Minu kümme klikki ehk… “Jaa, ma kandideerin Riigikogusse”

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Tekitad tõsiseid kahtlusi: kui ei suuda isegi oma kauplust korralikult maha müüa ja selleks vajalikke lepinguid teha, kuidas suudad siis aru saada majandusdokumentidest jm majandusega ja lepetega seostuvast, mis riigikogus läbi arutleda/vaielda on vaja? Teine Aunaste oleksid lihtsalt (vt klippi Ärapanijast).

  2. Arusaadav küsimus! Kivipoe müügiga juhtunud segadus tekitaks igaühes kahtlust.
    See müügitehing käis ju läbi notari ja ka koostöölepe ja vara ost-müük oli juristide poolt toimetatud.
    Mis siis valesti läks?
    Suurim aps, mille tegin, oli see, et andsin võtme tulevasele omanikule liiga vara üle ja ise pühendusin oma lapse kooliminekule.
    …Aga õnneks saab nüüd öelda, et rahu on maa peal, eilse seisuga toimus leppimine.

    Mulle on kivipood olnud suur õpitund ja ma sain just nimelt paremini aru sellest, mismoodi maailm toimib. Kirjastust olin ju pidanud üle kümne aasta, aga õnnestus endale omal ajal nii hea osanik leida, et ma ei pidanud kirjastuses kuluarvestuse ja käibedeklarite jms-ga tegelema, need asjad sain ma just oma kivipoe kahe aasta jooksul selgeks.

    Minu arusaam Riigikogu-tööst on selline, et toimub 1) ala valik, 2) sellesse süvenemine. Minu alad on kindlasti mets ja haridus, eriti südamelähedane on mulle see küsimus, kuidas saaks maal metsas hakkama lastega pere :).
    Muidugi peab ka selle küsimuse üle arutlemiseks oskama lugeda, kirjutada, arvutada ja nende tehete taha näha, kaugemale vaadata. Aga ma arvan, et ma oskan seda. Isegi kui kivipoe ostu-müügi üleandmisega jama tekkis.

    Ja veel, kui minu suurim viga juristide sõnul oli liiga usaldav meel selles kivipoe-jamas, siis ma loodan, et ma seda usaldavat meelt ikkagi päris ära mitte kunagi ei kaota.

  3. Njah. Ütle kohe, et riigikogulase palk ja hüved on need mis ahvatlevad. Üksik hääl ei tee riigikogus midagi ära. Mugav jasoe koht…..

  4. Mu meelest on võimalik kiirelt vaadata ja arvutada, kas N erakond on N kandideerijale lubanud Riigikogu kohta või mitte. Ja mina olen siinses ringkonnas (Kagu-Eestis) “Eesti 200” ridades viimasel kohal, samuti olen ma lõpuotsas partei üldnimekirjas.
    Teisisõnu: mul ei ole parteidopingut. Partei ei ole mulle mitte midagi lubanud, samas on ta mulle lubanud kõige olulisemat: ma võin vabalt oma arvamust avaldada. Eilset postitust (mille all me praegu kommenteerime) ei ole keegi sõnakestki toimetanud, ma lihtsalt ise kirjutasin.
    Nii et tõesõna, ma ei ole nn sooja koha peal väljas. Hüpoteetiliselt, teoreetiliselt võib see juhtuda, et saan sisse, aga tõesti vaid siis, kui ma saan väga palju hääli.

    Ma tõesti soovin antud ajaperioodil oma mõtted koondada ja hinge pealt siia blogisse ära öelda, mis kogunenud on. Või kui kusagile raadiodebatti vms kutsutakse, võin seda ka seal teha.
    Ma soovin, et mu hääl oleks rohkem kuulda. Ja selge on see, et mõlema võimaluse puhul – nii siis, kui saan sisse Riigikogusse kui ma siis, kui ma ei saa – jõuavad mu küsimused kaugemale kui lihtsalt (Kagu-Eesti) nurgas norutades.

    Materiaalsete hüvede osas on mul oma kogemus (mul on olnud elus palju raha ja olen seda kaotanud, ja ma pole märganud korrelatsiooni, et raha õnnelikuks teeks), nii et olen igal juhul arvamuse juures: mõõdukas kasinus teeb õnnelikumaks ja arendab. Ma ei jookse selliste hüvede kannul nagu suurem auto või palk. (Minu) õnn peitub sidususes, tasakaalus ja eneseväljenduses.

