Blogimaailma iseregulatsioonist ja muust

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Viimase EN lugu oli hea, soe.
    Et keegi end nüüd välja elab…mnjah….väga nõme, väiklane, vastik.
    Kas saaks ehk saata järelpärimise ASNi, et kuidas blogid kvalifitseeruvad ja kas – näiteks – võib inimene tema kohta mingis blogis avaldatu pärast kohtu poole pöörduda. Minu kuri kahtlus on (ja olen natuke kuulnud seda asja ühelt endiselt ASNiga seotud inimeselt), et tegemist nö avaliku meediaga ja inimene peab vastutama täiega selle eest, mida blogis kribab. Kas nt arst-jurist-psühholoog võivad oma blogides klientide lugusid rääkida? Kas üldse võib teise inimese blogis kohta inetusi rääkida ja too peab vait olema?
    Fred Jüssile hoian pöialt.

  2. mis see nüüd siis on? demokraatia kehtestamine relvade abil? kuna meile tundub, et inno ajab lolli juttu, siis võtame ta muidu demokraatlikust keskkonnast maha, sest inimesed klikivad tema sissekannetel liiga palju? hea maitse politsei tõttab kõigile maailma naistele appi, kabjaplaginat on juba kuulda.

  3. Epp,

    ainult üks küsimus – kas Fred Jüssi ka teab, et tema terviseprobleemid siin üleval?

    Sama asi on mind paar korda ennemgi painanud, Eesti väiksuse juures on väga lihtne ju teada, kellest jutt… kas kõik asjaosalised on ikka nõus enda talletamisega sinu blogisse. Või kust see piir üldse jookseb?

  4. Ma mõtlesin enne ja kuna ma usun hea mõtte jõusse, siis panin selle Fredile pöidla pidamise palve siia üles.

    Sellele mõtlesin ka, et mis on demokraatia ja kas see tähendab, et võib oma laste ema avalikult mustata ja kas meie peame seda lihtsalt pealt vaatama, demokraatia ju.

    Nagu näete, on mõlemad märkused (krp ja direktor) täpselt teineteisele vastu. Kas kirjutada tohib kõike versus kirjutada ei tohi. Eks me siin kõik teeme otsuseid oma südametunnistuse järgi.

  5. Minu arust oli ka see EN artikkel hästi soe ja südamlik. Selline ilus kohe. Mulle jäi mulje, et Ingrid on oma eluga edasi läinud ja halvad kogemused seljataha jätnud. Hea meel oli selle üle.
    Ja ma ise ka olen juba mõelnud, et kas tõesti ei võiks keegi need Inno labasused blog.tr.ee’st maha võtta, sest no paha on lugeda. Postimehe veebileht rikuti ära ja seda enam eriti ei külasta, nüüd on teine peamine lugemisvara-leht ka ära rikutud. Inno blogi on juba ammu hea maitse piiri ületanud ja nüüd see viimastel päevadel toimunud läbustamine on minu arust juba suisa pahatahtlik. Pealkirjadest edasi ei loe ma kunagi seda blogi, sest mulle see lihtsalt ei meeldi. Nüüd tahan juba pealkirjugi vältida.
    Ingridist on kahju. Eriti tema lastest. Kas tõesti Inno ei mõtle üldse nende peale, et niimoodi nende ema mustab?
    Oeh, kergem hakkas, kui sain selle maha öelda ja nägin, et ma pole ainuke, kes nii tunneb ja mõtleb. Loodan, et vähemalt blog.tr.ee’s asi paremaks läheb…

  6. 1) blog.tr.ee loetavus ei ole eriti suur. Vaata ise kui vähe linkimisi sinu blogile sealt tuleb.
    2) Las see Innoke ajab oma juttu. Sina võid teda ignoreerida. Aga kindlasti miski keelamise teema on jabur. Soovid J.O.K.K teemalist blog.tr.ee ?

  7. Hea Epp!

    See oli hea mõte, et ka blog.tr.ee peaks tegema mingi nn. punase lipu, nagu bloggercom-il, et mingigi kriitilise eetilise piiri ületanud blogid oma listist kustutada.
    Mina I & I-d kunagi ei loe. Seda paljude vastukajade järgi otsustades.

    direktor!
    Kõigis foorumites, blogides ja meediaväljaannetes kehtivad üsna ühtsed keelukategooriad. On ju olemas vastavad portaalid, kus sa võid oma perverssusi eksponeerida. Ka vägivallaportaalid on olemas, kuid nõudega, et seal ei kutsutaks üles vägivallale.

  8. Minule ei tule blog.tr.ee-st palju linke, sest mul on seal mingisugune tehniline arusaamatu kala sees (ma ei jõua visuaalselt sinna toppi ;), nagu Andris mulle seletas.
    Aga üldiselt on blog.tr.ee, eriti selle esilehe topi loetavus ikkagi arvestatav ju, selles pisikeses tiigis nagu Eesti blogimaailm. Eesti on nagunii pisike, kõik on miniatuurne – aga inimesed saavad haiget ikka ühtemoodi, olgu nad miljoni või tuhande inimese ees häbistada.

  9. Kristo!

    Ka sinule oli see eelnev kommentaar.
    Kõigelubamine pole demokraatia, vaid anarhia ja on inimkonnale laastava toimega.
    JOKK on loomulikult üks täiesti vale valitsemisvorm kui sellega saab mätsida kinni kõik ebaõigluse ja seaduserikkumise neil, kes on piruka juures või kellel on eriti palju raha.
    Üks poliitik ütles mulle, et talitab täpselt seaduse järgi, kuid see seadus olevat lihtsalt subjektiivselt tõlgendatav.
    Eks! Kui üks seadus on loodud nii, et seda saab subjektiivsete huvide järgi tõlgendada, siis on see seadus just seleks nii loodud.

  10. vaadake, kui i sissekanded on pidevalt esimeseks klikitud, siis kes tuleb praegu ütlema, et tegu on perverssuste eksponeerimisega? ja meie jumalike olenditena võtamegi kätte ja päästame i keelamisega kõigi nende vaeste patuste hinged, kes tema blogi loevad?

  11. See pole ärakeelamine, salvesta aadress ja mine loe. Mina saan nii aru, et blog.tr.ee kui blogijate ring võib heaks kiita või pahaks panna. See pole seadus… See on üks sõbralik portaal.
    Vähemasti küsimus teiste blogijate reaktsioonist I-le on minu arust siinpuhul väga õigustatud.

  12. Ärgem muidugi unustagem, et nagu sa ise kirjutad, saad sa Ingridiga hästi läbi. Seega, päris erapooletu e-kirju saatev kombluspolitseinik sa ju ei ole? Milleks valida pooli teemas, kuhu kõrvalistel inimestel üldse oma nina toppida poleks mõistlik? Las üks kirjutab. Las teised loevad või ei loe. Avalikult I&eks-I pereelu üle arutamine ei tee meid kedagi nendest paremaks ega mõistlikumaks.

    Ja muide, seesama blogijate ring on I sisskannete esimeseks klikkimisega juba oma suhtumist neisse kirjutistesse näidanud. Või on vaja mingit väiksemat ja “õigesti” otsustavat ringi?

  13. direktor – üks asi on üldsus, teine asi on aga Ingridi lapsed ja nende koolikaaslased-sõbrad. 11-aastane on juba piisavalt vana, et netis liikuda ja lugeda. Mis sa arvad, mis tunne temal on?

  14. Las teised loevad või ei loe…tegelikult, jah, võiks ju loota, et inimesed on arukad ega lase end sellistest jutukestest mõjutada, aga nii see ei ole. Kus suitsu, seal tuld – nii võivad paljud arvata. Infoga uputamine, lugeja ei suuda enam mõistusega analüüsida, aga vastik mekk jääb suhu.
    Minu meelest on põhiküsimus selles, kas võib üks inimene teise kohta paljupaljupalju negatiivset infot oma blogisse kirja panna ja see teine ei saa mömmigi teha. I&I pere-elu on nende oma asi, aga teiste inimeste mustamine on midagi muud. Aga kui pere-elust rääkida – ei usu mina I&I suurt õnnelikolemist, kui nii palju sappi lihtsalt ühe EN loo pärast välja peab pritsima.Minu meelest ei ole see normaalne. Oleks ENis siis nendest midagi pahasti kirjas olnud – ei, väga viisakalt ja neutraalselt.

  15. Ma sain mõlemaga hästi läbi, nii Inno kui Ingridiga. Ja ma olingi varem neutraalne (no nt Anu kinnises blogis vaidlesime, sest ma meenutasin, et minu mäletamist mööda oli Inno jah hea isa ja nokitses maja kallal jne, samas kui enamik teisi naisi olid selles diskussioonis täiega Ingridi poolel.)

    Aga nüüd on mu mõõt täis jah ja ma ei ole enam ilmselt neutraalne.
    Minu arust on nõme, kui kõik ahnelt tema “paljastusi” loevad, aga keegi kaitsta või diskuteerida ei julge, sest “äkki paneb Inno mind ka laulu sisse”. Ma ühe korra varem olen ka nende teemal sõna võtnud, oma meelest neutraalselt või pigem positiivselt, sain nende blogist sahmaki. Aga ma ei usu, et nad midagi rohkemat mulle teha saaks.

    Minu meelest pole see üldse ainult üks konkreetne küsimus, vaid laiem. Kui blogi on avaliku sfääri osa, siis kas sellele laieneb ka mingisugune ASN kontroll??? Kas blog.tr.ee peaks reageerima? Jne. Aga sellest ma juba rääkisin.

    Hakkan nüüd Tallinnasse minema ja viin kõik head soovid Fredile edasi.

  16. Mutt, nende laste tunne ei sõltu vähimalgi määral sellest, kas blog.tr.ee kajastab I blogi või mitte. See sõltub nende kahe I omavahelistest suhetest ja selle asja klaarimises pole meil küll vajalik ega võimalik siin kaasa rääkida.

    Leidsin just praegu uudise, kuidas viimase USA koolitulistamise valguses on asjad kohati päris imelikuks läinud ja mulle tundub, et need teemad haakuvad veidi oma perverssel moel.

