Homme, teisipäeval olen Tallinnas ja räägin linnaraamatukogus kell viis “Minu”-sarjast ning Kaia-Kaire räägib oma Nepaalist,
aga neljapäeval on Tartu linnaraamatukogus “Minu Itaalia” üritus, mina juhatan sisse ja Kristiina juhatab edasi – kopeerin siia meie kuulutuse:
“Minu Itaalia” vestlusõhtu Lutsu raamatukogus
Naljepäev, 18 märts kell 18
Tartu Linnaraamatukogu (ülakorruse saalis)

18. märtsil kell 18.00 kutsume kõiki Tartu Linnaraamatukogu ülakorruse saali (Kompanii 3/5) kohtuma “Minu Itaalia” autori Kristiina Praakliga!

Kristiina räägib, milline on tema Itaalia, mis teda ikka ja jälle sinna riiki tagasi tõmbab ning milline on olnud ühe eestlanna teekond Saapasääremaal.

See on teine üritus linnaraamatukogu ja kirjastuse Petrone Print lugemisaasta kohtumisõhtute sarjast. Info tel 736 1396

Kohtumisõhtul saab osta ka sõbrahinnaga raamatuid!

Roy Strider ja “Minu Nepaali” autor Kaia-Kaire Hunt tutvustavad Nepaali.

Nepaali filmi- ja vestlusõhtu

Location:Genialistide klubi

Time:9:00PM Wednesday, March 10th

Selle kolmapäeva õhtul ootame kõiki Nepaali-teemalisele filmi- ja vestlusõhtule. Muusik ja kirjanik Roy Strider (“Minu Mongoolia”) räägib juttu Kaia-Kaire Hundiga, kes elas Nepaalis ning tegi seal vabatahtlikutööd. Õhtu käigus saame teada, mis elu elavad inimesed Himaalaja jalamil, kuidas on sealne ühiskond erinev meie omast ning milliseid üllatusi Nepaal pakub.

Pärast vestlust näitavad Roy ja Kaia-Kaire 2008. aastal valminud režissöör Neasa Ní Chianáin‘i skandaalset dokfilmi “Fairytale of Kathmandu” (“Kathmandu muinasjutt”).

Film jälgib Iiri poeedi Cathal Searcaighi elu ja tegevust Nepaalis. Algselt luuletajast sõbra kutsel müütilisest Himaalaja riigist filmi tegema sõitnud režissöör avastab viimaks, et sõbra elu pole sugugi nii helge nagu seda välja näidata soovitakse. Sõbraliku lääne mehe ja usaldavate idamaa poisikeste sõprus võtab veidrad värvingud. Viimaks on filmi autor sunnitud algsest ideest loobudes tegema oma sõbrast ja naabrist ehmatava linateose.

Pärast filmi pakub Roy traditsioonilist Nepaali teed.

–

Homme loodetavasti saan aega siia blogisse ka oma eluoliust kirjutada. Oleme praegu Singapuris, tagasi Malaisiast.

Riputan selle siia ka:

JAANUARIS ILMUB  MINU …  SARJA UUS JA PÕNEV RAAMAT
MINU MAROKO

Araabia filoloog ja islamoloog Kätlin Hommik-Mrabte esitleb 14. jaanuaril
kell 18.00 Tartus Genialistide klubis oma uut raamatut  “Minu Maroko” .
Autobiograafilises raamatus alapealkirjaga  “Maailma teistpidi vaatamise
õpik”  avab noor eesti naine oma moslemiks kasvamise ja araabiamaailma
sisseelamise tagamaid.

Raamatu autor jõudis oma religioossete otsingute tulemusel islamiusuni
ülikoolipäevil Tartus. Araabia keele ja Koraani õpingud viisid naise
Pariisi. Seejärel viis autori tee Kuveiti, kus ta abiellus.   Read More »

Hing on muidugi alati pärast lendamist sassis, hing on ära kadunud ja peab mind nüüd uuesti üles leidma.

Seekord oli kiire ja rahulik lend, lapsed magasid ja sain lugeda. Veetsin enamiku sellest lennust Roy Strideri “Himaalaja juttude” saatel ja see on kindlasti ka mu praeguse madalseisu põhjuseks.

Raamat oli hea, seal oli tegelikult minu jaoks nii palju tasandeid, nii isiklik-hingeline kui hariv, ja sedagi erinevat moodi. Praegu tahtsin aga rääkida sellest, kuidas see raamat aktiveeris minu sees need lõhnad, kohtumised, iseenese muutumise, mida ma Indias läbi elasin. Kui Justin “Minu Eesti” alguses kirjeldab seda, et Epul oli obsessioon selle ilmakaare ja maa suhtes, siis see oli küll väga tõsi ja see pole mul kunagi üle läinud.

