Arhiiv kuude lõikes: jaanuar 2019

Kas mina tunnetan klaaslage? “Naistest köögis” ja postfeminismist.

Ma siin nüüd taas mõtisklen :). Üritan iga päev aega võtta ja blogisse kirjutada, uus motivatsioon on leitud seoses sellega, et olen Eesti 200. sünnipäeva peale mõtlemas, teisisõnu “Eesti 200” nimekirjas Kagu-Eestis. Ja tänane päevateema, seoses tänase rahvusvahelise naistemarsiga, olgu “Naised köögis” ja klaaslagi.

Imelik lugu. Olengi siia tulnud selleks, et seda küsimust tunnistada ja vaadata, kuhu ma sellele küsimusele vastust otsides välja jõuan.

Miks mina klaaslage pole märganud?

Kas ma olen kuidagi imelik? (Kas nii napakas, et ei märka ahistamist oma elus? Või olen nii tugev, et mind ei anna ahistada?)… Igatahes minu jaoks on feminism alati tundunud… küll oluline, aga justkui mitte päris minu isiklik teema. Teisisõnu: ma võin solidaarsusest marssima tulla, aga mul ei ole eales olnud probleemi enda kehtestamisega meeste hulgas.

“Sa oled postfeminist,” ütles kunagi mu mees Justin. Ja see tundus naelapea pihta olevat.

Jätka lugemist

Koduõppe teema jätkuks: individuaalne õppekava sai valmis

Kas teate, et iga koduõppe laps peab igal õppeaastal saama endale individuaalse õppekava? Midagi samasugust teeb ka kooliõppe lapse õpetaja oma klassi lastele, mu teada.

Meie õppekava sai alljärgnev, ja ma sain seda tehes täiesti aru, miks seda pisikest bürokraatiat vaja on. See tõesti kaardistab ja innustab! Ehk on seda veel kellelegi vaja, nii et olgu see siin üleval: targaks ja tugevaks saamise plaanid…

…7-aastasele Mariale selle aasta jaanuarist juunini.

Perioodi jooksul plaanitavad õppeained on eesti keel, inglise keel, vene keel, matemaatika, käsitöö, kunst, sport ja muusika. Ja lisaks kõige selle sisse lõimitud teemanädalad ja päevalood.

Jätka lugemist

Minu kümme klikki ehk kuidas juhtus nii, et ma otsustasin minuti jooksul ära “Jaa, ma tulen kandideerima Riigikogusse”

(pilt: meie linnakodu lähistelt ehk Põlvast, Aasa täna aasalt.)

…istun siin ja otsin enda sees neid võimalikke “korduma kippuvaid küsimusi”. Kui ma näiteks oleksin nädala pärast ühes rahvamajas ühes Kagu-Eesti nurgas rahva ees, siis mida te mult küsiksite?

Ma olen väga ammu seda ise endalt küsinud, et mis on see jälg, mis ma endast maha jätan. Mis on minu potentsiaal? Viimased aasta-kaks on olnud mu elus pigem kriis, elu ajutisuse tunnetamine, ja seda enam ujub pinnale see suur küsimus. Mida ma saaksin parandada, mida ma saaksin peatada? Ja veel olulisem: kuidas?

Ma ilmselt ei ole romaanikirjanik, ma ilmselt ei ole ärinaine. Ma ei hakka rohkem siin ruumi kulutama sellele, kes ma ei ole. Aga kes ma olen, kes ma võiksin olla, kui ma pingutan oma potentsiaali täitmisel? Iga anne on ju ka ülesanne. Ma tean, et mu (üles)anne on lastekirjanik olla, aga kas midagi veel?

Jätka lugemist

Koduõppe esimene nädal: loomad

Selle nädala logistika:

+ Toaseina sai kork(põrand), nii et saab kõike huvitavat ja olulist ja isetehtut knopkaga seina torgata.

+ Ja panime Mariaga kirja kõik need teemad, mis teda maailmas huvitavad. Iga nädal hakkab olema üks teema ja nii nad hakkavad tasapisi roteeruma. Ma sain teada, mis teda huvitab, ja sain talle anda sellise tunde, et tema ise sai otsustada, mida ta õppima hakkab. Edaspidi hakkab küll vanemlik tasand ise neid nädalaid otsustama :). Aga samas. Laps teab parasjagu pikalt ette, et praegu on selle teema nädal, aga järgmiseks tuleb vaat tolle teema nädal.

Niisiis: loomad.

Autosõidul ja metsas mängisime äraarvamismängusid. “Ma olen imetaja, keda leidub vaid Austraalias. Ja mu beebi ronib kohe pärast sündi mu taskusse ja hakkab seal rinda imema.” (arvas ära!). Või “Ma olen elevandi esivanem ja ma surin välja, sest inimene õppis mind küttima.” (arvas ära.) Ta ise suutis sama lahedaid mõistatusi pakkuda, muidugi oma lapseliku mõtlemisega, nii et mina õpetasin teda suureks saama ja tema õpetas mind lastekirjanikuks saama :).

Ja kokkulepe oli, et jätame meelde küsimused, millele me vastuseid ei tea, siis uurime pärast õhtul internetitunnis.

Jätka lugemist

Miks kodukoolitus/koduõpe?

…Mõtlesin mõnda aega, kas teha kodukoolituse kohta eraldi blogi, või lükata tolm kunagiselt lasteblogilt, või kirjutada siia.

Ja ostustasin viimase kasuks: olgu see eluosa dokumenteeritud mu kõige vanemasse ja kõige mahukamasse netipäevikusse.

MIKS KODUKOOLITUS?

Ma olin ise ka natuke kodukoolitatud, lasteaias ei käinud, sain ema kõrval raamatukogukoolitust, vanaisa kõrval loomaarsti-assistendi koolitust. Olen oma lapsepõlve tagantjärele tunnetades aru saanud, milline väärtus see oli, et need kaks täiskasvanut mulle oma aega pühendasid.

Jätka lugemist