Rubriigiarhiiv: Eesti elu

Vahel on hea vait olla

Reedel sain telefonikõne ühelt rohepartei liikmelt. “Kas homme üldkogule tuled?” – “Ei tule, ma ei saa, vaja lapsi hoida…” – “Delegeeri siis oma hääl mulle.”

Vetlus läks pikemalt, teine pool üritas mulle selgeks teha, et minu häält on vaja, mina vastasin nagu katkine grammofoniplaat: “Mul pole olnud võimalik süveneda sellesse, mis parteis toimub ja ma pean seetõttu õigemaks säilitada neutraalne positsioon ja oma häält mitte kellelegi anda.” – “Aga…” – “Ei, nagu ma ütlesin, mu pole olnud võimalik süveneda…” Loe edasi Vahel on hea vait olla

Natuke põnevat kinnisvarajuttu ka ehk kes tahab Toomemäele suht-odavalt korterit

Ega keegi taha Tartus Toomemäe nõlvale osta korterit niiöelda võileivahinna eest? Üritatakse siin kokku panna keha, kes tervikvarana need pankrotti läinud korterid välja ostaks… igale üks korter. 10% sissemaks ja edasi saab tavalise eluasemelaenuna asju ajada. Kui huvitab, siis helistage Indrek Parts, tel 5057300. Tema kaudu on võimalik ka kortereid näha.
Link pankrotihalduri kuulutusele on siin: http://varad.ee/et/kinnisvara/8-korteriomandit-asukohaga-lossi-2123-51003-tartu-linn

Vastuolu maailmavaate ja konkreetsete kogemuste vahel

Et siis rohelised ei saanud Tartu volikogusse sisse või? See on sel juhul minu süü ka, alates sellest, et ma ei nõustunud rohenimekirjas kandideerima (kevadel-suvel kutsuti) ja lõpetades sellega, et ei valinudki neid ning mainisin oma otsust ka mitmele tuttavale, kellega valimistest eelnevalt juttu tuli.

Aga mul oli selleks oma põhjus, Tartu Lastehoiu Seltsi ümarlaual konkreetsete poliitikutega rääkimine ja nende vaimse tervise-terviklikkuse hindamine… Aga ikkagi, HINGELT OLEN MA IKKAGI ROHELINE ja eile valimiskabiinist väljudes oli kurb tunne. Vatnii.

Huvitav, kas peaks parem vaiki olema. tegelikult vist see on “intiimsfäär”, kes keda valib. Mul on nii kahju, et rohelistel hästi ei lähe, aga tegelikult, lisaks ümarlaual kisamisele ja uksepaugutamisele on roheliste partei nii palju muud teinud, mis mind peaaegu iga nädal on pannud mõtlema, et.. no ma ei usalda. Mis teha?

Aga rohelised võivad muidugi järgmisel korral taas mu hääle saada… Seekord tunnetasin kabiinis täiesti tugevat vastuolu maailmavaate ja konkreetsete kogemuste vahel. Kes siis veel valiks rohelisi, kui mitte mina? Kes siis veel neisse usuks? Kes see veel nad maha jätab?

Ah, las ma olen siis parem rõõmus selle üle, et Isamaaliit, kes on meie Saluveeri-suguvõsa hääled saanud alates aastast 1992 (mina olingi ainsaks erandiks), sai ühe vahepeal mujale läinud hääle taas endale tagasi.

Tulevikumõtete kukerpallid…

…on nüüd vahelduseks hoopis viinud Rosma kooli juurde (www.rosma.edu.ee), sest Marta waldorf-lasteaiast on praegu jäänud väga hea mulje, laps on rahulik ja tasakaalus ja on näha, et see on ta hingele hea, kõik need rituaalid, luuletused, sõrmemängud ja emotsionaalse seisundi maalimised. Ning ka see on kuidagi paika hakanud loksuma, et me vist ei peaks Eestist praegu ära kolima, mitmel põhjusel (alates sisetundest ja lõpetades rahalise seisuga, Eestis on meil tegelikult ju hea, kui vettiv ilm välja arvata 🙂 Nõnda teemegi siin mõtetes ajaviiteks ringe Eesti siseselt. Loe edasi Tulevikumõtete kukerpallid…

Kus müüakse veini tegemise tarbeid?

Loen netist, et “On olemas spets veiniämbrid, samasugused nagu veeämbrid, plastmassist metallsangaga, läbipaistvad koos õhukindla kaanega. Maht 30l, soovitav veini kogus 25 l. Hind umbes 160 EEK Väga mugav, hea pesta, kerge, hea tõsta. Lisaks siis mulksuja ja hea oleks kui kasutataks ka ümberkallamiseks spets voolikut. Veinipärmide komplekt ka muidugi kus lisaks pärmile ka muud kemikaalid. Hind umbes 70 EEK , sobilik 25 l jaoks.”

