Rubriigiarhiiv: haridus

Koduõppe teema jätkuks: individuaalne õppekava sai valmis

Kas teate, et iga koduõppe laps peab igal õppeaastal saama endale individuaalse õppekava? Midagi samasugust teeb ka kooliõppe lapse õpetaja oma klassi lastele, mu teada.

Meie õppekava sai alljärgnev, ja ma sain seda tehes täiesti aru, miks seda pisikest bürokraatiat vaja on. See tõesti kaardistab ja innustab! Ehk on seda veel kellelegi vaja, nii et olgu see siin üleval: targaks ja tugevaks saamise plaanid…

…7-aastasele Mariale selle aasta jaanuarist juunini.

Perioodi jooksul plaanitavad õppeained on eesti keel, inglise keel, vene keel, matemaatika, käsitöö, kunst, sport ja muusika. Ja lisaks kõige selle sisse lõimitud teemanädalad ja päevalood.

Jätka lugemist

Loengud lapsevanematele Viljandis ja Tartus

Laupäeval, 19. novembril kell 11 -14.30 toimub Tartu Lapsevanemate Kooli loeng teemal “Rütm lapse tasakaalustajana”, mida viivad läbi
Kadi Jürimäe (Tartu Waldorfgümnaasiumi klassiõpetaja) ja Külli Volmer (Tartu Waldorfgümnaasiumi lapsevanem, Johannese Kool Rosmal
õpetaja).
Kursus toimub Meie Mängurühma ruumides, aadressil Tartu, Teguri 35A. Loengute ajal on korraldatud lastehoid. Jätka lugemist

Südamega kool

(avaldan info, mis minuni jõudnud. Godi Keller on Norra mõtleja, lapsevanemate ja õpetajate koolitaja.)

GODI KELLER AJAKAVA 18. – 22. NOVEMBER 2010

18. NOVEMBER (neljapäev)
11.00 – 17.15 „Loodusõpetuse õpetamisest – kogemusest teadmiseni“ Tartu Ülikoolis, Salme 1A (Vaata lisatud ajakava)
Täiendav info ja registreerumine: www.ht.ut.ee/646338 Jätka lugemist

“Ega te teda ometi 6aastaselt kooli taha panna?!”

Ma hakkan juba natuke häbenema ja kahtlema selles asjas – kas meie esmasündinu võib 6 aasta ja 8 kuu ja 2 päeva vanuselt esimese klassi tee ette võtta. Ja kas sobib ikka sellega põhjendada, et Ameerikas ju ka minnakse selles vanuses kooli… ise ka tunnen, et kuidagi nõme on asju niimoodi vabandama hakata.

Ise ta ju tahab. “Ma ei taha lasteaias magada! Ma tahan õppida!” Viimast tahab ta tõesti. Me ei loe enam muinasjutte unejutuks, me teeme “valmistu 1. klassiks” paksu inglisekeelset raamatut, mille USAst ostsime.

Aga ma pole veel kohanud seda inimest, kes mulle Eestis õlale patsutaks ja ütleks: “Arusaadav, muidugi võib 6aastane laps ka kooli minna.” Nad vaatavad mind võõristusega ja küsivad üle: m i k s sa tahad oma lapselt lapsepõlve ära võtta? (Ma kahtlustan, et neile inimestele ei meeldinud koolis käia. Kas mulle endale meeldis? Jah, meeldis algkoolis pisikeses majakeses 9-lises klassis. Ei meeldinud niiväga aga suures linnakoolis, kuhu siis edasi läksin. Siis hakkas mulle meeldima  popitegemine ja keldris salaja raamatute lugemine… Vahel mõtlen, et reeglite murdmine oli pealtnäha halb, aga tegelikult andis see mulle mingi kogemuse, mille üle tänulik olen.)

Mida enam ma koolile kui sellisele mõtlen, seda enam küsimusi tuleb pinnale. Täna just rääkisime ühe kirgliku ameeriklasega, kes hetkel külastas Tartut ja kes tahaks luua kusagile maailmas seda õiget kooli, kus lapsi arendatakse subjektideks, mitte ei panda süsteemi objektideks (kui lühidalt ta jutt kokku võtta). Jätka lugemist