Oijah, pikka juttu minult ei tule, sest võid ette kujutada, armas päevik, kui raske on elu poolenisti sisustatud korteris, kus pooled kastid on veel  lahti pakkimata… Ja nüüd on folgifestival läbi ning algab argipäev koos töötava mehe ja kahe väikese lapsega.

Lugesin ennist netis ringi ja märkasin Bioneeris väga head kirjeldust, kopeerin siia katkendid: “Folgis on erinevaid kihte rohkem kui vanaema õunakoogis.  Rahvast võib jagada tinglikult hõimudeks. Hõimude koosseis ei ole kindlalt määratletult, kuid iga hõimlane tunneb kohe ära kaashõimlase. Viltuses Viljandis kohtuvad nii esinejad, korraldajad, liiga pidused, lastega, noored, paarikesed, libaausterlased, igasugused sub- ja suppkultuuride esindajad. Erinevad hõimud eksisteerivad rõõmsalt üheskoos ning vahetevahel esineb üleminekuid ühest grupist teise. Igal hõimul on oma lemmikpaik ja oma asi ajada.
Kõige põlisem hõim on kohalikud, kes on samuti mitmest hõimust.  Nad võivad liituda ka rändhõimudega või teenida lisasissetulekut hõimlaste pealt.”

Mulle meeldib see lähenemine, jah, nii ongi! Ja lastega hõimu keskpunkt on waldorfkoolis, “meie koolis”, mis oli kõige esimene põhjus, kuidas me just siia linna kolisime. Read More »

Lugesin just arvamust selle kohta, et Viljandi Folk on muutunud kohutavaks läbuks… Huvitav oli seda arvamust lugeda, sest mina olin eile hilisõhtul täpselt selsamal kontserdil, kus hr Varro Vooglaid esines, ja ka mina astusin umbes samal ajal (umbes pool üks öösel) sealtsamast jumalakojast rahvalaadale, ja olin üllatunud, kui palju lihtsalt purjus või siis lõbusalt lällavaid inimmmasse oli selle kiriku ümber…

Kui hr Vooglaid peaks siia lugema sattuma, siis ma tänan teda imeilusa kontserdi eest! Ja tahan öelda, et nii hull see asi siiski kogu aeg ei olnud, nagu Teie kirjeldate. See oli laupäevaöö Toidutänava ääres (õllemüüjate juures). Õnneks olid siin teised hommikud, päevad, õhtud ja ööd, ning teised festivalinurgad. Read More »

Panen kuulutuse üles Ürituse esimene osa, raamatu teemaline vestlusõhtu on tasuta.

N27.05.2010 / 20.00 / prii/35/50.-
Genklubis, Lai 37 taga, Tartus

JazzKlubi & Petrone Print esitlevad:

MINU LONDON

Algusega kell 20:00 esitleb ANU SAMARÜÜTEL-LONG Tartus Genialistide Klubis oma raamatut „Minu London. Loomepiinu, inspiratsiooni ja argiilu.“
Raamatu on välja andnud kirjastus Petrone Print.

Esitlusel tutvustab Anu nii raamatu sünnilugu kui sündmuste tagamaid, eelkõige aga elu maailma ühes loomingulisemas ja inspireerivaimas suurlinnas. Jutu taustaks saab näha autori fotosid Londoni erinevatest tahkudest, tänavapildist, moest ja inimestest. Read More »

Siin üks mõnus nostalgiline ABBA-laul, mis soovib uut aastat:  http://www.youtube.com/watch?v=dcLMH8pwusw.

Ja panin just üles uued (õiged) katkendid “Kas süda on ümmargune” raamatu 1. osale – http://petroneprint.ee/reisikirjad.php – , selle raamatu 1. ja 2. osa valmis saamine ja avaldamine on minu 2010 aasta plaan, lisaks siis Marta harimine (Martal oli eile sünnipäev, sai 6-aastaseks!).

Ning mida on “Minu”-sarjas odata uue aasta alguses – raamatut, mis aitab mõista maailma moslemite poole pealt – “Minu Maroko” – http://petroneprint.ee/minu_maroko.php. See aitab lugejal tolerantsemaks ja avatumaks muutuda, arvan ma.

Head uut aastat!

Mulle meenus, et vastasin mõni nädal tagasi Naistelehe küsimustele, sisse olevat läinud imeväike osa – avaldan pika vastuse siin siis ka.

* Lemmikraamat läbi aegade?

“Mina tahan selle poisiga abielluda!” teatas meie 5-aastane Marta (kel printsessimuinasjuttudest abiellumise kontseptsioon juba ammu selgeks saadud…)

Ja mina katsusin mõttes arvutada: huvitav, mitu Euroopa naist täna samalaadselt tundsid? Igatahes võib seda kümnetes tuhandetes vähemalt mõõta.

(Jutt siis muidugi jah Kalamehe Sassist ehk Aleksander Rõbakist.) Read More »

Kas on siin kedagi, kes tahab minna sel reedel, st homme Tartust Viljandisse kõrilaulja Tanya Tagaqi kontserdile, mõtleme siin autojagamise teemale…

http://www.folk.ee/et/Sundmused&nID=314

Kui on huvilisi, ühenduge justinpetrone@hotmail.com või minu meilile.

Eile õhtul pidin end teadlikult sundima, et mitte telekat-raadiot käima panna kell kümme. Nädal tagasi Eurovisiooni ühe eelvooru vaatamine-kuulamine tundus pärast nii maha visatud ajana. Eks see üks parajalt mõttetu sõltuvus ole.

Läksime hoopis lastega voodisse ja võtsin läptopi ka, unejutu asemel  harrastame vahel You Tube-ist maailma maadega tutvumist: näitan Martale maailma kaardi peal, kus see maa on, ja siis otsime selle kohta lõike. Eile näiteks vaatasime natuke Rootsit. Aga siis tuli ka Justin:

“Kas sind ka teeb Rootsi kuidagi nostalgiliseks? Need punased katused ja puumajad…” Read More »

“Mis sul õnnest puudu jääb?”

“Kui saaks sagedamini esineda…”

See oli minu ja Justini dialoog. Me ikka vahetevahel, päris sageli, küsime teineteiselt, mis meil õnnest puudu jääb, ja siis mõtleme, kuskohapealt see puuduv lapp leida, et elu perfektseks lappida . Read More »

…on siin.