    Colorado student pleaded not guilty Wednesday to making comments that classmates deemed sympathetic toward the gunman blamed for killing 32 students and himself at Virginia Tech, authorities said.
    During a class discussion Tuesday of Monday’s massacre at Virginia Tech, Max Karson “made comments about understanding how someone could kill 32 people,” university police Cmdr. Brad Wiesley said.

    Huvitav, mida nad umbes sarnastel asjaoludel Ilmar Raagiga oleks teinud? Ära keelanud või arreteerinud?

  17. Epp, selles osas ma olen kahel käel sinuga nõus, et kui siin on materjali näiteks politseile või kohtule (ASNi või Pressinõukogu võimalik tauniv otsus ei muudaks midagi, isegi, kui nad saaksid seda teha, ei ole uurinud), siis tuleb sellega tegeleda. Blog.tr.ee ei ole ASN ega politsei ega kohus.

    Muidugi on inetu, kui üks Tartust ainult sõimab, sajatab ja igasugu räpaseid detaile avalikkuse ette tirib, aga praeguseni pole keegi öelnud, et I oleks valetanud. Ja mis seal suures plaanis vahet on, kas lugeda nende tüdrukuteklubi tädide eraelu ja kõlakate kohta Kroonikast või I blogist? Või miks, jumala pärast, ei võiks üks inimene kirjutada internetti oma memuaare kooselust teise inimesega? Ma olen ise mitmeid mälestusteraamatuid lugenud, mõned neist on kurjemad, mõned leebemad, aga kuni I räägib tõtt, on tegemist puhtal kujul mälestustega ja nende avaldamist ei saa küll kellelegi keelata. Eks paljude memuaariraamatute puhul pannakse sinna marketingi eesmärgil sisse mõni krõbe paljastus või detail, lekitatakse see enne raamatu ilmumist meediasse, tehakse kõvasti lärmi ja lõpptulemusena raamat müüb nagu värske kala Eesti supermarketis. Näiteks Inglise kõmupress on sellistest raamatutest palju tänuväärset matejrali leidnud.

    Last but not least: äkki on I blogis rohkem valusat tõtt kui me endale tunnistada tahaks? http://ulmeguru.blogspot.com/2007/04/innokese-kaitseks.html

  18. kas ei olnud juba kunagi umbes sarnane asi, et kui üritati iiruudus blogist mingeid kirjutisi tõe pähe võtta ja tõendusmaterjalidena esitada, siis väitsid noored autorid, et see on puhas fiktsioon? sama töötaks ehk ka nüüd, kui keegi üritaks selle järjejutu peale midagi teha.. öeldakse, et teeme ilukirjandust ja sarnasused juhuslikud 🙂

  19. ei ole mõtet asuda kohtuniku kohale – tõde või mitte. Raske kujutelda inimest, kelle igat viimset kui sõna kannataks avalikustada. Kas on keegi siin tõesti, kes julgeks väita, et pole kodus kunagi kedagi südametäiega kirunud.
    Hull küll kui kogu erajutt netti üles läheb 😀
    Innole on see võibolla teraapia – muud moodi ei oska tõlgendada armastussuhtes oleva inimese tigedust.

  20. Aitäh Epp! Nii Eesti Naise loo eest, mille eile õhtul veelkord üle lugesin, selle postituse eest siin ja ka selle eest, et lingi mulle kommidesse panid.

    Ingrid on tõesti väga viisakalt vaikinud kogu selle jama jooksul ja hoolimata sinu loost, vaikis edasi, kuigi – samas sai lugeja siiski midagi rohkem teada. Väga maitsekalt tehtud. Ja muidugi, see praegu toimuv on otseselt vastureaktsioon sellele artiklile, aga ma arvan, et sa ei pea ennast halvasti tundma.

    Eile õhtul seda iseregulatsiooni küsimust püstitades ei täpsustanud ma nimelt, et mida ma selle all mõtlen. Et tulekski erinevaid ideid ja lähenemisi, et mida siis teha. Alates sellest, et “ärme siis loeme” kuni näiteks selleni, mida sina välja pakkusid. Väga hea mõte!

  21. On ka ju teine variant, mida kasutada peale i ruudu kustutamist. Iseenda kustutamine sealt blog.tr.ee-st ja loetavate blogide listi lisamine oma blogisse. Või kui ei taha näidata, keda loed, siis readerid ju täitsa abiks. Sõprade sõprade blogisid mööda linkides jõuab nii ka uute huvitavate kirjutajateni. Keegi ikka leiab kellegi uue.
    Jah, feimi on vähem, kuid ma pole kindel, et kas mulle ikka meeldiks seal topis sopaloopimisega võidu särada.
    Lihtsalt selline alternatiivne idee tekkis, et kellele i ruut ei meeldi, tuleb ise tulema 🙂

  22. Triin – teraapia võib ju olla, aga kas seda peab teiste kulul tegema? On selliseid juhtumeid, kus inimene räägib blogis oma agressiivsetest tegudest (no nt kuidas koeri inimestele kallale ässitab) ja sellised asjad huvitavad politseid vägagi. Ja kui nt I&I süüdistavad Ingridit tegudes, mida ta pole teinud, aga mis lähevad kas seadusega vastuollu või lihtsalt on selline süüdistuski solvav, siis peaks reageerima. Kui ma õigesti mäletan, siis kuskil kunagi oli I&I blogis juttu, et endine naine näe peksis muudkui lapsi.No vabandust – peksmine on keelatud ja kui sedasi süüdistatakse siis on kaks varianti: kas peaks politsei peksmisjuhtumeid uurima hakkama või peaks süüdistatav midagi enda kaitseks ette võtma. See EI ole naljakas.

  23. catalina mulle absoluutselt ei tundu see inno teguviis normaalsena. See on erakordselt vastik lugu. samas ei mõista ma irjat, kes talub, et tema mees veedab päevi oma eksabikaasa peale soppa loopides.
    aga ma üritan siiski mõista – ja teraapia on ainus mis pähe tuleb. Mitte et ma sellist teraapiat heaks kiidaksin. Ma arvan, et ta peaks minema psüholoogi juurde kui tahab mingile publikult oma hinge puistata, aga mitte kogu soppa netti üles riputama.
    ma arvan et praeguse seisuga tänab igaüks õnne, kes innot ei tunne.

  24. Olen nii ühel nõul sinuga, Epp! Tähismaa juhtumi osas siis…
    Kui eile õhtul hakkasin lemmikblogides ühtäkki seda temaatikat tabama ja blog.tr.ee kaudu ise ka neid postitusi lugesin, siis kahetsesin kiirelt. Kui labane… Siiamaani see ühe pere siseelu mulle korda ei läinud.
    Suht vastse üksikemana on mul lihtne paralleele tõmmata ja mõelda ennast samasse olukorda. Mõelda, et võib tõesti nii palju sappi sees olla ja nii vähe enesekontrolli! Väga madal ja vastik, ning just ei saa ega tohi seda vaikselt kõrvalt vaadata.
    Ja just laste pärast eelkõige peab kuskilt kõlama jääma ka hukkamõistev hoiak. Ühe blogiportaali hoiak ei ole ehk kõva hääl, ent oma väikses blogimaailmas ei ei saa sõbralik portaal endale üht eetikast täiesti möödavaatavat asja ju ka esilehele tiksuma lubada…

  25. Aga ma ei saa ikka aru. Miks Ingrid võib seda teha ajakirjas ja Inno ei või teha veebis? See ajakiri on kahtlemata tuska valmistanud kümnetele peredele ja nende kümnetele lastele.

  26. Võibolla eksin, aga mul on kuidagi tunne, et Kroonikasse ei topita inimesi, kes ise seltskondlikku tähelepanu ei otsi. Ja et Kroonika ajakirjanikule pole nt kohustuslik oma elust rääkida. Mu meelest siin see vahe ongi 🙂

  27. mina ei saa aru sellest hirmsast kaagutamisest inno kallal. kas olete tõesti kõik nii kahepalgelised, et nüüd olete hirmust halvatud, et äkki paneb keegi ka kõik teie kodussusistatud sopa avalikult üles?
    ei maksa siis keelt peksta ja teisi taga kiruda. olge ka kodus need kenad inimesed, kellena te teiste silme all igatsete paista.

    ma ei tunne kumbagi, ei innot ega ingridit, samas tunnetan seda, et inno räägib tõtt ja ingrid tundub olevat just see märter-kannataja, kahepalgeline bitch, kellena ta inno blogist paistab.
    ja eks igaüks saab seda, mida külvab – ehk siis vanasti õigustas ingrid kroonika juimust just sellega, et lugejal on õigus teada! no, nüüd ka lugeja tahab teada – ainult et ingridi elust.

    ja tõepoolest – kui loete selliseid paljastusi kroonikast, siis loete, silmad ahnelt punnis, kui inno blogist, siis millegipärast on see järsku ebaeetiline?? kamoon…

    ja epp, kas siin on suur vahe sellega, kuidas sina oma mehevanemaid oma blogis mustasid?? aaa, nad ei osanud eesti keelt???
    et piir läheb siis sealt, et kui mustatav aru ei saa, siis on OK teda sõimata ja tema eralu intiimsused netti riputada???

  28. Hmm, mina kuulun nende inimeste hulka, kes ikka läbi loeb, mida Inno Tähismaa kirjutab. Just siis, kui ta kedagi taga räägib või oma suurepäraseid paljastusi teeb. Siis, kui ta ühiskonda lahkab või tavalise inimese kombel oma nädalalõpust kirjutab, just siis ma reeglina pealkirjast kaugemale ei jõua – neid tavalisi asju kajastab ta paraku kõvasti viletsamalt kui enamik teisi blogijaid, nii et ei kutsu lugema.
    Samas on minu kujundada, mida ma nende läbiloetud skandaali-kirjutiste põhjal autorist arvan. Või kui tõsiselt ma seda võtan, mida ta kirjutab.
    Ja kui mina oleks blog.tr.ee haldaja, siis kõigepealt kehtestaks ma reeglid, mille alusel võiks blogisid boikottida, ja siis vaataks, kas Inno Tähismaa blogi sinna alla kvalifitseerub. Reegleid, muide, on varem või hiljem ilmselt niikuinii vaja – nii, nagu nõutakse rate.ee haldajalt vastutust ja kontrolli kasutajate poolt loodava sisu üle, hakatakse Inno Tähismaa juhtumi laadsete juhtumite kordumisel nõudma seda ka blog.tr.ee-lt.