Elu Indias  ei olnud sugugi alati lihtne, mulle meenusid ka viimaste ruupiate tagaotsimised kotipõhjast, näljast korisev kõht, pealetükkivate kerjuste köndistunud jäsemed, prügipõllud, millest rong mööda sõitis… Read More »

Ja üks mu blogi lugeja, Laura, palus seda kuulutada, ta otsib kaasvabatahtlikke (Laura enda blogi saab lugeda http://www.laurakajakad.wordpress.com)

AAFRIKA VAJAB VABATAHTLIKKE! Read More »

Ma edastan siin Kirjandusmuuseumi palve: nad koguvad eluloolisi mälestusi märksõnaga “Minu mälestuste Soome”, alates nõukogude ajast. Siin on see täpsemalt lahti kirjutatud, mida nad ootavad ja mida tehtud tekstidega teha looavad: http://www.finst.ee/2009/minu_malestuste_soome.html.
Auhindadeks on raamatuid, muuhulgas ka meie “Minu Soome” .

Edastan siinkohal Soome Instituudi pressiteate

Kaja Tampere Saksakulm “Minu Soome”. Raamatu esitlus ja vestlusõhtu reedel, 16.oktoobril kell 16 Tartu Kirjanduse Maja Krüptis (Vanemuise 19)

Menuka “Minu …” sarja raamatud on jõudnud järjega Soome. Pole saladus, et eestlased teavad “umbes täpselt”, millised on Soome ja soomlased. Kas need stereotüübid kinnistuvad või hoopis murduvad, kui Soomes elada ja soomlastega lähemalt suhelda?

Jutuajamise aluseks on äsjailmunud raamat “Minu Soome”, milles Jyväskylä ülikooli suhtekorralduse õppejõud Kaja Saksakulm Tampere jagab oma kogemusi põhjanaabrite temperamentsest loomusest, äraspidisest huumorist, kokkuhoidlikust meelelaadist ja suurest südamest: http://www.petroneprint.ee/minu_soome.php Read More »

Ärkad üles ja mäletad, et olid unes Indias. Siis lähed ja otsid natuke netis ja loomulikult leiad sa poole hinnaga piletid.

Ah. Õnneks on ka õues pesueht Eesti kevad ometi käes. Saad aias tuuseldada, sügiseste lillede pruunid rootsud ära lõigata, käes mullaseks saada (käe ja mulla kokkupuude tekitab õnne, teadusuuringud kinnitavad seda!) ja värske lumeveeseguse mulla lõhna sisse hingata…

Aga ikka on see unenäo India siinsamas, kõik tajud on veel sellest hõivatud. Tuppa tulles tahaks kuulata oma kunagi suvaliselt ostetud mantrate plaate (ei tea tõesti, mis nimelised mantrad need seal peal on, karbid on ära kadunud, ja mis vahet seal on, aastatega on need lihtsalt su ihu sisse imbunud suurest kuulamisest)… aga tead, et see kuulamine teeks praegu meele liiga nukraks. Igatsus. Kuigi mantrad on hoopis Singapurist ostetud, aga sinu jaoks on need seotud selle suure-suure-igatsusega, mis sind kunagi Indiasse viia, siis kui sa kõigest ja kõigeks vaba olid… Read More »

Nii, kiirelt siin Gran Canarialt. Juhtunud on selline asi, et ma pean üles leidma oma kunagise nn leivaisa, hipist ehtekaupleja nimega Vello Videvik. Lühidalt: ma läksin täna oma kotile järgi ja selgus, et alles hiljaaegu oli kott temale üle antud ja – huvitavhuvitav! – ka tema on vist praegu Gran Canarial, vähemalt on ta siin sagedasti käimas. Mul polnud sellest aimugi, sest kui me siin koos käisime nn turgu testimas, siis jäi mulje, et ta pettus ja ei tahtnud siia enam tagasi tulla.

Naljakalt kerib end see saatus, kümme aastat polnud see kõik eriti oluline, ja nüüd on.  (Ma tõesti ei oska öelda, miks ma varem siia tagasi ei jõudnud; aga vähemasti ma helistasin aegajalt ja kott oli ju ikka siin.)