    PS. Üks minuga ammu tehtud lugu:
    https://bioneer.ee/epp-petrone-positiivne-tulevikustsenaarium-peitub-kasinuses

  5. Epp, kahte asja kommenteerin.
    1) ÜHE MINUTI JOOKSUL, päriselt ka või? Niisugust otsust vastu võtta???
    2) Ja METSADE KAITSJATEGA sa praegu küll ei ühinenud, kui vaadata, mis on Eesti 200 programmis. Neil pole mu teada enne sind ühtegi rohelise vaatega inimest, vaatasin isegi praegu huvi pärast erakonna kodulehele, “loodusvarade väärindamine”, st ju ära kasutamine, tselluloosiks tegemine? Oled sa sellega ikka kursis, et SA EI ÜHINENUD METSADE KAITSTJATEGA?
    Sa tead, et rohelised ootasid sind korduvalt tagasi. Ju siis ei taibanud õige minuti jooksul helistada.

  6. Hei, Heleri. Kas sa oled ehk seesama Heleri (vist Inglismaalt?), kes siin blogi algusaastatel palju kommenteeris? Nii toredad nostalgiahetked on siin mul igatahes, järsku on blogi kommentaarium elama löönud, nagu vanadel aegadel, kui siin Andry, Monika ja teised arutlesid.
    Aga vastused sulle.

    1) Võimalik, et liialdasin. Alguses ütlesin, et vajan mõtlemisaega ja helistan kiirelt tagasi, aga siis tundsin, et siin ei ole vaja mõelda, siin on vastus. See oli maksimum neli minutit, ma tõesti stopperit ei hoidnud. Igorilt võib tema ajataju osas küsida :).

    Aga ma olen näinud uuringuid, et olulised otsused ja õiged otsused tulevadki väga kiiresti. Alateadvus on tugev jõud ja parem on teda usaldada ja arendada. Iseennast kuulata.

    Ja veel, inimestele heidetakse otsustusprotsessis ette tavaliselt kahte asja: kas seda, et otsustad üksi, või seda, et kuulad teiste arvamust.
    Nagunii ei saa kõigile oma otsustusprotsessiga meelde järgi olla ja parim, mis saab, on aus olla.

    Mu meelest oli täiesti õige ka Mart Sanderi lähenemine, tema “Eesti 200-ga” ühinemise protsess. Tema küsis just arvamusi, oma FB-sõprade käest, vajas sellist setimise ja arutlemise aega.

    Ja ma ütlen sulle ausalt, olin tegelikult ise ka üllatunud sellest tugevusest, kuidas see JAA tuli mu seest. On asju, mida saab ära tunda ja mida saab hiljem analüüsida, ratsionaliseerida ja “pihta saada”, miks just nii see otsus tuli.
    Ja see toob mind su teise küsimuse juurde…

  7. Kandideerimine ei tähenda veel, et saadaksegi Riigikokku. Esiteks – kas sinu poolt valitud erakond üldse ületab künnist. Teiseks- kas Sina kui poliitikas uustulnuk pääseks ka riigikokku, kui erakond saakski mõned kohad. Tahtjaid on ju väga palju! Sa teed juba plaane, kuidas kolid Tallinna ja mis hakkad uues ametis tegema.
    Mina paneks paika oma peamised prioriteedid, millest oleks esimene kasvatada Maria jt lapsed elus toime tulevateks kodanikeks. Ja kuidas Sul jääks aega Maria koduõppega tegelemiseks, kui Su elu hakkab täitma poliitika?

  8. …niisiis, Heleri, küsid umbes nii, et miks ma rohelistega ei (taas)ühinenud.
    Minu arusaam igasugusest poliitikast on see, et kui just päris maailmavaateliselt teine poliitikatiib ei ole, siis loeb inimene. Loevad inimesed, kes seda poliitikat teevad.
    Ja kuna mul on kindel sisetunne, et kaks minu vana tuttavat, Kristina Kallas ja Igor Taro, on võimelised mind kuulama, siis ma olen õiges kohas. Ma saan “Eesti 200” metsaprogrammi rohkem metsapoole pöörata ja ongi kõik.

    Muidugi olen ma hingelt roheline ja ma olen ka Elurikkuse Erakonna tegudel silma peal hoidnud. Ja ma usun, et KUI ma kas otse või kaude Riigikogusse otsustajate hulka oma sõnaõiguse saan, siis ongi roheline Riigikogus: nagunii hakkavad kõik rohelist verd inimesed koostööd otsima ja tegema.

    Tundub, et just “Eesti 200” ridadesse oli sellist Mikita-fänni juurde vaja nagu mina ja ju ma selle siis minuti või nelja jooksul ära tunnetasin.