  29. Ooota, miks sa äkitselt Eppu ründad? Ta rääkis oma mehevanematest nagu ta neid nägi ja tundis. Ta ei mustanud neid ega lahminud valimatult.
    Oleks et Inno kirjutaks ainult Ingridist – ta kirjutab ka sellest, mida Ingrid väidetavalt kunagi rääkis teiste kohta. Ka kohtus ei arvestada tõendina kolmandatelt isikutelt kuuldud juttu.

    Ja mina võin ausalt öelda, et ma ei loe Kroonikat, sest mind lihtsalt ei huvita sellised jutud.

  30. tundub, et I&I kujutavad ette, et nad on kuskil direktorid

    äkki Epp ütleb midagi ilusti selle kohta mis on erinevus meelelahutusväljaannetel ja selle mida Inno praegu teeb.

    ükskõik kuidas ma ka ei prooviks, tuleb see mul liiga karmisõnaliselt välja 🙂

  31. Tegelikult ei olegi siin midagi nii v2ga imestada, et miks sellest igavesest blogimisest ja blogide lugemisest halb tunne hinge j22b. Yks kymnest surmapatust on ju halva r22kimine. Kui keegi teab piiblist selle t2pset s6nastust, palun viidake, igatahes mina leian sealt otsese seose. Me teeme pattu ja me vaevleme selle k2es. Aga vaat, loobu sa patust. Ei olegi nii lihtne. V6i on?
    Isegi neid ridu kirjutades ma patustan. Varastan oma t66andja tagant ja raiskan aega. Laisklen. Seega lisege juurde veel yks patt. Plus see, et ma teen seda anonyymselt. Ega seegi vast 6ige asi ei ole.

  32. See aga mida Inno teeb, ei noh, n2htavasti on p6rgus p6lemine ikkagi metafoor sest see mees p6leb ju t2ie leegiga meie k6igi ees. Jube vaadata.

  33. direktor, mina ei ole seda EN artiklit lugenud. Ja isegi kui seal ON ligilähedaseltki sama kaliibriga Innot häirivaid väiteid (milles ma muide sügavalt kahtlen), siis silm-silma-vastu lähenemine ei tohiks küll ühelegi enesest lugupidavale mehele au teha.
    Ja ma julgen arvata, et lahvatanud kommentaaridetulv ei ole oluliselt ka sooliselt kõigutatud, et vaat kus mees laimab oma laste ema vms. Kui Ingrid sama labaselt ja lahmivalt Innot mustama hakkaks, ma kirtsutaks ka nina.
    Aga eks alati on vastik kui ühe pere must pesu ja peresisesed jutud rahva ette rebitakse sellises detailis, mis puudutav lisaks ka pereväliseid inimesi. Miski mõõdutunne oma emotsioonide väljendamisel (kui seda isiklikus blogis teha) võiks siiski ka olla elementaarne 🙂 Aga selline faktiline lauslaim vms on ilmselgelt paljude kriitilisele piirile liiast…

  34. Tahate I&I blogi ära kustutada ? Väga hea, kustutage. Järgmiseks ilmselt siis ka Lassie ja Jubejuss, nemad ajavad ka juttu, mis ei ole alati poliitiliselt ega muidu korrektne… Ja siis edasi, ikka äärmusi maha, kuni jäävad ainult üht tüüpi igavad blogid. Kes otsustab, mida kustutada ja mida jätta ? Epp ? Ingrid ? Mis alustel ? Kristlik “moraal” ?

    Sõnavabadus kas on või ei ole, klišeena võiks tuua võrdluse rasedusega…

    Ahjaa, surmapatte oli 7, halva rääkimine nende hulka ei kuulunud…

    Disclaimer: isiklikult ma ei pea I&I blogis avaldatavaid “memuaare” eetilisteks, samas, Ingridit kaitsma ei hakka – “Kroonika” on samuti IMHO ebaeetiline ajakiri.

  35. Õnneks kirjutab Inno väga igavalt. Ma mõtlesin ka kõige selle jutu peale, et loeks vahelduseks skandaalset blogi – lihtsalt ei suuda üle paari lehekülje. Teatavasti on “laulu sisse panemine” üks mõjukamaid kättemaksuviise, aga selleks peab hea laul olema. Praegu loed, teed ainult “mh” ja mõtled, et meheks ei tahaks seda inimest eriti enam nimetada. Olenemata sellest, kellel selles sõjas rohkem õigus on.

  36. hmm, j2relikult on halva r22kimine siis 10ne k2su vastu eksimine. Mingi eksimine ta igatahes oli. Aga kommunistliku kasvatusega nagu me k6ik yle 25 aasta vanused inimesed oleme, ei ole meil sellistest p6hit6dedest suurt aimu. Tunnistan ise seda esimesena. Ainult mingi aimdus on ja kunagi kuskilt uduselt meelde j22nud t2nitus. Ja ongu kogu mu “kristlik kasvatus. Ela siis ja ole.
    Ja vaata siis kuidas n6rgemad meist hukkuvad. Vaimselt ja fyysiliselt. Inno is a case in point.

  37. oot, milles väljendub ‘mustamine’ ja ‘faktiline lauslaim’? kes olete teie, et silte kleebite, et tegemist on laimuga?
    inno avalikustab jutte, mida ta korduvalt (muidu poleks nii hästi meelde jäänud) kodus naiselt kuulnud on, ja mida kindlasti ka lapsed kuulnud on. kus on siin laim ja mustamine?
    enne peaks teist keegi ära suutma tõestada, et inno valetab.

    ja inno kirjutab mõnusalt ladusas stiilis, hea jutujooksuga, mida on tunduvalt meeldivam lugeda kui kroonika eputavat-pingutavat stiili.

    ja mutt, ma ei ründa eppu. tuletan talle lihtsalt meelde tema kahepalgelisust. kas tema ämmal oleks õigus olnud nõuda eppu just nimelt lahmivate ja kallutatud kommentaaride kustutamist?
    too bad, et ta ei oska eesti keelt..kas nii?

  38. tiinaV-na esineval kodanikul on küll väga ähmane ettekujutus mustamisest ja laimust.

    kõige lõbusam on muidugi see, et Inno võibki tiinaV arvates mida tahes avaldada ja see on teiste asi tõestada et ta valetab.
    Inno ei kirjuta oma arvamusi. Ta ei kirjuta kuulujutte isegi korralikult JOKKidates nagu Russak-Tammer kunagi tegid.

    Ja tiinaV arvates on nüüd kõiksugu Palodel ja Alaküladel kohustus ise kõike seda ümber lükkama hakata?

    Inno, miks sa siin blogis ennast tiinaV-ks nimetad 🙂

  39. Oh taevake…no olgu see õige või vale, aga MIKS peab üks õige mees selliseid köögilauajutte välja riputama? Kas see on ok? Kas meile meeldiks elada maailmas, kus me teame, et elukaaslane võib ilma meilt küsimata kõik teistele välja karjuda? Et koduski ei või end natuke lõdvaks lasta ja kasvõi kolleegi siunata, sest mine sa isahane tea…
    Kristlik kasvatus ei puutu siin eriti asjasse….lihtsalt kommetes ja viisakuses küsimus. Ja laste peale mõtlemises. EI ole Kroonika fänn kohe mitte sabaotsagagi, aga endise pere musta pesu (või mustaks maalitud pesu) avalikkuses pesta on kuidagi lapsik. Nagu muidu tähelepanu ei saaks….
    Seetõttu ma ütlesingi eelpool, et õigupoolest ei peaks seda asja nö “niimoodi” jätma. Tuleks selgeks teha, kas asi õige või ei teps – laimu eest saab tänapäeval sinna ja tänna kaevata. Siis saab ehk rahu majja. Ei tea mina neid inimesi isiklikult, aga natuke sedamoodi on, et I&I on häiritud, et eksproua pole reageerinud – vaatavad, kui palju peaks suskima, et teine ärrituks ja mingi jama kokku keeraks.
    Aga tegelikult on neist ju kahju kah – et näe võiks uus paar kenasti rahulikult elada, üritavad seda nägu nagu ka teha usinasti. Aga ikka endine naine ei anna mehel asu, kummitab peas .

  40. Epp, su ymber hakkab kogunema liiga palju halba karmat. Oled sa kindel, et seda on vaja? Torkida seda teemat. Ehk kaetab see kuidagi sinu pere ja veel syndimata lapse? Sa ju tunnetad alateadvuses, et siin on m2ngus tumedad j6ud. Samad j6ud mis tekitavad Innole sygelisi ja Irjale astmaid. Kas pole kurjusel salap2rane j6ud kahjustada inimesi isegi l2bi steriilsete, n2htamatute elektriv6ngete ja myrgitada inimesi isegi l2bi kompuutriekraani? Kysi endalt kuipalju sa nende halbade j6dudega tahad v6idelda. Ja kui ei taha, siis sa oled avanud ukse ja nad tulevad sinu juurde ja nad viivad sinult eluenergia ja r66mu asendades selle tyhjuse, vaesuse, kurjuse, haiguse ja 6nnetusega. Kui see jutt tundub sulle sonimisena, siis v6ibolla ongi juba hilja.
    Ptui. Ja miks ma ise siin seda k6ike loen ja oma ajust l2bi lasen? Ma olen siis ju ise ka ohver. Vanduma v6tab t6esti. Eesti hullus ja haigus saab mind isegi merede ja maade tagant k2tte v6i?

