Rubriigiarhiiv: kirjutamisest

Andry arvustus Petrone Printi tegemiste kohta (“Minu”-sarjast ja Murutarist)

Blogimängu saabus vabakutselise (vist?) kirjastura Andry Ervaldi arvustus: “olen ka seotud ühe blogiga aga ei tahaks seda teksti sinna panna. Kui sulle see tekst sobib, pane kuhu tahad. See on mu jõulukink, kui nii kõlbab.”

Ja ma avaldan selle siis siin. Loe edasi Andry arvustus Petrone Printi tegemiste kohta (“Minu”-sarjast ja Murutarist)

“Minu Alaskast” toimetaja-kirjastaja silme läbi

Hakkan siis otsast tutvustama meie trükikojast tulevat head ja paremat kraami.

Raamat: “Minu Alaska: kasvatamas kelgukoeri ja iseennast”.

Autoriks Maria Kupinskaja ehk Mann, blogilugejatele ilmselt (paljudele) tuntud nimi: Suslikute Alaska, Suslikute Alaska 2, lisaks ta seiklused Norra Teravmägedel, kõik ikka seal külmas… Ma ei mäletagi, millal ma ta esimest korda ära fikseerisin. Et on üks selline paduromantiline loomi ja inimesi armastav tüüp, kes on kolinud Alaskale ja talitab seal koeri. Elasin sel ajal igatahes veel ka ise USA-s; soovitasin tema tutvustamist Ekspressi Reisi-lisasse, kui nad tegid Alaska eri.

Mingil hetkel, mäletan, rääkis üks mu tuttav, et ta tunneb Manni. Loe edasi “Minu Alaskast” toimetaja-kirjastaja silme läbi

Palju õnne

Praegu just on kell siin Ameerikas 11.40, seega on Eestis 6.40 varahommikul, seega on just praegu mu sünni(päeva)hetk. Meil siin on aiapidu läbi, käisime veel öösel ujumas ja nüüd on öörahu – kes vahib telekat, kes magab, kes toksib arvutis.

Mul on olnud väga hea aasta: lapse sünd, mitme uue raamatu sünd, kirjastuse areng, iseenda areng, huvitavad reisid jne.

Sünnipäevakingiks tuli välja ka minu esimene lasteraamat – “Kust tuli pilv?” Loe edasi Palju õnne

Mitme sõrmega teie toksite?

Ma olen kahjuks täpselt sellest põlvkonnast, kellele masinakirjutamise tund Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonnas tehti vabatahtlikuks. Enne meie aastakäiku olevat see olnud õppeplaanis kohustuslik aine. Ja kuna see vabatahtlik tund pandi hommikul kella 8.15-ks, siis sinna ma ei jõudnud rohkem kui korra.  Klassi ees oli suur plakat klaviatuuriga ja näppude areaalid olid seal peal, pidime vaatama plakatit ja trükkima. Tunni lõpuks olid väikesed sõrmed valusad. Ja isegi juba… nagu mingisugune teadmine oli sees. Miks ma küll rohkem sinna tundi ei läinud!

…Jah, mitme sõrmega ma hetkel trükin?

No mis te arvate? Loe edasi Mitme sõrmega teie toksite?

Üks avaldamata jäänud artikkel minust ja Dakist

Kraamin arvutit ja vaatan, siin on ju see lugu, mis “üks väljaanne” mullu suvel tellis – et me Dakiga kirjutaksime teineteisest – , aga siis seda avaldamist edasi lükkas, nüüd võib vist juba öelda, et avaldamata jättis.

Aga ma avaldan ta siis siin ;). Praegu loen üle ja vaatan, et võibolla see ongi selline õbluke ja imelik artikkel, sobibki siia blogisse paremini kui kusagile mujale.