“Miks te koti talle andsite?” ei saanud ma aru. “Miks temale?” Read More »

(pealkiri on tervituseks teistele “Losti” fännidele uue hooaja alguse puhuks.)

Sel kevadel saab kümme aastat sellest ajast, kui ma Gran Canaria nimelisel saarekesel kõrvade vilinal ühest väga intensiivsest eluperioodist läbi tulin.

Juba selsamal, 1999. aasta sügisel tahtsin ma tagasi sinna, oma koti ja mälestuste järgi minna, aga jäi minemata. Tõsiselt olen minekut kaalunud veel umbes viis-kuus korda ja ikka on see jäänud tegemata. Õnneks on see saar ikka veel seal ja erinevalt Losti-saarest on sinna mineku võimaluste aken alati avatud.

Nüüd olen ma sisenenud oma mälestustesse, pärast seda, kui eile piletid ostsin. Silme ees on taas need maastikud, suudan meelde tuletada nägusid ja tänavanurki. Meeles on ka, kus linnas mis nädalapäeval suur turg oli. Kui ma sinna turule lähen ja müüjaid vaatan, kas tunnen mõne neist ära? Kümme aastat on pikk ja samas ka lühike aeg. Kas keegi neist mind mäletab? Et oli üks blond veidi hull tüdruk, kes koos hipist Jeesusenäolise vanamehega seal India ja Indoneesia ehteid müüs ja kes müümisest vabadel hetkedel muudkui istus ja märkmikusse midagi kirjutas…

Sellest homme algavast retkest tuleb ilmselt minu reisikirjade-raamatu viimane peatükk.

PS. Kui keegi teab praegusel ajal Gran Canarial elavat eestlast, oleksin huvitatud ta kontaktist! (niisama)

Blogiarvustusmäng on nüüd sisuliselt läbi (kui kellelgi on veel pooleli või mõttes, siis kiirustage, sel nädalal tegelikult veel võtame vastu) – reeglid on siin.

Ja siin avaldan Ave Adobergi (üks ajakirjandusosakonna lõpetanud neiu, kel oma blogi pole) saadetud arvustuse Liis Kängsepa “Minu Argentina” raamatu kohta. Read More »

Vaat seda ei olegi minu mälukurdudes ega postkastis säilinud, kuidas saabus minu ellu kirjasõber Kanadast, Marje Aksli. Lihtsalt mingisugusel hetkel vahetasime kirju, seda mäletan, ja Marje jättis kohe väga toreda mulje.

Raamatu “Minu Moldova” sünnilugu oli kiire. Read More »

Ilusat vabariigi sünnipäeva kõigile!

Mu vana kolleeg Priit Pullerits tegi Postimehesse loo välismaal juurde sündivast patriootlikkusest ja mailis ka mulle küsimused (ta lugu on tänases lehes). Ma panen siia oma pika vastuse välja: Read More »

Nii, kuna ma viimasel ajal olen kõigilt tuttavatelt küsinud, et “Ega sul pole tuttavat, kes läheb aprillis Indiasse?”, siis… oleks õige see ka blogis välja hõigata. Read More »

Panen siia värskelt leitud stipikuulutuse, millega meil pole midagi teha, aga mis  silma jäi – oodatakse kandideerima ka Eestist pärit kunstnikke ja kunstimänedzhere: Read More »

Otsin ikka uusi stipivõimalusi Justinile. Ja üha enam jõuan tulemusele, et Balti riigid ON identiteedikriisis. Read More »

Et siis moekunstnikud tõmbavad Evelin Ilvest tükkideks (vt Õhtuleht ja Postimees), kuna tal olevat halvad riided seljas olnud ja ta “figuur ei võimalda paremat”. Read More »

AP Wire | 10/01/2006 | Parents say children were well fed
Kaks Eestist adopteeritud last sattusid täbarasse olukorda South Carolinas.

TÄIENDUS. Lisan igaks juhuks siia info. Kui siin juhtub lugema mõni USA eestlane, kes teab kedagi, kes soovib lapsendada. Read More »

Mu poole pöördus üks ärgas õppejõud Eestist, kes oma loengukursuse kokku panekuks vajab infot kodulehtede kohta… Read More »

Sain Sirtsult ( http://sirli.kolhoos.ee) Austraaliast teate, et tal pole midagi selle vastu, kui ma ta kirja siia panen. Niisiis:

“tere s6brad, saatsin selle kirja esialgu vanematele, aga aeg sai otsa et teistele eraldi kirjutada nii et saadan koopia teilegi, vabandust ebaisiklikkuse p2rast) Read More »