  41. Sa oled silmakirjalik, epp?

    1. mille poolest erineb inno blogi kroonikast, justist ja õhtulehest?
    2. kas sa oled juba ajalehelevitajatele (lehepunkt) ning supermarketitele saatnud kirja et kroonika ja õhtuleht korjataks lettidelt, kuna need on rõlged?
    3. kas sa oled saatnud või kavatsed saata ASN-ile kirja protestimaks eesti meedia kontserni (postimees, eesti naine jne) ajakirjanike mitte-eetilist käitumist? Ootan huviga.

    Minu poolt siiski 1 punkt Innole avameelsuse eest. Eesti elu ongi üsna selline nagu Inno kirjeldab, loe näiteks Urmas Kaju raamatut. Pigem siis sellised avameelsed kroonikad, kui kuivad biograafiad ja mälestusteraamatud. Salasusimised, mida (eesti) naised) nii hästi oskavad.

    Pigem siis juba “alasti” eestlased. Selles osas on Inno, nagu ka Kivirähk, millelegi eestlase olemust tabavale pihta saanud.

  42. Mis paneb ennast hästi tundvat ja õnnelikku inimest üldse oma eelmise suhte “musta pesu” peale mõtlema või sellest kirjutama?

  43. Huvitavad inimesed need, kes arvavad, et Inno käitumine ongi normaalne. Või võrdsustatav meelelahutusväljaannetega.

    Või et Inno kirjatükke võiks Kivirähu omadega võrrelda.

    Oioi. Lambapäid on ikka palju.

  44. Mulle tundub, et I-vihkajate jaoks on probleem antud juhul veidi mujal. Nagu ka siin keegi kirjutas, ei käitu ta nagu “üks õige mees”. Nii lihtne see ongi, I ei käitu normi kohaselt ja inimlik loogika ning sisemine kaitsetunne sunnib sellist kahtlast asja maha tampima. Sellise inimese kätte ei saa ju lapsi usaldada, ta pole normaalne, ta pole usaldusväärne. Ta pole õige mees.

  45. päevik, veebipäevik. igaüks võib oma (veebi)päevikusse kirjutada seda, mida heaks arvab. lugeja valib, kas loeb või mitte. peaks ju olema lihtne.

  46. Direktori viimasest kommentaarist inspireerituna:
    normaalne mees ja normid??? Ole nüüd… Inno käitub labaselt; ei oska öelda, kas normaalne mees käitub labaselt või mitte, tahaks viimast loota… selle kriteeriumi järgi ei ole Inno tõesti normaalne mees.

  47. millegipärast need innot ründavad inimesed on ise esimesed sõimajad –
    vaata kasvõi el mariachi:))
    inno minumeelest ei sõima kedagi.

  48. Asi on palju keerulisem, kulla inimesed. Miks te kõike lihtsustate, et Inno halb ja Ingrid süütuke. Kas te pole enne kuulnud, et me väärime oma partnereid? Ajakirjanikud on nüüd tagajalgadel: seni on nad saanud üsna vabalt tegutseda, keegi pole neid kritiseerinud. Üks kirjanik rääkis mulle, et kui kirjanikud teevad väljasõite, siis enamasti on nad kõik purjus ja rõvedad, et nende keskel on vastik olla. Sisuliselt on siin vaja tsiteerida meie tuntumat vanasõna, et pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Ma ka ei kujuta ette, et Inno lugemist hakataks keelama.
    Epp, kas sa siis ka oma sugulastest nii oleks kirjutanud, kui sa teaksid, et nad on su blogi lugejad? Inno vähemasti vastutab oma sõnade eest.

  49. Muuseas, EN artikkel Ingridist oli väga hästi stiililiselt kirjutatud, ent mulle see sisuline ilustamine hakkas vastu. Ulmeguru tunneb Ingridit ja autoriteet Jaan juba pada ei aja. Eks eestlased tea kõik, kes või mis on Ingrid ja ta Kroonika. Nii et miks tõde peljata? Innoke keeb seesmiselt, miks ometi? Äkki on talle esimesena liiga tehtud ja mitte vähe? Kui sinna veel lisada raske lapsepõlv, siis ta psüühika ei saagi korras olla. Kas ta just arstiabi vajab, kahtlen, sest siis vajaks me seda enamvähem kõik. Ta vähemasti elab kõik välja, mitte ei jäta sisse ega lähe hulluks. Tark inimene tunneks talle kaasa. Aga noh, teistes vihastavat meid kõige rohkem see, milles ise ka patused, nii et tasub jälgida reageeringuid ja saab inimestest selgema pildi.

  50. Inno blogi olen lugenud ühe korra ja see oli ammu. Hiljem ei kordagi. Ta ei meeldi mulle eriti (võibolla ennatlik arvamus, aga praegu tundub, et õige). Ingridiga tehtud intervjuud lugesin aga küll. Väga mõnus, soe ja sõbralik.

  51. Üldse ei arva, et Inno on halb ja Ingrid süütuke. Ega ka vastupidi. Lihtsalt jabur tundub, kuidas üks meesterahvas kirjutab innustunult juba viiendat sissekannet teemal “mida kõike Ingrid rääkis”. Silme ette tekib pilt, kuidas ta sealjuures käsi hõõrub, et “aga ta nüüd saab”. No on väiklane, noh. Olgu peale, et elab välja või on haiget saanud, aga lugupidamist ei ärata. Kusjuures, oskaks ta siis niimoodi õel olla, et loed ja saad aru, et väga õel ja ei ole ilus nii, aga ei saa kohe järele jätta. Aga tal on sihuke “kätt-kätt-kätt”: ja siis Ingrid ütles veel seda, ja teate, siis ta ütles veel seda ka… No hale…

  52. Selline mõte – paneks ennast teise (antud juhul Ingridi) olukorda. Kas meile meeldiks, et kunagi pereringis peetud vestlused, teiste tagarääkimised, mõtteavaldused väljanäitusele pannakse? Et seda teeb elukaaslane, kellega üle 10 aasta koos oldud?

    Teine mõte – see eelkõige nendele, kes ütlevad, et – veebipäevik, kes tahab loeb jne. Oletame, et meil on keegi hull tuttav või lihtsalt inimene, kes teab meie nime ja võibolla paari cv fakti. Inimene hull ja hakkab oma blogis meie kohta 100% väljamõeldud lugusid kirja panema. Puhas jama ja mõttetus, absurd, aga lugeja seostab neid mõttetusi ikka konkreetse inimesega ja arvab, et ju seal midagi on. Isegi kui meie ja meie sõbrad teame, et see pole tõsi, et tegu veidrikuga, haige jutt – paljud meist jääksid ükskõikseks? Ausalt?

  53. Kuule, Catalina, vaat siin ongi see vahe – Inno ei pane kirja 100% väljamõeldud lugusid, vaid pigem kibedat tõtt! Ja seda need ajakirjanikud nüüd väänlevad, sest kõik kardavad, et nende klatshid ja susimised tiritakse päevavalgele!
    Mingi väljamõeldise peale ei hakkaks keegi vuntsigi liigutama, ikka valus tõde on see, mis paneb nad tegutsema.
    Minu meelest on see väga põnev, mis Inno teeb, tahaks näha, kuhu see jõuab.

  54. catalina, paljud innot kaitsvad inimesed ei mõtle nii. ja vahel tuleb lihtsalt endale meenutada, et väga võimalik, et üle neti üritad midagi elementaarset tõestada 13aastasele. ei saagi ju siis väga edukas olla 🙂

    meenub kuidas üks töökaaslane üritas teismelisele poisile selgeks teha, et natside fännamine on nagu halb maitse. võimatu missioon. 13aastase “argumentide” vastu on ikka suht mõttetu minna. ta tulebki sellise lapse jutuga, et “ära sina siis pane seda tähele”. “igaühel on õigus teha mida tahab”, “kes oled sina et kedagi keelata” jne.

    naljanumber. aga kurb.

  55. TerveMõistus ei oma siiski kriitikameelt. Ja võibolla ka passi.

    Lisaks on tal ja paljudel teistel sõnavarast ja käitumismallidest puudu sellised mõisted nagu:
    usaldus
    privaatsus
    ausus
    lugupidamine
    jne.

    miks-mitte-põlvkond rokib! kõik on “miks-mitte” ja “omal-nahal-tuleb-ikka-läbi-proovida” ja “huvitav-väljakutse”.

    palju õnne ja head ööd.
    ma loodan, et minu lastest saavad head inimesed valutumalt.

  56. Midaiganes te siin halate, sest tegu on topeltmoraaliga — meie (kirjatsurad) võime, aga teised ei tohi. Vot.

    Klatsite? Räägite taga? Aga loomulikult! 🙂

  57. ei, minu jaoks on mõisted austus, lugupidamine, privaatsus jne, lisaks ka armastus, mõista püüdmine vägagi tuttavad, aga kas praegune lahendus on veebi kinnipanek? kohtusse andmine? tappaandmine? mis on lahendus?

  58. Keegi ei taha ju iid kinni panna! Las laamendab palju jäksab, aga tehku seda omaette. Ettepanek oli ju ta läbustamise pärast blogipuust välja tõrjuda.

    Mulle meeldis Lassie – nüüdseks enesetsensuuritud – “minu vaimne perseauk jäägu sellest puutumata”.

    TOETAN Eppu – BLOG.TR.EE – “mina soovitaks eelistada head maitset loetavusele”.

  59. kIIRELT (sest mul siin kiire Tallinnapäev, mis päädib koduste tagasi jõudmisega üle-ookeani-reisilt!) 😉

    Fredil ei tule mitte südame bypass, vaid midagi palju lihtsamat. Mul läks eilse tema pool veedetud õhtupoolikuga südames palju kergemaks. Ta tuleb sellest operatsioonist kenasti välja.
    Ja siinkohal võib ka sosinal reklaami teha… Tuleb minu raamat “Kõnelused Frediga”. Sügistalvel tuleb see.

    —-

    Inno blogist. Blog.tr.ee teeb, mis tahab. Mina avaldasin oma arvamust, et võiks katsuda reguleerida, mis seal toimub – tagasiside lipukesed lugejatelt, moderaator vms oleks ehk see, mis toimiks? Kaja paralleel rate.ee-ga on mu meelest täitsa adekvaatne.

