Arhiiv kuude lõikes: märts 2018

Petitsioon lugejatelt lisatiraazhi saamiseks?! :)

(Pilt: Eesti Ekspressist.)

Istun ja mõtlen, et kas see on uni. Varsti ärkan üles.

Või nagu ma ütlesin eile:  “Oleks keegi mulle kuu aega tagasi ennustanud, et selline lahe olukord mind Eestis ees ootab… et 33 000 raamatut läbi müüdud ja peavalu on selles, et väheks jäi ja vaidlus on selles, kas ja kes juurde trükiks… Ma kindlasti poleks seda uskunud.”

http://petitsioon.ee/meie-eesti

See on vist küll Eesti kirjanduse ajalugu? Ja ka Eesti rahvaalgatuse ajalugu?

Kas on enne kunagi Eesti rahvas omale ametliku petitsiooniga raamatutiraazhi juurde nõudnud?

(Kultuuri on muidugi nõutud, näiteks tsaarile kirjutati kord palvekiri Aleksandrikooli avamiseks… :)) Jätka lugemist

Ah et miks ma soovin müüa “Indiast” kivipoodi?

KUULUTUS TÄPSEMA INFOGA: https://www.kuldnebors.ee/81745208.

Jah, muidugi, pean sellele küsimusele vastama. Seda küsivad nii poega seotud inimesed kui ka mu sõbrad kui ka ajakirjanikud, nüüd ka võimalikud ostjad.

Esiteks toob see mind küsimuse juurde, et miks ma üldse tegin “Indiast” kivipoe. Siiamaani ei tea, kuidas see juhtus. Novembrist 2015 sai mu uus kiviaeg alguse. Tuli visioon, võimalus, toetus. Ühel hetkel avastasin end täiesti uues maailmas, tegelesin enda harimisega uutel aladel, alates gemmoloogia ja geoloogiaga, lõpetades raamatupidamise ja disainimisega.

Vahepeal suutsin ikkagi kirjutada ka mõne raamatu. (Ka “Kalliskiviraamatu”!) Jätka lugemist

“Edu on sama keeruline kui ebaedu” ja Maxima “Meie Eesti” kampaaniast

…Ütlesin endale, et aitab, mina sellest “Meie Eesti” hullusega täna rohkem pead ei vaeva, aga ma ei saa parata, mõtted keerlevad ikka selle juures.

Sain ennist telefonikõne Maxima turundujuhilt Jannelt. Poeketi seisukoht on selge, kampaania on läbi, tiraazh läbi müüdud, nad liiguvad edasi. Ja see ongi arusaadav, professionaalne. Nad teevad poodi, neil on plaanitud kampaaniad ja üks kampaania läks üle ootuste edukalt.

Ja ma olen saanud viimase nädala jooksul kümnete kaupa kirju ja isegi telefonikõnesid võõrastelt. Neilt inimestelt, kes ka soovivad seda “Meie Eesti” raamatut ja kellele ei jagunud. Jätka lugemist

Äraminekust ja tagasitulekust (Neeme Raud, Postimees, minu vastused)

Värskes Postimehes on Neeme Raualt pikk lugu “Teretulnud või mitte”… Ka minu meilikasti potsatasid Neeme küsimused, umbes kuu tagasi, olin sel ajal kõrgel ja kaugel Colorados, mõtisklesin seal nagunii neil teemadel.
Ja olgu öeldud, ma kirjutasin need oma vastused siis, kui olin pigem kurvas ja vabanenud meeleolus, mul oli eelmisel aastal Eestis üsna palju netikiusamise kogemust ja üldse oli kuidagi raske aasta. Aga nüüd, Eestis tagasi kümnendat päeva, olen palju rõõmsam. Värsked kogemused on peale tulnud: mulle on Maxima “Meie Eesti” juhtum toonud arusaama, et eestlased hoiavad vahel ikka üllatavates kohtades kokku (näiteks üksteisele kleepse kinkides :)).
 –
Minu vabavormis vastused:
Väga hea näidend, Andra Teede kirjutatud ja Laura Metsa lavastatud” 45 339 km2 raba” räägib just äraminekust ja natuke ka tagasitulekust, soovitan seda kõigile…
Etendus lõppeb videolõikudega, kus inimesed erinevates keeltes õhkavad teemal, kui ilus on Eesti loodus, millised armsad rabamännid, ah, kui armas on see esivanemate maa. Ja nende videolõikude all polnud subtiitreid… Ma mõtlesin esimesel hetkel, et see on  kogemata, tehniline äpardus, ja siis sain aru: see on ju tulevik.
Kellelgi pole neid subtiitreid vaja, kui eesti keelt enam ei räägita.

Jätka lugemist

LISATUD TÄPSEM KUULUTUS Soovin “Indiast” kivipoe müüa (kas täielikult või osaliselt)

LISATUD: KUULUTUS TÄPSEMA INFOGA: https://www.kuldnebors.ee/81745208.

 

Tervitused New Yorgi lähistelt, vihma ja tormi seest.

Ma asun nüüd aktiivselt kuulutama, et soovin “Indiast” (www.indiast.ee) poodi müüa. Keda huvitab see teema täpsemalt, võta minuga ühendust. Nädala pärast olen Eestis ja saan ka kohtuda.

Poe esimene aasta näitas kasumit, samuti teine aasta, mitte väga suurt, aga potentsiaal on väga suur. Sõlmitud on ka frantsiisi (eel)lepingud, võimalik on laieneda mujale Eestis.

Mina olen valmis jääma (vähemus)osanikuks või siis mingi muu kokkuleppe alusel tegelema edasi blogiga. Aga mul on vaja elus edasiminekuks (muude lugude jutustamiseks) rohkem vabadust ja vähem vastutust. Olen rahul, et sellise ilusa ja omamoodi koha olen loonud, aga olen ka kindel, et keegi teine saab seda edasi arendada, kas siis täitsa iseseisvalt või minu panust vajades, seda saame juba arutada.

Palun ühendu epp.petrone@gmail.com ja jagan täpsemat infot.