Ja loen ka selle pilguga, et palju asju on praeguseks muutunud – näiteks saan ma nüüd palju paremini kirjutada oma asju, ka ilma Daki abita. Aga palju asju on ka samad. Meil tuleb ju ka (millal? eee. Varsti!) uus lühijuttude kogu – “Naistest, lihtsalt”! Ja raamatud, millest siin juttu… ma ei hakka linke panema, eks need jooksevad ju siin postituse kõrval vasakul reas ka kõik. Loe edasi Üks avaldamata jäänud artikkel minust ja Dakist

Kohtumine inimestega – keskkonnaõhtu ”Roheliseks kasvamine”

Tartu Keskkonnahariduse Keskuses Kompanii 10,
kolmapäeval, 20. veebruaril 2008 kell 18.

Keskkonnaõhtu ”Roheliseks kasvamine”

Õhtu külaliseks on ajakirjanik Epp Petrone, kes tutvustab oma raamatut “Roheliseks kasvamine”.

Vestleme suurtest ja väikestest keskkonnateemadest, mis raamatut kirjutades ette tulid. Miks on Aafrikas näljahäda, miks on maailmameri reostunud, kuhu viia oma vana arvuti, mismoodi säästa oma kodus elektrit, kuidas teha loodussõbralikku remonti? Kas keskkonnasäästlikkus on uus religioon? Mida võiks õppida oma vanavanematelt ja mida ameeriklastelt? Kas üks inimene suudab midagi muuta siin tarbijamaailmas?

Keskkonnaõhtu on kõigile huvilistele, tasuta.
Keskkonnaõhtut toetab KIK.

Lisainfo
Anneli Ehlvest
anneli.ehlvest@teec.ee, tel. 7361693
www.teec.ee

Üritan otsida fotosid netist, mida oma homse jutu paistel näidata, väike Anna roomab samal ajal põrandal ringi. Loe edasi Kohtumine inimestega – keskkonnaõhtu ”Roheliseks kasvamine”

Tere, esimene negatiivne arvustus

Ükspäev me just arutasime Justiniga, et ma olen ära hellitatud, polegi nagu veel ühtegi negatiivset arvustust tulnud. Täna siis Ekspressis on (tegelikult, Õuna-raamatu kohta oli ka ühes blogis kehvasti kirjutatud kunagi suvel). Ma ei oskagi nüüd öelda, kas elan klaaskuulis või tegigi see arvustaja tegelikult vastukarva pai…?

Igatahes ei saanud ma ikka veel teada, mida tähendab arvustusest haiget saada. Hoopis hakkasin siin omaette naerma. Mees luges meie meeste-raamatut!

Me oleme vaikselt, karkassidena, alustanud ju ka raamatut “Naistest, lihtsalt”. Ma ei ole veel Daki karkasse näinud, aga minul kipuvad ka naiste puhul pähe tulema õnnetu lõpuga lood. Naistevahelistes suhetes on selleks ju samamoodi vähemalt kakskümmend võimalust (ning mitte ainult meeste pärast!). Loe edasi Tere, esimene negatiivne arvustus

Kuidas küll teised oskavad?

Mul on üks suur hirm. Et selle roheraamatuga läheb samamoodi nagu mu magistritööga. Tegin seda pikalt ja laialt ja iseseisvalt, polnud mul õiget koolkonda ega juhendajat. Pingutasin nii, et veri väljas. Ja siis veel natuke. Ja siis käis äkki üks seletamatu krõks! ja see asi polnud mulle enam oluline. Jäigi pooleli, kuigi kõik uurimistöö oli tehtud, aga see oli liiga laialivalguv ja.. jne.

Mul on puudu oskus anda enda käest ära asi, mis mulle endale tundub poolik. Võibolla on see oskamatus konkreetses projektis olulisel ja mitteolulisel vahet teha, oskamatus fokuseeruda, mida siis nö kompenseerib nö vinge töövõime.

Selle üle võiks veel pikalt heietada.

Mõni meelde jäänud kild Tui Hirvelt, tänaselt kirjandusõhtult

…et ta oli 15aastaselt hirmus armunud (“ühepoolselt afääris”) ühte klassivenda ja soovmõtlemise ajendil kirjutas päevikusse lugu, “kuidas võiks olla”. Ja see ongi “Tähe tänava” raamatu esimene pool, Joakim. 15aastase neiu soovmõtlemine. Raamatu teine osa tuli hiljem.