    Nii et jah, 24 h jooksul olen mõelnud ja arvan, et niisama välja viskama ei peaks ka blog.tr.ee-st mitte kedagi. Esialgne arvamus oli mul liiga kardinaalne ehk.
    Aga diskussioon ja blog.tr.ee paindlik lähenemine probleemile… loodame.

    PS. kuna ma otsustasin neid Inno üllitisi mitte enam lugeda, ka diagonaalis mitte, siis rohkem ma ei saa ka seda teemat adekvaatselt kommenteerida.

  60. mõtlesin järgneva mõteluse pista oma blogisse, aga siis mõtlesin ümber – milleks risustada enda veebiruumi sellise teemaga…

    I&I bloog on olnud igavesest ajast igavesti provokatiivne. nüüd veelgi enam. ja seda et nii paljud selle sahkermahkeriga kaasa lähevad poleks uskunud… peate ikka väga isiklikult puudutatud olema, et ebatsensuurseid sõnu loopida… epp tänases postis (sitamaitse), neid on siin (blogides) veel olnud, usutavasti tule veel… milleks? kas see polegi mitte see, mida Inno tahab? palju kära ja sante sõnu?
    mind need inno postitused ei puudutanud. ei otseselt ega tuttavate kaudu. panin otsingusse mõned tuttavd ajakirjanikud. neid ei olnud. siis leidsin – fa, ei viitsi lugeda. milleks lugeda soppa? kroonikat pole ma ka elus lugenud. OK, lugesin, kui keski tutvusringkonnast kaanel oli. siis ka üle rea. muidu mitte. ja kui leian (leiaks tuttava) loeks läbi, kehitaks õlgu ja elaks edasi. elus on palju muud palju tähtsamat kui kellegi nö prominendi seksuaalne suundumus või shopinguhimu.

    mis puutub I&I-sse siis on mul vel mõni mõte. esteks. mul on kahju Irjast. mina tema asemel seda eksnaise temaatikat ei taluks. kas mina või eelmine ja kui muidu ei saa rääkigu mees veini/viskiklaasi taga minu v psühholoogi (v psühhiaatriga), ärgu tehku end lolliks avalikus ruumis.
    teiseks on hale vaadata innokese püüde populaarne olla – märkamind, märkamind kumab ju iga klatsipostituse taga. kes oleks inno ilma ingridita? mittegeegi. vähemalt mitte nii paljude blogijate jaoks. keda huvitaks minu eksmehe pihtimused sellest, keda mina kunagi klatšinud olen?

  61. Jep, mingisugune modereerimine siiski võiks blog.tr.ee’s toimuda. Sarnane lipukeste süsteem võiks hästi toimida nagu bloggeris on.

    Mind natuke hämmastab see, kuidas I kaitsjad nii kindlad on, et kõik kirjutatu ka tõsi on… Hämmastab ka see, kuidas osade arust on täiesti normaalne, et I (oletatavasti) kunagi pereringis räägitud jutud oma blogisse üles paneb. Isegi kohtus ei pea abikaasad teineteise vastu tunnistama, sest omavahel kodus räägitud jutud on konfidentsiaalsed. Praegune on minu silmis sama, kui see, et peale perearsti vahetamist räägiks minu endine arst kõigile minu tollastest terviseprobleemidest, sest et noh… ma pole ju enam tema patsient. Aga noh, ma olen ilmselt siis liiga korralik ja eetiline inimene, et mind selline asi häirib.

  62. mitte, et see oluline oleks aga näiteks perekooli foorumis on järjekindlalt selle saaga teemad maha hääletatud ja selle tagajärjel ka ära kustutatud. selline uus süsteem seal, et piisavalt sodiks märgitud teema kustub ära. ja perekool on ju päris s…auk kohati ja isegi seal nad ei taha lugeda 🙂

  63. on siiski inimesi, kes ei loe. ma ei ole leidnud ühtki põhjust, miks ma peaksin endale selle sita maitse suhu võtma vabatahtlikult. i&i blogist räägitakse hästi palju aegajalt – ja ma olen siis kokku juba ma arvan oma viis korda (koos tänasega, sinu reklaami peale) selle lahti teinud ja üritanud ka lugeda. noh et kursis olla või nii. et teada, millest kõik räägivad. aga vot ei suuda. ma pole seni suutnud ühtki posti läbi lugeda. kaks lõiku ja nägemist, see on sama ilge kui suitsetamine. ja suitsetamine on ikka ilguste ilgus.

  64. Pingback-viide: I ruudus « neeger!@#%
  65. Ingridist lugu oli tõesti väga hea. Pean tunnistama, et ma pole mingi Eesti Naise püsilugeja, aga selle numbri ostsin justnimelt sellepärast, et tahtsin teada, kuid Ingid on selle jama üle elanud. Üllatusin vägagi positiivselt. Inimene on oma eluga edasi läinud, tubli!!

    Innost-Irjast aga on lihtsalt kahju. Nende blogi päises seisab “Meie rikas elu”….aga no kus on see rikkus? Kui nende elu seisneb Inno eksnaise tümitamises, siis mis rikkus see ometi on. Või on mõeldud rahalist rikkust…
    Olen mõelnud, et kas Inno-Irja vahel enam üldse mingit armastust ongi, sest armunud ja armastavad inimesed ometi ei ole nii tigedad kogu maailma peale. Armunud inimesed on naeratavad, päikeselised, helged. Aga sellest suhtest kumab kahjuks ainult ja ainult mingit põhjendamatut tigedust ja kurjust. Ei tea miks…

    Ja sinu ideed, Epp, toetan igati. Igal inimesel on õigus puutumatule eraelule. Isegi Ingridil. Rääkimata tema sõbrannadest.

  66. Senaimaani olen selle teema suhtes neutraalne olnud ja lootnud,et mõistusega inimsed lähtuvad motost “ela ja lase teistel ka elada.”

    Aga nüüd on Inno&Irja saanud küll hakkama sotsiaalse enesetapuga. Läksin täna Epu loo peale siis kaema, et mida paganat, kuidas saab üks tühine bloog teisi nii närvi ajada.

    Piisas paari lõigu lugemisest, et olla Öö-ga samal nõul…

    Küsimus ei ole enam klatshis või sõnavabaduses. Küsimus on inimväärikuses ja elementaarses teineteise vastases austuses rohujuure tasandil. Isegi oma vihavaenlasega suhtlemisel on omad reeglid. Teist allapoole vööd ei lööda. Rääkimata veel sellest, et mees naisterahvast nõnda lööks.

    Metsik tandem Irja&Inno on endale õite sügava augu kaevanud…
    Prognoosin,et ainuke jälg, mis nad kohalikku seltsiellu üldse jätavad, on olla esimesed “kuulsad” Persona-non-grata sotsiaalhälvikud. Sorry.

  67. Minu meelest on kogu asja juures eriti veider see, et Inno, kes on üliõnnelikus abielus Irjakesega, räägib oma blogis lakkamatult oma eksnaisest. Hästi või halvasti, vahet seal on, aga oleksin mina Irja asemel – ma tunneksin ennast küll väga imelikult.

    Kui mu elukaaslane võtaks järsku kätte ja päevast päeva oma endist armastust taga räägiks, siis mina oleksin küll üsna veendunud, et siin kehtib koolipoisiefekt – kes kiusab, see armastab. Et see blog on siis ehk Inno versioon patsist tirimisest? 😀 Väga jõhker ja robustne küll, aga ehk siiski?

    Mul on ka täitsa ükskõik, kes seal purunenud suhtes süüdi on, kas Inno või Ingrid, aga õudne on see küll tõesti, kuidas Ingrid sellest kannatab. Kui ma eksin oma koolipoisi-teooriaga ja Inno eesmärk on Ingridile lihtsalt koht kätte näidata, siis sellest on ta, ma usun, väga kaugel.
    Ma näen neid rikka elu elajaid linnas üsna tihti ja kuna mu mässumeelne teismelisiga alles asju pakib ja seda üsna pikaliselt teeb, on mul mitu korda olnud isu neile keset tänavat halvasti öelda. No kohe täitsa peaaegu et vastupandamatu. Siiani olen kuidagi ikka pääsenud.

    Aga mis puutub nende lastesse – keegi siin ülalpool kirjutas, et see on nende omavaheline asi ja pole meie mure sellesse sekkuda, kuidas nad lastega oma asju klaarivad – võib-olla sellise suhtumise pärast ongi meil see Karlovas vigaseks pekstud tüdruk ja uputatud kass. Kõik näevad küll, et kodu on katki ja vanematega halvasti, aga see pole ju meie asi sekkuda, las klaarivad ise!
    Väga puine jällegi, aga samas ülimalt tüüpiline arvamusavaldus minu meelest.

  68. Nagu elevandile ei tähenda midagi sõjaväljal vibust lastud nooled, nii ei loe minule solvangud, kuigi ebakõlblaid on palju.

  69. pean tunnistama, et mind valdab õudus. (in kirjad i-le kõigile lugemiseks)
    see on tõesti allapoole vööd ja lubamatu. miks? milleks? ei saa aru. või on see kõik lihtsalt ilukirjandus ja väljamõeldis..

  70. Kui need kõigile lugemiseks pandud kirjad on tõesti päris, siis jääb nende järgi Ingridist ääretult hea mulje. Ja minul ei ole enam kahtlust, kes selles terve eesti rahva ette toodud abielusõjas on kannatanud pool (khm, see ei ole mitte meesterahvas). Olen taavetiga sotsiaalse enesetapu suhtes nõus.

  71. Ta oli soovide tihnikust vabanenud, ta oli metsa elama läinud, ometi tormas ta uuesti soovide tihnikusse. Vaadake seda inimest: ta on vaba, ent tormab uuesti kammitsatesse!