EGA TEIE OLE SELLISEID NÄINUD KUSAGIL MÜÜGIL? Kus konkreetselt?…
allikas: vana foorumipost http://www.toidutare.ee/foorum.php?teema=3339

Tagasi defitsiidiaega ehk kust saada purke?

Me tõesti ei teadnud, et sellest niisugune probleem võib saada.
Hetkel on meil kodus umbes 70 liitrit toorest õunamahla ja loendamatu hulk õunu, millest plaanisin moosi keeta. Jah, meie aeda on sel aastal õunajumalate poolt õnnistanud, ja mitte ainult meie aeda. Mitu nädalavahetust me juba olema mahlade-mooside tähe all veetnud?… Ja nüüd on siis kõik purgid otsas.
Sõitsime äsja läbi kõik Tartu kaubanduskeskused. Justin sai lõpuni selgeks järgmised fraasid:
“pole saada”
“otsas”
“defitsiit”
“enam ei ole”
“veel ei ole”
“ostetakse hulgi”
“laod on tühjad”.
Ühesõnaga: ARMSAD TARTLASED, KAS KEEGI TAHAKS MEILE PURKE TUUA, MÜÜA JA/VÕI MAHLA VASTU VAHETADA?
Aeg tiksub, mahl säilivat 48 tundi, see laar on meil eile pärastlõunal pressitud.

NB. Igasugused purgid sobivad, nii keeratava kaanega kui kaanetaja-kaanega, sest kaasi on poodides veel saada.

Mis küll on meedia ja Evelini vahel?

Öine mõtisklus pärast värskete netilehtede lugemist.

Ma ei suuda seda mõista. Miks lööb meedia järjekordselt vahtu Evelin Ilvese teemadel ja teeb teda lolliks, kuigi Evelin Ilves on siiralt oma arvamust (täiesti normaalset ja missioonitundega arvamust) avaldanud. Seda juhtub järjest ja järjest. Ja kas mina olen rumal, et ei saa aru, MIKS. Mis on see mehhanism, et see aina nõnda lollisti välja kukub, nii et paha maitse on suus eestlastest, eesti meediast ja natuke jah presidendikaasast muidugi ka.
Antud hetkel on siis juhtunud umbes selline lugu:
1) Evelin Ilves on lapsevanem ja osales (kui õigesti aru sain) oma lasteaia meililisti arutelus jõulupakkide üle ja ütles, et tema oma lapsele üritab mitte anda transrasvadega komme…
2) Arter-Pullerits noppis teema üles, küsis Evelinilt intervjuu kommide ja transrasva teemal. Loe edasi Mis küll on meedia ja Evelini vahel?

Tee õiges suunas

Üks mu tuttav, (endine) ajakirjanik, on leidnud tee higerahuni (kutsumuseni) ja tahab seda jagada:  www.hingekodu.ee. Mul on hirmus tahtmine minna, matil istuda ja elu üle järgi mõelda, aga seekord pole aega :(. Igatahes soovitan teistele. “Tee unistuste elukutseni” vaimsemal viisil vist kui värske EE kirjastuse raamat, aga tee on igatahes samas suunas…

Tulevikumõtisklus

Olen endale lubanud, et see on viimane suvi, mis ma pikalt Eestist ära USAse lähen! Eestis on suvel soe ja värske, aga selles meie USAs on suviti niiske ja kuum, kõnnid ringi, higinired kõditamas seljal, ja siis tubades saad õhukonditsioneeridelt külmalaksusid. Kusjuures ma olen hetkel Bostonis, mis on ju üsna põhjas.
Ma arvan, et võime tuleviku asjus kapist välja tulla ka blogilugejate ees. Loe edasi Tulevikumõtisklus

Ah et millised rahvariided siis ikkagi muretseda? Seitse varianti.