    Ja ehk on rohelistele just Anu Saagimit vaja, et rohelised sisse saaksid. Minu meelest ajame lõppkokkuvõttes kõik ühte asja ja hoolime sellest, et mets, maa ja rahvus alles jääks. Ei maksa liiga tõsiselt võtta seda lähema kuue nädala sudimist, ja tõesti palju suurem küsimus on see, et kas ja kus me 99 aasta pärast oleme. Ja selles suhtes oleme nagunii ühes paadis. Mina valisin selle paadiotsa, kus rohelisi hetkel vähem oli, aga ma luban, küll ma “Eesti 200” seest rohelisemaks muudan. 🙂

  9. Helle, see on päris hea valimisloosung, “Kandideerimine ei tähenda, et pääseks Riigikogusse” :). Ma siiski keskenduksin teistele loosungitele. Kokkulepe antud (valijate ja valitavate) subkultuuris on mu meelest see, et ei keskendu sellele, kas pääseb või ei pääse.
    Ma lihtsalt panin kirja selle, et ma olen valmis minema. Mu hea sõber Liivika Simmul, Püha Johannese Kool Tallinnas, loodan sisse saada, sest olen olnud kaude selle kooli alguse ja arengu juures… Ja ma tean, et ka Tallinn võtaks soojalt mind vastu pärast seda kui Mariat oleme kodukoolitanud (see plaan on esialgu ju kevadsemestriks).

  10. Avaldasin ainult oma arvamust. Oma otsused teed muidugi ise, kui just ei aruta mõne lähedase inimesega asjad läbi. Sa oled selline hulljulge ja “plaanid muutusid”inimene. Ma tahan, et Sul elus vähem pettumusi ja tagasilööke oleks. Soovin Sulle kõike head!

  11. Kas Sa ei kirjutanud hiljuti, et lähed uuesti Ameerikasse? Või ma mingit vana lugu lugesin…kogemata…

  12. Vana lugu, ma arvan. No eks ma vahel ikka käin seal, aga harva, korra aastas. Ja praegu plaani pole. (Mõnes paralleelelus tahaks Coloradosse küll tagasi sattuda.)

  13. Eesti mets vajab 100-aastast plaani. See on see, millele me peame oma energia praegu suunama – lepime kokku, väga pikalt ette, kuidas me Eesti metsa käsitleme, kuidas me temaga toimetame. Me ei saa ka majandusmetsa jätta lihtsalt raiumata, see oleks meist rumal. Me peame kokku leppima kuidas me seda raiume, mida me sellest teeme. Me peame oma majandusmetsa panema meie ühiskonna hüvanguks tööle, mitte üksnes ümarpalki välja vedama. Suuname oma teaduse arengu sinna, kuidas oma metsaga ümber käia, kuidas targalt majandada, kuidas metsa ühelt pool säilitada elurikkuse jaoks ja teiselt poolt majandusmetsaga toimetada nõnda, et meie elukeskkonda see rikastaks. Eesti puitarhitektuuri võidukäik võiks olla üks meie eesmärkidest.

  14. Väga hea postitus ja selgitus, kuidas sünnib otsus end siduda ühe poliitilise ühendusega ja kandideerida. Ma arvan, et seda sorti lugusid on täitsa palju Eesti poliitikas ja ka edulugusid.
    Ühest küljest on risk – seod end tähtajatult, alati tuleb Googeldades välja see info ja kui siiski hiljem partei muutub (vast hea näide on Vabaerakond, kes tuli teotahtelisena ja mingil hetkel selgus, et tegemist on mingi suhetepuntra ja passiivse kambaga, paljude silmis läbikukkunud üritus), siis distantseerumine ei ole enam võimalik. Seega julge otsus!

    Täiesti teine aspekt: tuleb teha selgeks, millega täpselt Riigikogu (ja tema liikmed) tegelevad. Riigikogu meie õiguslikus korras tegeleb seaduste vastuvõtmisega. Ja kõik seadused on piiritletud riigieelarveliste vahenditega. Seega kindlasti on igal Riigikogu liikmeks kandideerijal enda ideed ja eesmärgid, aga minul, valijana, on jäänud täielikult mulje, et kandideerija ei ole läbi mõelnud, millised on tema vahendid olukordade mõjutamiseks. Lihtne näide ongi väikekoolide sulgemine: see ei ole absoluutselt Riigikogu pädevuses, koolide üle otsustavad KOVid, keda Riigikogu saab suunata ainult eelarveliste vahendite näol raha eraldamisega. See, mida KOV enda eelarvega teeb, on puhtalt KOVi otsustuspädevuses. Kindlasti kõik pooldavad väikekoole, aga lihtsalt nende pidamine on niivõrd kallis, see tuleks kellegi teise arvelt.

    Mu jutt ei ole üldse kriitika ja ma tegelikult väga väga tervitan, et asjalikud inimesed kandideerivad, aga lihtsalt on jäänud mingi nihkes arusaam, et Riigikogu liige saab TEGELIKULT enda ideid ellu viia. See ei ole päris must ja valge.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar