast, mil inimene on kõige paremini iseendaga kontaktis. Loe edasi Unenägude aeg

Aasta kokkuvõte

Epp ja MariaMulle ei meeldinud see number. 2013. Kohe algusest peale mõtlesin, et selle aasta võiks veeta talveunes või lihtsalt kuidagi vahele jätta. 13 ju!

Tõsi, sada aastat tagasi 1913 ei juhtunud ju midagi väga paha. Alles aasta hiljem jõudis paha pärale, 1914.

Kunagi selle aasta augusti algusest mäletan ma seda emotsiooni: me rabeleme ja rabelema ja me ei saa aru, mis toimub. Korraga peaks minema Setumaale niitma ja Karksisse asju sorteerima  ja Tallinnasse esitlustele ja Tartusse koosolekule ja Järvamaale Martale laagrisse järgi. “Imelik aeg,” ütles Justin, vaadates meie ühist seinakalendrit, ja ma olin nõus. Kohustused, lubadused.

Ja kõik oli justkui olemas, aga selle taustal hingas ootus muutuse järele.

Siiani oleme selles faasis. Loe edasi Aasta kokkuvõte

Vahtrakommide tänane soodusmüük ja Naistelehe lugu

Igatsen vahel taga neid aegu, kui oli üks laps ja tagantjärgi mõeldes aega kui palju, kirjutasin blogisse spontaanselt. Nüüd on ka mõtteid, aga pole aega! Praegu jälle kõigepealt “kommertstekst”, ehk huvitab kedagi, kes kiirelt reageerib. Kopeeritud Facebookis meie vahtramaiuse küljelt:

kommidTÄHELEPANU, PÄKAPIKUD, AINULT TÄNA! Kuni reede südaööni on siit Facebooki küljelt ostetud kommid-kreemid 15-20% odavamad. Seega magusa hinnad AINULT TÄNA on järgmised: kreemipott on 12.50€ (15 € asemel);
kommipakid: suur 453 gr pakk on 25€ (mitte 30 € nagu muidu).
84 gr kommipakk on 7.50€ (9€ asemel);
56gr kommipakk on 5€ (6€ asemel),
28 gr pakk on 2.50 (3€ asemel). LISAKS: kõigil üle 15 € ostudel on postikulu meie poolt! (Muul puhul postikulu www.post24.ee kaudu 2.79€). Esitage tellimus vahtramaius@gmail.com ja head maiustamist!

Ja tänases Naistelehes oli minuga intervjuu, vana kallis (ei noh, mitte vana!) Daki on intervjueerija. Panen ka selle pikas mahus siia üles. Pildiks panen selle, kuidas meie 2a Maria koolis ära lapsendati (ta on süles meie 6aastasel Annal). Koolist on palju mõnusat ka kirjutada, ja kogukonnast… Kui vaid seda sünteetilise keemia jama poleks, siis oleks siin veel  parem.

OLYMPUS DIGITAL CAMERAKolisite Eestist ära USAsse augusti lõpus, ootamatult ja poolsalaja. Oli minek keeruline?

Vahel juhtub elus päevi, kui 24 tunni jooksul tulevad suured otsused. Ma ei oska öelda, on see keeruline. See on elu. Loe edasi Vahtrakommide tänane soodusmüük ja Naistelehe lugu

Vastused Õhtulehele ja kiiret muidujuttu

/Võtsin udujutu eest ära, teen sellest homme uue postituse/

Ja uued algused? Kui öelda lühidalt, siis me korraldasime Eestisse vahtrakomme – koduleht on siin www.facebook.com/vahtramaius.

Andsin Õhtulehele ka intervjuu, nad olid ennegi pärinud ja seekord oli midagi uut öelda, mitte enam sellest augustikuisest fopaast rääkida… Panen küsimused ja vastused alla, siin lingil on näha lugu, mis nad kokku kirjutasid, ikka Õhtuleheliku pealkirjaga ja kolm korda liialdades, aga sellised nad meil ju on.

Algsed küsimused-vastused on siin (ja panen vaatamiseks ka kommipildi kõrvale):

vahtrakommidHakkate tegelema ekspordiäriga – miks selline äriline mõte nüüd?

See vahtramaiustuste Eestisse toomine juhtus konkreetselt tänu sellele, et ma otsisin oma lastele siin Ameerikas midagi magusat ja samas tervislikku. See on ilmselt üks tervislikumaid komme maailmas üldse. Loe edasi Vastused Õhtulehele ja kiiret muidujuttu

Minu reisipäevik

reisipäevikudMa ütlen uhkusega, et idee sellise reisipäeviku tegemiseks “Minu”-sarja formaadis on minu oma :).

“Oh, mul on hea idee!” stiilis kirju saadan ma meie kirjastuses laiali üsna sageli, nii mõnigi neist osutub seest tühjaks või siis ei suuda ma tõestada, et seal võib sisu sees olla. Aga seekord olin 100% kindel, et see  idee väärib teostust, sain ka kahtlejad enda poole.

Ja teostus… aitäh meie andekale kujundajale Anna Laugule, kes peaaegu iga uue raamatu puhul kaantega uuesti üllatada suudab. Nii ka reisipäevikute puhul.