Ikka veel laulupeost kantud rahvusromantilisel lainel olen ma mõelnud sellele, et millised rahvariided siis ikkagi en dale muretseda…

1) Nii, siin on Halliste riided. halliste rahvaroivad
Nende suur pluss on see, et Justin tahakski endale just mulgi kuube, see tundub talle Eesti meeste rahvariietest (niipalju, kui ta neid näiteks laulupeol piidles) kõige sobilikum. “Ma ei kujuta end hästi ette neid meesbaleriinide stiilis kitsaid põlvpükse kandmas!”
Hallistega on mul ka tugev äratundmisrõõm. Olen sündinud ja kasvanud sealkandis ja olen hilisteismeaaes ise endale need riided tikkinud, pilutanud, põiminud (aga need põlesid ära). Nüüd tuleks uued riided teha muidugi naise omad: tumeda seelikuga ja tanuga, mitte punase seeliku ja peapaelaga.
Mis on miinus? Näiteks see, et ma ei ole ju tegelikult Halliste juurtega, mu ema-isa lihtsalt kolisid sinna. Ja teiseks, mul on ka meeles, et see hõlmikseelik ei olnud astudes kõige mugavam, kippus jalgade juurde volti ennast koguma.
Aga kust on siis mu esivanemad pärit? Loe edasi Ah et millised rahvariided siis ikkagi muretseda? Seitse varianti.

Laulupeomuljeid vol 3

Nojah, siin ma teleka ees istun ja vaatan neid nägusid. See on nagu üks suur suguvõsa kokkutulek, kus teise päeva lõpuks hakkad nägusid ära tundma ja tunnetad, et need on jah kõik minu sugulased. Nii mõnegi näo tunneb tõesti ära, keda ma mitte kusagil mujalt ei tea kui eilsest rongkäigu ülekandest!
Vahetekste on mõnus kuulata, ma tean, kuidas Justin on rahul, et ta igast sõnast aru saab. Milline hea vahe diktsioon ja parajalt aeglane ütlemine, jõuab estofiilidele ja väliseestlastele kohale!

***
“Vana memm, vana vaar…” Loe edasi Laulupeomuljeid vol 3

Laulu-tantsupeo muljeid (vol 2) nii praegusest kui ka 1980ndatest

Täna hommikul tahtsin hakata väikese Annaga Tartust Tallinnasse sõitma, aga selgus, et lapsel on põsk paistes. Poolteist tundi möödus lastekliinikus (tal on sääsehammustuse sügamisest tekkinud bakteriaalne põletik…) ja nüüd on ajaliselt juba liiga hilja end Suurele Peole sättida.

Tuleb meil siis ka teine kontsert teleka saatel.
Praegu vaatame Tele2 pealt tantsupeo kohta saadet ja Anna tantsib-plaksutab kaasa. Marta on kusagil Tallinnas ja olevat Justini sõnul pidevas eufoorias – nii, kui näeb kusagil rahvariietes inimest, siis hõikab “Kas teie lähete ka lalupeole?” Ja nõuab, et tema tahab ka endale rahvariideid!
Mina tahaks ka. Loe edasi Laulu-tantsupeo muljeid (vol 2) nii praegusest kui ka 1980ndatest

Laulupeo muljeid (vol 1) ehk täna nägin ma kümneid tuhandeid naeratavaid eestlasi

Täna hommikul läksid mul prioriteedid veidi nihu (vist), igatahes praegu kahetsen küll, et koju koos väikese Annaga jäin – vähemasti Marta ja Justin läksid linna suurele peole. Mina jah mõtlesin, et kirjutan Anna lõunaune ajal ära ühe asja, mille tähtaeg on homme hommik, aga seeasemel olen ma muidugi päev otsa raadio ja tele vahendusel laulupeol olnud ja juba loendamatu arv meeldliigutuspisaraid valanud… Niiöelda tööd pole muidugi teinud, ega teegi vist. Ja homme hommikul sõidame Annaga ka Tallinnasse.

Seekord on ju laulupidu täiskuu ajal, see nagunii emotsionaalne aeg on veel eriti emotsioone täis. Loe edasi Laulupeo muljeid (vol 1) ehk täna nägin ma kümneid tuhandeid naeratavaid eestlasi

Lapsesuuga Eesti riigi kaitsmisest ja muust

Kopin Marta ja Anna kinnisest blogist täna ühe postituse siia:

Seda, et eile on Eesti riigi sünnipäev, teadis Marta juba mitu päeva ette: lastehoius on iga nädala meisterdamistunnid mingisuguse teemaga ja eelmisel nädalal oli teemaks sinimustvalge. Nad meisterdasid lippe, kleepisid sinimustvalget kriidipuru ja tegid kaunistuslinte.

“Kas me teeme Eeeesti riigile tordi ka?” küsis Marta eile hommikul. Muide, Eesti on tema suus alati kolmandas vältes, see on vist Mimi pealt õpitud, sest tema ütleb ka nii.

Tegimegi, õunakooki. Ja asusime hommikul telekast paraadi vaatama.

“Kas neil onudel külm ei ole?” küsis lapsesuu. Loe edasi Lapsesuuga Eesti riigi kaitsmisest ja muust