  72. mina ei saa hasti aru (olen ma loll voi mis), mida inno tapselt taotles nende ingridi kirjade ylespanekuga. neid lugedes jaab ju ingridist vaga sympaatne mulje – proovib suhet lappida, muretseb laste parast, moistab inno kaitumist. fakt, et ta avalikult netti ylesse pani isikliku kirjavahetuse, teeb ta enda ju koigi silmis vaga madalaks ja labaseks inimeseks. eriti veel kiri, kus oli lausa mitu korda ara margitud, et ainult perekonnale lugemiseks. tahtis naidata, et ingrid kodus isegi muruniidukit ei oska kaima panna ja teda selle kaudu naeruvaaristada voi? nagu siis enne poleks nahtud perekondi, kus naine rohkem karjaari teeb ja mees rohkem kodus toimetab.
    mis neid eelnevaid jutte a la ingrid ytles kellegi kohta seda ja toda puudutab, siis need on ju lihtsalt suvalised kuulujutud – igayhe oma asi kas usub neid rohkem voi vahem. asjade praeguses valguses pigem usuks vahem, samas aga detailide rohkus viitab toesusele. voi siis inno heale fantaasiale. nii et tapselt, igayks usub mida tahab. selline asi, et jutu autor kuskilt paevavalgele tuleb voib iga kuulujutu levitaja ja tagaraakijaga juhtuda. nii et parem on siis mitte raakida jutte, mida avalikult ei julge omaks votta. ja kroonika ses suhtes kyll suurt nendest juttudest ei erine – leidub ka seal palju “anonyymseks jaada soovivate lahedaste isikute” kommentaare. mulle endalegi on ingrid kunagi helistanud ja palunud anonyymset kommentaari minu lahkumineku pohjuste ja mu eksi arvatava uue sobratari kohta. igayhe oma sydametunnistuse asi “how low can you go”.

  73. Hõlbus on näha teiste vigu, enese omi aga väga raske. Teiste vead puistatakse laiali nagu aganad, omi aga varjatakse, nagu valemängija varjab ebaõnnestunud heiteid.

  74. Jah, täna lõi Inno ennast ise risti. Ingridi kirjade avaldamisega näitas ta kätte kes ta ise on. Siga. Ingrid üllatas aga tõsiselt ja meeldivalt.

    Üha enam kipun ma veenduma, et Inno mängis ennast armunult ja segase peaga liiga lihtsalt nurka. Vb oli see juhus, vb Irjakese teadlik taktika. Kogu see ausalt ja avalikult jne poliitika ei võimaldanud enam vaikselt koju tagasi hiilida.

    Teades kui palju ta lastest hoolis ja hoolitses, siis kujutan ette, et ta on praegu valust hullumas, et ei saa enam oma poistega olla ja sellepärast teeb ka selliseid meeletusi, et ükskõik mis moel nendega kontakti saada. Muidugi mitte et 4-aastane issile meiliks.

    Aga kuna muud mõistlikud sillad lastega suhtlemiseks ja koju tagasipöördumiseks on lootusetult purustatud, siis praegu käib mäng Ingridi närvide peal, et see kasvõi korraks ta enda juurde mingitele läbirääkimistele kutsuks vms ja et ta saaks veel kasvõi kaks tundigi olla oma kodus oma lastega.

    Ma arvan, et lapsevanemad saavad aru mida ma mõtlen. Eriti sellised, kes on pidanud oma lastest lahus olema.

  75. Ma vaatan kaastunde, m6istmise ja samas p6lgusega kuidas Innole p…ts silmini p2he on t6mmatud. Ja see on KOGU aeg nii olnud! Nyyd on ainult aja kysimus mil Irja sellist meest ise vihkama hakkab. Sealt edasi on Innol ainuke valik kas endale munad alla kasvatada ja meheks hakata v6i pael kaela panna. Ja ta teab seda. Kui veel mitte, siis paari aasta p2rast. V6ibolla on olemas ka mingi vahepealne zombilik eluvorm, seda saab n2ha. See mees armastab keset linnaplatsi k6igi ees tolmus pyherdades oma h2da kuulutada. Nii, et palagan j2tkub.

  76. Sama meelt eelnevaga. Kaua sa ikka jõuad võidelda, kuni lõpuks pole milegagi ega kellegagi võidelda. Kui ta spetsialistidelt abi ei küsi, lõpetab ta Seevaldis-Jämejalas, või veel hullemini. Veel on võimalik midagi teha.
    Inimesed aidake!
    Jutt on Innost, nagu aru saite.

  77. Noh, Innoke muidugi ei suutnud Eppu vastu kätt tõstmata jätta. Sai personaalse postituse.

    See, et Inno ei suuda adekvaatselt hinnata EN lugu ja leiab, et ka tema käest oleks pidanud midagi küsima… nojah, see näitab, et mees on ikka täiesti kadunud.

    Epp nüüd muidugi kahjuks mõtleb pikalt, sest nii on Epu moodi, aga ta jõuab õigele järeldusele 🙂

  78. Läksin ka lugema, vaatasin selle endateemalise postituse läbi (Neid Ingridi erakirju ei kavatse lugeda, tean niigi, et ta on hea inimene… Vähemalt praegu mõtlen, et ei loe, loodan, et suudan vastu pidada)

    Aga sellest minuteemalisest postitusest on mul üsna suva. Justin luges ka siin kõrval ja itsitas “Minu Elva punaste põskedega tüdrduk!”
    Ei ole ma Elvast (Karksi-Nuiast olen)
    Maja esimese abikaasaga ostsime mitte sugugi põllu peale.
    Muid otseseid faktivigu vist polnud, ülejäänu oli nö interpretatsioon. Ja mul tõesti pole tahtmist ega ka aega millegagi “vastata”. See siin on vastus… Mul siin Mardikas ja Justin tagasi ja nüüd läheme Aurasse ujuma 😉

  79. Minu jaoks on kogu loo aluseks väärtused. Tunnen nii Ingridit, Innot kui Eppu ning kokkuvõtteks on minu arvates hetkesituatsioon ilmekas näide meie ühiskonna eetilisest kriisist ning väärtuste nihestumisest. Vabandage väljendust, aga massid on aegade hämarusets jumaldanud avalikke ristilöömisi ning praegu on võimalus avalikkuse ees pealt vaadata ja mõnel verejanulisemal endalgi osaleda kohe mitmes ristinaelade löömises – kõik kolm võetakse korraga ette, igaüks eri nurga pealt. Sest on ju põnev vaadata, kuidas nad sellega hakkama saavad, kas veavad elusalt välja ja kes ikka esimesena otsad annab ja kas leidub kedagi, kes enne viimast hingetõmmet surijale piisakese vett ulatab. Show must go on!
    Mina isiklikult tunnistan enda nõrkust, et ei suuda minna ristilööduid kõigi ees ristilt alla võtma. Pole ma ju jumal taevas, kes ehk teab, milleks tegelikult see kõik hea on. Pole minust ka ühegi nende prohvetit. Ühiskonna üldise puhastumisprotsessi jaoks ehk jah, samas – kas üksikisiku ohverdamine on seda väärt? Kes viskab esimese kivi…?

  80. Lugesin Eesti Naise artiklit Ingridist teadmisega, et kuna Kroonika ja Eesti Naine kuuluvad Ajakirjade Kirjastusse, siis oli tegu ilmse promolooga. Klantsitud naisteajakirjale iseloomulikult oli seal püüdlikult välja toodud vaid Ingridi positiivne pool. Temast oli suhteliselt igav tore inimene tehtud. Ei usu, et see oli väga objektiivne, lihtsalt Sa, Epp, kas ei tahtnud või ei julgenud Ingridit rohkem avada ja näidata ka tema teravaid nurki.
    Inno on loomulikult alatu, et avalikustas Ingridi kirjutatud erakirjad, normaalselt mõtlev inimene nii ei teeks. kuid samas on see saatuse iroonia – seltsiajakirja peatoimetaja, kes on teinud teiste eraelus surkimisest oma elutöö, on ise pihtide vahele sattunud… Ei tea, kas just sellest on tingitud Kroonika viimase aja leebem suund? Kui uskuda, et maailmas on olemas üks kõrgem jõud, siis ilmselt on see Ingridi saatusesse kirjutatud, et puhtalt ei pääse keegi, kes teiste elusid hävitab, Ja seda on Kroonika tema juhtimisel aastate jooksul teinud küll. Ma ei tahaks olla nii õel, aga ütlemata jätta ka ei saa – ma tõepoolest loodan, et elu on õiglane ja see, mida teed teistele, tuleb sulle endale tagasi.

  81. Imelik, et Inno väidab, et EN-s tema kohta kirjutatu on vale, aga ei soostu rääkima, kuidas siis tegelikult oli – kasvõi see poja sünnipäevaasi.

  82. Oi, tere Epp! Eesti on tõepoolest väike…. meil on üks suur ühenduslüli – nimelt Sinu klassijuhataja. Tore lugeda, et Sul nii sisutihe elu olnud siiani, väike (tegelikult suur) Epp.

  83. epp, sa võid ju näo teha, et sind see inno jutt ei puuduta ja et ‘te selle üle justiniga naerate”‘ (oh, mis idüll, eks ole;)) – aga ma väga loodan, et sa sa tegelikult südames oled enese vastu aus ja mõtled tõsiselt inno sõnade üle!

    tegelikult oled sa ju teinud tellimustööd, EN artikkel ON firmasisene promo ja nihukest seebist-magusimalat inimest ei ole tegelikult olemas, nagu sina seal ingridit portreteerid.

    ja isegi kogu sinu lihtsameelsuse ja pealiskaudsuse juures peaksid sa aru saama, et see, mis sa tegid, ei ole eetiline.
    võib-olla toob see lugu ka sinu jaoks väärtused koju tagasi. loodame. sest südametunnistuseta, rumalaid ja süüdimatuid ajakirjanikke on kahjuks kõik kohad täis. praegu kuulud ka sina nende hulka.