Kui kirjutasin tootetutvustust, siis sain aru, et mul on umbes 12ndast eluaastast alanud  armuvahekord märkmikega. Päevikukirjutamisega.

“Kas oled vahel mõelnud, et Su elu on nagu raamat, mis vääriks kirjapanekut?
Kas oled lootnud, et Su plaanitud reis tuleb nii suurejooneline, et selle võiks kirja panna, võibolla mõned fotod juurde kleepida, ja riiulisse reisikirjade ritta tõsta?
Märkmik on märkmik.

Aga märkmik on alati ka lubadus, ootus, võimalus kõigeks.
Valged lehed loodavad, et neist saab maailma tähtsaim raamat just Sinu jaoks.”

Nii ma kirjutasin. Tootetutvustuseks. Ise peast läbi lastes,  kui palju kordi oma elus olen ma ennast leidnud mõnes poes, olgu see siis Euroopas, Aasias või Ameerikas, käega laskmas üle märkmikute, sisse vaadates, nuusutades, proovides järgi, kui hästi murdub ja ega keskelt lehed lahti tulema hakka… Juba ette tundes seda mõnu, kuidas ma neid lehti täitma asun. Loe edasi Minu reisipäevik

Kellest ja kuidas Jass sündis ja mis edasi saab

Jassi_pass_KAASNaljakas asi on nende “sünnilugude” kirjutamisega. Ma oleksin pidanud selle loo üles kirjutama augustis. Mäletan, kuidas läksime Võtikvere raamatupäevale ja just öösel enne seda lõpetasin “Jassi passi” käsikirja, saatsin selle edasi keeletoimetajale-kunstnikule… Ja Võtikverre jõudes olin veel täiesti sünnitamisjärgses laines, nägin kogu maailma Jassi pilguga. Isegi laval ei tahtnud rääkida mitte neist raamatutest, mis juba olemas, vaid oleks tahtnud just sellest äsja valminud Jassi-maailmast rääkida…

Praegu aga istun ma New Yorgi lähistel, Greenporti raamatukogu lasteosakonnas, ümmarguse laua taga ja minu ümber on lahti mitu muinasjuturaamatut. Loe edasi Kellest ja kuidas Jass sündis ja mis edasi saab

Kuidas jõuda kingirõõmuni? (alternatiivpealkiri: Kuidas jõuda iseendani?)

jõulukingid(Ja siin on äsja ilmunud, detsembrinumbri Eesti Naise kolumn. Ma ei teagi, kumma pealkirja all see lugu ajakirjas ilmus… Pildiks panen ühe Justini tehtud foto mullusest Viljandi waldorfkooli jõululaadast.)

NIISIIS, KUIDAS JÕUDA…?

Ma alustaksin oma jõulukingituste juttu hoopis kaugemalt – tahaksin rääkida tänulikkusest.

Hiljuti sattus mulle näppu uuring, mis vaatles, mil määral erinevad inimesed on valmis sõnastama enda tänu ümbritsevate olude ja inimeste suhtes, ning mis sellest välja saab lugeda. Uuringu tulemused olid ühesed: selgus, et inimesed, kes suutsid oma tänu sõnastada, olid üleüldse oma eluga rahuolevamad ja õnnelikumad.

Mis on siin põhjus, mis tagajärg? Tänumeel või õnnelik olek? Ei tea täpselt, aga tundub, et tänusõnade kaudu on sellesse positiivsesse ringi siseneda lihtsam. Meenub näiteks Dalai Laama ütlus: iga tunde taga on mõte ning kui me ka oma tundeid ei suuda teadlikult hallata, siis oma mõtteid suudame küll. Niisiis on meie enda otsus, meie küsimus iseendale igal hommikul: mille üle me tänulikkust tunneme? Kui sõnastame selle vastuse, siis olemegi juba sisenenud õnnelik-olemise-ringi. Loe edasi Kuidas jõuda kingirõõmuni? (alternatiivpealkiri: Kuidas jõuda iseendani?)

Korras instinktid

Jalutuskäik dinosaurustega(See on Eesti Naise novembrinumbrisse kirjutatud kolumn, räägib meie elukesest oktoobrikuus ehk et väikese ajalise nihkega :). Pilt on võetud filmisarja “Jalutuskäik dinosaurustega” reklaamist.)

Viimased poolteist kuud, pärast Ameerikasse kolimist, olen saanud erakordselt intensiivse lastekasvatuse-kogemuse. Vanasse koju jäi maha turvavõrgustik kooli, sõprade ja lapsehoidjatega. Uues kodus polnud esialgu kedagi. Kohe algas aga kool ja algasid kahe vanema lapse küsimused, sest palju asju oli siin teisiti. “Miks sa arvad, emme, et värvilised pulgakommid on pahad?” (Martalt, kelle õpetajale saatsin hea-hinde-auhinnana jagamiseks mahekomme, mis jäid värvigaleriilt tublisti maha tütre klassikaaslaste omadest.) “Miks meil on ainult üks ja nii väike telekas?” (Annalt, kes käis külas klassikaaslasel, kel kodus igas toas hiigelekraan.) Loe edasi Korras instinktid