…et ta vaatab “Kodu keset linna” ja peab Kerttu Rakket heaks.

…et ta ei taha kunsti jagada madalaks ja kõrgeks, vaid žanriteks.

…et ta ise tahab olla Käbi Laretei moodi kirjutaja. Loe edasi Mõni meelde jäänud kild Tui Hirvelt, tänaselt kirjandusõhtult

Kuidas hoiduda plastikust

Ma rabelen siin failide ja raamatute rägastikus ja mul pole õrna aimugi, kuidas ma selle nn roheraamatu valmis saan.

Ma pole ju mingisugune ekspert! Ma olen humanitaar, kes numbritega üldse eriti suur sõber pole. Siis üritan ühest otsast aru saada vesinikkütusest ja tuumajaamadest ja polübläblääpakenditest… Ja siis mõtlen, et tegelikult huvitab inimesi ikka see, kui rõve tarbimine Ameerikas käib ja kas see on see, kuhu nad jüuda tahavad… Ja siis mõtlen, et sellest ma juba ju kirjutasin Minu Ameerikas… Ja siis alustan jälle uusi faile, sest leian uusi huvitavaid asju… Kuni läheb jälle liiga keeruliseks ja mõtlen, et ah, liiga raske, keegi ei saa aru. Teine äärmus on jälle see, et – milleks rääkida elemenaarsetest asjadest, kas siis tõesti inimesed ei tea seda-ja-seda veel!

Ma lihtsalt pean selle teksti uuel nädalal mingil kujul keeletoimetajale üle andma või jääb see asi lihtsalt tegemata. Ja ma panen siia nüüd paari päeva jooksul üles neid nn nipikastikesi, kuhu võite oma nippe-soovitusi juurde lisada. Need tulevad siis põhiteksti juurde. Kui sa oled siiamaani mu nutulaulu läbi lugenud ja kui sul on mõni nipp lisada, siis tee seda… aitäh. Loe edasi Kuidas hoiduda plastikust

Meestest, lihtsalt

See raamat on ka nüüd valmis, Petrone Print poes saadaval ja uuest nädalast päris poodides.

Daki ütles enda blogis, et see on hea raamat. Mina ausalt öeldes pole selles üldse kindel. Esiteks pole ma kindel, kas see on mu enda meelest hea ja teiseks pole ma kindel, millise maine see raamat omandab. Raske ette kujutada – ses mõttes on tegu eksperimendiga, (nojah, suur osa juttudest on juba avaldatud ajakirjas Naised, aga sealne tagasiside meieni ei jõudnud, sest me pole tegelikult toimetuse liikmed).

Seal kindlasti on sees mõned laused, mis mulle meeldivad. Sees helisema jäävad. Loe edasi Meestest, lihtsalt

Meie raamatute esmaesitlus ;)

Kolmapäeval kell kolm klubis Déjà Vu on siis meie raamatute esitlus.

Ja samast päevast läheb lahti kirjastuse kodulehekülg www.petroneprint.ee

Vaat nii 😉

Kes tahaks tulla veel esitlusele, meilige mulle, vaatame. Kutseid sai juba hulgim laiali saadetud, aga äsja just selgus, et osa inimesi polegi kätte saanud (spämmikastis?).

Sellised raamatud… Näh, ei suuda neid siin pildina üles saada. Aga paneme siis linkidena.

ameerika-kaaned1.pdf

daki_kaaned_11.pdf

..Need kaks on siis Petrone Print kirjastuselt.

Ja see on Pegasuselt (meie õunalugu koos epiloogidega):

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?68989

Tervitusi teisest ilmast…

…st reaalmaailmast.

Elu on mul vahepeal nii kiireid käändeid võtnud, et lihtsalt ei jõuagi internetti. Ja see elu on täis: edasi lükatud tähtaegu; hilinemisi ja äraunustatud kohtumisi; täis sirgeldatud pabereid nimekirjadega, kust õhtuks heal juhul pool saab maha tõmmata, muu jääb homse varna. Ja helisev telefon kipub liigsageli tekitama teatud äraheite-sündroomi… jne. Loe edasi Tervitusi teisest ilmast…