  84. see on puhtalt karmavõlg, mida ingrid nüüd maxma peab. ta ei pidand isegi järgmist elu ootama. kroonika-bumerang tabas teda selles elus.

    asja teine aspekt, et selle taga on ta oma mees.
    kirjadest kumab, et inno oli justkui koduabiline ja lapsehoidja. loomilikult ingrid ehmatas, kui teener leelet tõmbas…..
    õudne tegelt, et me ei tunne üldse inimesi, kellega me koos elame. me ei tea, millised nad on, kui oleme vastasleerides….
    mitte, et ma kirjade avaldamist õigex pean, aga mõistan täielikult innot. ta oli ju selles abielus alavääristatud.

  85. nojah, jeka, nüüd siis järgmisena peab inno oma karmavõlga hakkama tasuma ja nii see sopaloopimise nõiaring aina ketrab ja ketrab… kellel on huvitav, kellel vastik ja piinlik.

  86. Jäi lisamata, et ei saa mina aru, mis inimesed need on, kes oma elust teevad vabatahtlikult palagani. Terve linn juba naerab, võiks vähe tagasi tõmmata.

  87. Ühtin Tiina V ja Katty mõtetega. See Eesti Naise lugu ei ole erapooletult kirjutatud. Oled oma blogis viimastel päevadel mitmeid kordi öelnud, et Sa Ingridit tunned. Aga see selleks. On hoopis midagi muud, mis Sinu erapooletusele vastu räägivad, ja need on Sinu sõnad artikli kirjutamise kohta. Tsiteerin “Mina ei tea, kus on tõde, mina ise seal haiglas ega kohvikus ei olnud. Need on lihtsalt lood, mis mulle räägiti”.

    Inno tegevuse mõistan hukka.

  88. Tean ka ise Ingridi, kuigi me ei ole sõbrannad, ja võin kinnitada, et temast ei jäänud sellest loost adekvaatset pilti. ingrid ei ole mingi ingel. Oli tunda, et Ingrid on teksti enne ilmumist ka ise üle käinud. Juhin tähelepanu, et mõne aasta eest kirjutas Ingridist samasse ajakirja persooniloo Krister Kivi – googeldage välja, lugege ja võrrelge. Lugesin isegi Kristeri loo veel kord üle ja tekkis tunne, et Epp ja Krister on kirjutanud täiesti erinevatest inimestest, ei saa olla, et mõlema loo kangelanna on üks ja sama naine. Mulle kõlab veidi uskumatult ka see jutt, et Ingrid ise ei tahtnud seekord Eesti Naisele lugu anda, pigem jääb mulje, et see lause on sinna kirja pandud meelega… Ajakirjanikud ja intervjueeritavad on ju ennegi selliseid kokkuleppeid teinud, kui viimane pelgab, et teda võidaks muidu liigses edevuses või esiletrügimises kahtlustada. Teine variant, et Ingrid ei tahtnudki, kuid Kirjastuse bossid pidasid vajalikuks talle poolvägisi imagokampaania korraldada…

  89. Mind teeb tegelikult kurvaks, et sellel teemal on nii palju kommentaare. Ning teeb kurvaks, et I2 blogi nii suure loetavusega on. Ja et Kroonika nii suure loetavusega on.

    Aga ainus, mida selle vastu ette võtta, on midagi sisukamat asemele pakkuda. Ma kardan, et keelamine ei tööta, pigem teeb hoopis uudishimulikumaks. Maine rikkumise pärast võib kohtusse minna.

  90. Kuid mis siis innol üle jääb? Leppida meediast pähe sadava saastaga ja nõustuda kohtus kõigi Ingridi väljapressimistega? Käituda nagu “korralik mees käitub”?

  91. Mind teeb ka kogu see teema nukraks, aga elu läheb edasi…
    (Metsapiiga, meili mulle!? Kas sa oled meie koolist?)

    Mis puutub EN loosse, siis mina absoluutselt ei häbene seda lugu. Just nii mina inimese ja autorina Ingridit nägin ja teile edasi peegeldasin.
    Miks mina isiklikult seda lugu teha ei tahtnud – sest ma aimasin ette, et satun “supi sisse”. Miks Ingrid seda ei tahtnud, tean umbkaudu – üks asi oli haigevoodis isa, aga ilmselt ka seesama eelaimdus, et Inno saab jälle üles ärritatud. (Mis ka juhtus, mulle tundub.)
    Seda, et EN peatoimetaja seda lugu tahtis, ei pea ma sugugi ebaeetiliseks. Temal on hea vaist, kellest tema lugejad tahaksid lugeda. Mõelge ise, kui oleksite Eesti Naise peatoimetaja. Seda, millest Ingrid on viimase poolteise aasta jooksul läbi käinud ja kuidas ta on avalikkuse ees vaikinud… EN peatoimetaja läbirääkimised Ingridiga olid käinud väga pikalt (kauem kui aasta) ja kui mina tööle tulin, anti see kaanelugu mulle. Niisama lihtne see ongi. Mida ma siin häbenema peaksin.
    Üldises kontekstis, kus Inno oli oma tsitaatidega avalikus sfääris enam kui küll sõna võtnud, ei ole minu meelest sugugi imelik, et konkeertses ainsas loos, kus Ingrid oma elust rääkis, me Innolt nö kommentaari ei küsinud.
    Rääkisin artikli jaoks ca tosina inimesega ja ruumipuudusel kärbiti nagunii mitu (minu meelest) huvitavat tsitaati välja.

    Mis puutub nende inimeste väidetesse, et Kroonika tohutult inimesi oleks ahistanud ja Ingrid “teeb teistele inimestele seda, mis Inno nüüd talle teeb”, siis mina pole sellega nõus. Ma olen Kroonika toimetusele teinud kolm korda koolitussessioone 2001-tänapäev, st juhendanud nende ajakirjanikke ja teinud nendega ajurünnakuid, kritiseerinud ajakirja (kujutan ette, et selle peale ajavad nii mõnedki inimesed nina kärssa, aga jah, minu üheksast ametist üks on ajakirjanike koolitamine, olen muide ka Innot TÜ Avatud Ülikoolis kirjutama õpetanud) – aga mis tahtsin öelda, näiteks neil kollektiivsetel ajurünnakutel tõusis minu lugupidamine Kroonika suhtes. Sellel ajakirjal on eetilised piirid olemas. Miks pole räägitud prominen X-i eksnaise enesetapust või prominent Y-i üksiksaks olemise taustast jms – sest seal taga on lapsed. Kroonika ON säästnud paljusid peresid. Nimesid ma muidugi ei nimeta.

  92. andrus, ütle nüüd ausalt, kas inno blogimine on tema reputatsiooni kuidagi parandanud?
    minu meelest mitte. mina teadsin teda varem tugeva majandusajakirjanikuna, nüüd aga läheb ta pigem sinna oksmaade lahtrisse.

  93. Huvitav diskussioon. Ma ei saa aru – kas pole mitte nii, et teistele haiget teha on a priori kuritegu? Isegi, kui see ei ole ebaseaduslik? Kui Hr. Inno teeb avalikult haiget Pr. Ingridile ja teda ei saa selle eest vangi panna, kas see siis tähendab, et Pr. Ingridile on lubatud haiget teha? Kas ongi nii, et kui ma tean, et mind ei saa haigettegemise eest vangi panna, siis ei ole midagi, mis mind tagasi hoiaks? Küsimus ei ole selles, kas sa tohid haiget teha. Küsimus on selles, kas sa tingimata pead seda tegema.

    Ja neile, kes püüavad pareerida, et kodanik Inno kirjutatu on tõde: ja mis siis? Kas siis, kui miski on tõde, on see automaatselt ka avalik info ja selle avaliku esitamisega tohib kedagi haavata? Rääkima peab vaid juhul, kui see, kellest räägitakse, plaanib kuritegu. Ja mitte avalikus ruumis, vaid politseile.

    Neile, kes leiavad, et Pr. Ingridist kirjutati “kallutatud” artikkel: ja mis siis? Ma ei ole küll artiklit lugenud, ent ma ei saa aru, miks ajakirjanik peab artiklis kirjutatava persooni kohta negatiivset infot välja tooma? Et valevagatseda? Kui ta seda välja ei too, kas ta siis valetab? Kui juba keegi saadakse nõusse ajakirja usutletavaks tulema, siis miks ei peaks seal siis tema headsest külgedest rääkima – me ju teame niikuinii, et halbu jooni on kõigil inimestel. Kui suusataja võidab olümpiakulla, siis ei iriseta ajakirjaniku kallal, et “pole objektiivne ainult võidust rääkida, kindlasti ta ropendas korra suusamäärde aadressil, kallutatud meedia, tellitud artikkel!”

  94. No kuulge, mis saasta see Inno siis Ingridi kohta ka ütleb?
    See ju naeruväärt – Inno on igasuguse mõõdutunde kaotanud. Ta ju ise kirjutab seal, et tema tegigi Kroonikat. Ja Kroonika on nüüd, kus tema enam seda Ingridi asemel ei kirjuta, kuidagi hambutuks jäänud. Tema kirjutas Ingridi lood, tema andis ideed. See on ju puhtalt Innokese enda karmavõlg, millest siin keegi rääkis :))))
    Ehmatasin, kui nägin, et ta pani Ingridi isiklikult mehele mõeldud kirjad välja (no on turumutt see Inno), aga sealt tuleb ju välja, kui uskumatult mõistlik inimene Ingrid on olnud. Kuidas ta on suunanud isa ka laste peale mõtlema – kes aga ei hooli, on ju laste isa. Ma ei saagi aru, mida Inno selle enda vastu suunatud tõendusmaterjaliga saavutada tahab?!? Täitsa segi kamminud.
    Kõigile nendes lugudes puudutatud inimestele tahaks öelda – mis ei tapa, teeb tugevamaks. Jah, kes seda enda kohta lugeda tahaks. Jah, seda loevad palju. Aga unustavad samal hetkel. Ainuke, mis meelde jääb, on emotsioon – silmad lähevad imestusest aina suuremaks – mis kuradi vend see Inno on? Mis toimub?
    Ja kes oleks arvanud, et mina seda kunagi ütlen – Ingrid hakkab minu silmis aina mõistlikum paistma.
    Ja seda olen minagi I&I puhul alati imestanud, mis sunnib enda sõnul nii õnnelikke inimesi niimoodi maailma ja inimesi vihkama? Küll võib armumisel ja armumisel ikka vahe olla. (Meenutan siin oma armumisi ja siis tundus mulle tõesti nagu klassikud öelnud on, et “inimesed kõik on head”)
    Mis puutub keelamisse, siis sellest pole abi.
    Inno on kõige ilmekam näide sellest, et kõik, mis teed, tuleb sulle endale tagasi. See mees uputab ennast ise sohu. Nii nagu jaksab.
    P.S: Ja veel – viimase nädala jooksul olen end mitu korda tabanud mõtlemast, et vähemalt Eestis on võimalik õnne defineerida:
    ÕNN ON, KUI SA POLE KUNAGI TUNDNUD EI INNOT, IRJAT EGA INGRIDit.

