Tartlased, kel lasteaiakohtadega probleeme!

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. üks küsimus. mis mõttes Tallinnas läheb toetus lapsevanematele? eks ta tehniliselt on isegi õige, tõesti kantakse see toetus lapsevanema arvele, aga eeldusel, et sama summa on enne ikkagi lapsehoidjale makstud. ehk tegelikult saab selle raha siiski lapsehoidja. kui lapsehoidjale ei maksa, siis (tagantjärele) toetust ei saa. mul nt lapsehoidjal pole veel koolitus läbitud, tunnistust ei ole ja maksan talle täie rauaga ning mitte midagi mulle ei hüvitata 🙁

  2. Minul sai emapalk eelmine kuu läbi ja laps saab järgmine aasta lasteaeda juhul kui 409 samaealist väikest inimest ära kolib Tartust või siis nii 20 lasteaeda aastaga juurde ehitatakse:))) Vot sellised võimalused.

  3. Aga need emad ju ei lähe arvesse, kes on nii esimese kui ka teise lapsega kodus ja saavad teise lapsega vanemahüvitist?
    Esimese lapsega vastav olukord muidugi üle elatud ja ei saa öelda, et kolmandik palgast lapsehoidjale maksta olnuks rõõmustav.

  4. Kristiina, ma arvan, et see raha võiks minna lapsevanematele ses mõttes, et vanem otsib lapsele sobiva hoidja, kes vastab VANEMA kriteeriumidele, mitte RIIGI poolt kehtestatutele. Minu esimese lapse hoidja oli (ja vahel on praegugi) pikka aega sõimes kasvataja ning on hoidnud lapsi erahoidjana kümme aastat. Ise kolm last üles kasvatanud. Minu meelest igati pädev. Aga näe.. riigi meelest mitte. Sinu lapse hoidjaga sama lugu – maksad täie rauaga, laps on tema hoida – järelikult usaldad teda. Aga vaja on veel mingit paberit koolituse läbimise kohta.
    Kusjuures ma ei usu, et paber on mingi võluvits, mis teeb inimesest lapsehoidja, keda lapsed armastavad ja vanemad hindavad.

  5. Hmm. Helistasin. Aga ju siis ikkagi ei lähe titega kodus olijad arvesse, sest toru visati lihtsalt hargile. Niipaljukest siis juuraharidusega inimeste arusaamisest viisakusest.

  6. Tallinnas läheb raha ju ka lapsevanemale ainult juhul, kui lapsevanem on selle eelnevalt riigile sobivale lapsehoidjale andnud. Seega ka raha maksmine otse lapsevanemale ei muudaks asjaolu,et lapsehoidja peab vastama teatud linna poolt kehtestatud tingimustele (nt maksma oma tulu pealt makse). Ja Tallinnas läheb raha eralasteaedade puhul ka otse lasteaiale, lapsevanemale läheb päevahoiu või lapsehoidja kasutamise puhul. Ma ei ole küll Tartu korraga üksikasjadeni kursis ja ei tea, kuidas seda süsteemi lapsehoidja kasutamise korral rakendatakse, aga kui laps käib päevahoius, siis miks see nii oluline on, et selle asemel, et maksta 4000 krooni lastehoiu eest,maksad 6000 ja siis saad oma arvele kompensatsiooniks 2000?

  7. See on ju juriidiliselt keeruline teema. Ja praegu kindlasti ei lähe lapsehoiutoetus “by default” lapsevanema rahakotti. Antud toetuse saamiseks peab laps olema litsenseeritud lapsehoidja hoitud, mille siis riik/linn/vald? antud summa piires vanemale hüvitab. Osutatud teenus tuleb toetuse maksjale tõendada. Ilmselt on see umbes sama suur summa, kui muidu lasteaia lapse eest lasteaiale makstakse?

    Kui seda lastehoiutoetust saaks last hoidev vanaema või teise lapsega kodus olev ema jne, siis see oleks sisuliselt juba pikem vanemahüvitis või suurem lapsehooldustasu. Ja siis peaks teistmoodi neid asju ajama.

  8. Linnade mõttekäik on ilmselt mitte toetada praegust (vist illegaalset?) süsteemi, kus lastehoidjad toimivad “mustalt”, makse maksmata. See litsentside-jagamise värk on ilmselt mehhanism, millega maksustamist sunduslikuks teha tahetakse. Ühelt poolt vist arusaadav – a oleks tore, kui mõni juuraharidusega inimene ära seletaks, kas selline haltuura (mitte ainult lastehoius!) on tegelikult seaduslik v mitte.

  9. Juurast ja knihvidest ei jaga, aga minu meelest võiks lasteaia-asjal olla mingi loogika. KUI omavalitsused on võtnud selle enda asjaks, et nemad pakuvad lastehoiuteenust, siis peaks nad ka garanteerima varuväljapääsu, juhul kui nad seda teha ei suuda. Tõstkugi siis käpad püsti ja kuulutagu valdkond ausalt probleemseks ja maksku vanematele see summa, mis muidu kuluks ühe lapse hoidmisele lasteaias – lapsevanem saab siis ise vaadata, kas on hoiab last ise või võtab kellegi, tema mure.Kuidagi nagu inetu tundub, et linnad ise ei suuda õigeaegselt lasteaiakohti tagada aga teevad vanemate elu raskeks teiste tasustatavate hoiuvõimaluste valikul.
    Rumala inimesena julgen aga vaikselt mõlgutada, et – kui ov-d seavad karmid piirid nö eralapsehoidjate kvalifikatsioonile, kas siis alati on ikka 100% garanteeritud, et lasteaedades on eriaharidusega inimesed?

  10. Juurainimese ja lapsevanemana võiksin väita, et juhul kui lasteaiakohti ei jätku linna süül, ei peaks linn tõepoolest mitte kuludokumendi alusel hüvitama “litsenseeritud erahoidjateenust” millisel juhul ta teenib selle teenuse pealt laekuvatest maksudest raha tagasi, vaid laste võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes hüvitama kohast ilma oleva lapse vanemale ühe lasteaias käiva lapse koha arvestatud lasteaiakoha maksumuse kuni selle lasteaiakoha saamiseni. Kindlasti ületab selline summa mitmekordselt praegu makstava lastetoetuse 😉

    Selliste summade igakuine väljamaksmine lapsevanematele oleks muuhulgas ka kena motivatsioon linnale oma rahakoti säilitamis huvides lasteaiakohtade arvu kiiremaks suurendamiseks.

  11. Jah, tean. Nad otsisid ka Pillet taga, aga selgus, et Pille oli just sel nädalal perega ära välismaal. Sellepärast ka ei saanud telefonitsi teda kätte. Aga kohe peaks tagasi jõudma!

  12. Olen rääkinud ühe eralasteaia omanikuga. Ja selgus tõsiasi, et kui lapsehoiutoetust hakkab saama otse lapsevanem, siis tõstavad nemad oma hindu ja kokkuvõttes tuleb lastevanematel ikkagi sama summa välja käia.
    Minu ettepanek oleks selline, et kuna omavalitsus ei pea kinni seadusest, võimaldada igale lapsele lasteaiakoht, peaksid nad maksma lapsevanemale kompentsatsiooni n. miinimumpalga ulatuses. Selle rahaga saaksin ma kuidagi hakkama ja võiksin südamerahus ise lapsega kuni lasteaiakoha saamiseni kodus olla.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar