Rubriigiarhiiv: keel

Mõni killuke Helju Valsist… ja keelest

Eile õhtul saabus uudis, et Helju Vals on lahkunud… Ma ei tea, miks ja millal täpselt, ma alles hiljuti Tartus nägin teda, tuhises vastu ja oli elurõõmus nagu ikka. Aga millal see “hiljuti” oli? Aasta alguses vist.

Heljut mäletan kindlasti enda 1. kursusest saadik, ajast, kui mind asutatavasse ajakirja Favoriit tööle kutsuti. Kahjuks ei ole mul meeles see esimene hetk tutvumist – see on iseenesest imelik, sest Helju puhul olid kõik hetked säravad, meeldejäävad… aga vaat seda ei mäleta. Minu meelest võttis ta meie kolme kursuseõe pundist, kes me Favoriidile kirjutama hakkasime, just mind endale isiklikuks hoolealuseks. Helju jaoks oli alati keel kõige tähtsam, ja ta ütles mulle seda kunagi päris alguses: “Sinul on keelega isiklik ja omamoodi suhe.” Ma ei saanud aru, on see ikka kompliment või mis see on, aga igatahes viitsis ta minuga istuda ja kirjutatu lause lauselt  läbi võtta. Tegelikult ta tegi (vabandust, tegi ta – muidu on russitsism) seda muidugi ka paljude teistega, aga igatahes mulle tundus, et minuga eriliselt kaua. Mulle on ekstsentrilised kujud alati väga meeldinud, nii et ma nautisin neid tunde või pooltunde temaga ninapidi koos. Ja küllap meid tõesti ühendas armastus keele vastu. Loe edasi Mõni killuke Helju Valsist… ja keelest

Eurovision või Eurovisioon?

Jätkaks keeleteemaga. Kuulsin ühelt keele-eksperdilt, et ametlikult peaks selle lauluvõistlusega tegema nii:
# Eurovision – on selle välismaa võistluse ametlik nimi Vt nende logo Vt http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=4&act=2&vld=4
# Eurovisioon – oli kohalik Eesti telesaade, vist eelvoorud. Mulle tundus, et need on natuke eri asjad ja seepärast jätsin teksti kaks eri varianti olenevalt kontekstist.

Epu kommentaar: samas häirib see kahe versiooni vahel hüplemine teksti lugedes (jutt käib Justini “Minu Eestist”, mis peagi trükki jõuab ja räägib aastaist 2002-2003, kui lauluvõistluse nimi oli Eurovisio(o)n ka eelvoorude ajal.)
Mis teie arvate, armsad keelekasutajad?

Nepal või Nepaal? Kolumbia või Colombia?

Eesti keeles on see vabaks lastud. Kumba teie pooldaksite?
Kui kirjastasime raamatut “Minu Argentina”, siis oli mul esialgu ka failis see maa kirjas kahe i-ga (olin ise toimetaja), siis aga muutsime selle ikkagi ühe i-ga, rahvusvaheliseks vormiks. Peab ütlema, et siiamaani ma ise, näiteks meilides, kirjutan seda maad kahe i-ga.
Ja nüüd on siis meil küpsemas uusi eksootilisi maid meie sarja raames… Oli just juttu ühe eesti floloogia lõpetanud kirjastusvallas töötava inimesega, tema eelistaks raudselt vanamoodsat, häälduspärast kõneviisi. Mina tegelikult ka. Seega: kuigi kirjutasime Argentina, äkki läheks edasi Nepaali ja Kolumbiaga (mitte Nepali ja Colombiaga)?
Mida teie arvate, armsad lugejad?

Mõõn enne tõusu

Eile hommikul rootsi keele tunnis hakkas see pihta: kõrvus kohises, keskendumisevõime kadus nullist allapoole, kurgus krabistas. Nüüd on juba järgmise päeva õhtu, aga mina ikka võitlen: ei ole haigus mind suutnud seljatada ega mina haigust ka mitte. Ikka sama seis.

Ma ei oska hästi puhata, aga tänu sellistele energiast kuival olemise päevadele nagu täna saab ikka vahel lõõgastuda ka. Kõigepealt vedelesin pool päeva voodis ja vaatasin “Wikmani poiste” DVD-d, koos rootsikeelsete subtiitritega. Loe edasi Mõõn enne tõusu

Räägiks täna keelest

Hommikul raadiost kuulsin, et täna on emakeelepäev… järelikult on juba aasta möödas Lennart Meri surmast – ja kui egoistlikult võtta, siis üks ring mu elus on täis. Täpselt aasta tagasi panin Belle Harboris kardinaid üles ja vaatasin taevast, täna on plaanis siin kardinategu lõpuks ometi ära lõpetada…

Ja mõtlesin hommikul raadiouudise taustal veel sellele, et isa saatis ju õhtul hoiatuskirja “Sul on blogis kirjas blokkehitis, aga peab olema plokkehitis, paranda ära, enne kui õelutsema hakatakse…”   Aitäh 😉 Loe edasi Räägiks täna keelest