  95. Päris tore on vaadata, kuidas arvamused siin jagunevad. Ütleks lühidalt – nahhujaa see teie asi on targutada, kuidas kaks jobu oma suhet klaarivad. TE EI PEA SEDA LUGEMA.

  96. Seda, kuidas need kaks inimest oma suhteid klaarivad, on huvitavam jälgida neil, kes tahaks meedia tagatoast rohkem teada saada. Inno lapsesuu läbi saab neid telgitaguseid päris hästi tundma.

  97. “Ja kes oleks arvanud, et mina seda kunagi ütlen – Ingrid hakkab minu silmis aina mõistlikum paistma.”

    täpselt minu mõte

  98. inno vist puhkab ja mängib vahepeal ja klaviatuuri on enda valdusse haaranud ii ruudus teine kaasautor.. oh joy..
    ja siis see kirjade teema – kas erakirjad ei ole mitte eraasi? ja kas nende avaldamine laiemale üldsusele ühe poole poolt on ainult eetika küsimus või on siin ka mingi seadus mängus? aga ju siis vist ikka pole, sest ii ruudus on ju muuhulgas ka tuntud õigusabiandja ja sellist bläkki nad endale ei lubaks..

  99. Mulle on jäänud selle kõige põhjalt muljet, et Inno on paras friik, ilmselt ka kättemaksuhimuline, aga samas tundub aus olevat.
    Seevastu Ingrid on salakaval, tühine, peps ja hüsteeriline valevagatseja.

    I’m with Inno in this fight.

  100. Ma ka ei saa Ija I st aru, aga ma ikka lähen lugema.. Või läksin lugema. Ena ei viitsi. Olen just avastanud palju põnevamaid inimesi…

  101. “… Õnn on, kui sa pole kunagi tundnud ei Innot, Irjat ega Ingridit.”

    Õnn on see, kui sa pole kunagi lugenud ei Innot, Irjat ega Ingridit. 🙂

  102. mismõttes kirjad jätavad hea mulje…? taolist ilatsemist on võimeline tegema suvaline kana, keda maha on jäetud.

  103. ks teile ei tundu et nendest kolmest on ingrid on ainuke kes tegelikult kirjutada oskab?

    vennad tähismaad (sest inno ja irja on ühtmoodi koledad seest ja väljast) võiks endale mingi muu väljundi otsida. kui nad niiiii väga üksteist armastavad ei peaks ju ingrid meeleski olema

  104. Aga miks, sõbrad, anonüümselt kaagutate? Kas pole julgust või? Üritate siin midagi nõnda mõjutada?! Või ennast milleski veenda? See siin ei erine oluliselt peldikuseinast. Kuhu te kõik oma pasase näpuga mingeid kriipsukesi veate ja selle üle justkui õnnelikud ka olete. Vabandan räige väljenduse eest, aga nii see kahjuks on. Aga olgem julgemad ja võtkem sõna oma nime all. Siis on näha, et vastutate oma sõnade eest ja loota, et miskit muutub. Mul on kurb, kui blogosfäär peldikuseinastub, nii nagu see juhtus Delfi kommentaariumiga.

  105. Eesti “esiarmastajad” jooksevad amokki ilmselt püüdega näidata, kuidas paber kannatab kõike, olgu siis meedia milline tahes. Ausalt ärarääkimine on kattevari, mis lugema kutsub, väljamõeldised poleks ju nii huvitavad. Tõest on asi siiski kaugel, Inno on esitanud Ingridi räägitud klatši seas asju, mille faktiline paikapidamatus on Ingridile hästi teada, seega ta ei saanud nii väita. Igatahes on põnev jälgida, kuidas meile esitatakse Bonnie ja Clyde’i stiilis ühiskonnale selja keeranud ja kõik sillad põletanud paarikese draamat. Lõpplahendus pole ilmselt enam kaugel.

  106. Inno, mis tähtsust on internetis inimese nimel? Igaüks võib kasutada kelle tahes nime, ilma et seda kontrollida saaks. Nii nagu teie ise Väino Koorbergi nimel endale kirju kirjutate.

  107. ikka see sama viga, Inno, et pindu teiste silmas mihkel nägema, palk enda omades endiselt nähtamatu… wake up! kas inimesed peaks seetõttu oma nimed avaldama, et teie saaksite neid oma blogis ründama hakata? kui haigemaks võite te veel minna…

  108. kuulge, inno ju elabki avalikkuse tähelepanust, seega tuleks talle vähem aega pühendada. kuidas sa vihastad lolli peale? õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on taevariik. las haugub omaette. nagunii teab igaüks, kellest või kelle sõpradest seal juttu on, kui vähe tõde inno jutus tegelikult peitub.

  109. Jumal tänatud, et ma neid ei tunne! Sellegipoolest kuulen siit-sealt tuttavate käest, kuidas vennad Tähismaad (hea nimi, aljona!) oma (nüüdseks juba) eks-sõpruäratuntavaid aliasi kasutades oma blogisse sisse on kirjutanud. Peab ütlema, et hea mulje sellest kõigest küll jäänud ei ole…

  110. huvitav, inno kutsub üles inimesi aususele. kui siis inimesed enda nägemuse asjast avaldavad on nad järsku ajakirjanikud ringkaitses, kapihomod või midagi veel hullemat. ma saan aru, et kapihomod ja ajakirjanikud siis ei või asju oma nägemusest ausalt rääkida? a kui inno (ka ajakirjanik) midagi ausalt räägib siis see nii on ja edasivaidlemisele ei kuulu? mõelge natuke ka selle peale mida te rõhutate ja kuidas te ise käitute.

    kuna kaks koledat venda oma blogis ise kommenteerida ei lase kirjutan siia.

  111. andrus, millist saasta meediast innole pähe sajab? mõtled natukene? inno enda initsiatiivil ilmus kuulsusrikas lugu rusika perse toppimisest. ta oli piisavalt kaua ajakijranduses olnud, et teada millist tähelepanu see toob.

    edaspidi on ta samuti ainult ise provotseerinud “tema vastaseid aktsioone”. kui naine on ta kohtusse kaevanud, käigu taga kohtus. aga selle asemel kirjutab ta netti küll “ilukirjanduslikke” küll muidu lugutükke oma endisest naisest, tema advokaadist, kohtunikust jne.

    mees on ise selles supis süüdi, milles ta praegu on.

    ta ise muidugi seda suppi ei näe ja arvab et on õnnelik 😀

  112. huvitav, kuidas see kuri meedia ajakirja Just kujul kohe palju paremaks muutus, et sinna oma sita ja rusika lugusid müüa kõlbas. kõik on kättemaks ingridile, ei muud. meedia ringkaitsega pole sel sitauputusel küll midagi pistmist.

  113. Tegelikult oleks päris huvitav teada, mis juhtub, kui me kõik peaks iga hetk mõtlema selle peale, et kõik meie teod ja sõnad võivad suvalisel hetkel kõigile avalikuks saada.
    Alguses oleks kindlasti raske. Jätaks klatši välja ütlemata aga mõttes laseks ikka edasi. Aga kaua sa ikka viitsid oma peas selliseid asju kedrata. Ja nii võibki juhtuda, et päevavalgust mittekannatav kius ja tagaräääkimine kaoks. Ja ei kuluks palju aega, kui meie suhted ja teod saavutaksid täiesti uue kvaliteedi.
    Priid topeltmoraalist (pigem on meil neid moraalikoodekseid korraga rohkemgi käsil), sammuks vaimselt ja emotsionaalselt tervevenud (paisetest mäda välja pigistatud) ühiskond üheseltmõistetava, vabastava, loodetavasti helge tuleviku poole.
    Nii, et kõik barrikaadidele (blogidele) ja toome kõigi tuttavate luukered kappidest välja! Küll siis maailm saab imestada ja Eestisse esimese sotsiaalrevolutsiooni peale kohale tormata. Meie teeme ajalugu. Avalikustamine (glasnost 😉 ongi Eesti Nokia!

  114. No aga las see Inno kirjutab. Keegi ei käsi lugeda kui ei meeldi. Aga ju siis paljudele meeldib seda aegunud klatshi seal piiluda ja siis ohkida, et appi kui koledasti ta nüüd ütles. No reading, no pain.

  115. soovitusest, et keegi ei käsi lugeda kui ei meeldi, ei kõlba. ma usun, et mitte keegi meist, ei ole võtaks külma südamega seda, et mingi isik valimatute sõnadega kirjutab midagi sinu kohta. jätad lugemata? vaevalt. kindlasti loed, sest see puudutab ju sind või halvemal juhul ainult sinu nime ja muud möla. ei meeldi kirjutatu ja jätad lugemata? kamoon!

    ma ei tunne neid osapooli, kolmnurki, nelinurki etc, millisse inimesed on kaasatud. ühed inimesed ja nende kirjutatu on lihtsalt inetu.

    epp, sulle soovitan lihtsalt külma närvi, vastupidavust ja lihtsalt vaikida. sama moodi, kui esimesed postitused selles hullus blogis ingridi kohta tulid. naisterahvas, keda ma ei tunne ja kellest ma ei tea midagi. ma ei arvanud temast varem suurt midagi aga praegu ma austan ja hindan tema arukust. tugev, vapper eesti naine. epp, sa oled ju ka.

    asjata pole öeldud, et targem annab järele.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar