Jah, kolisime! Petrone Print on nüüd Tartu südames, ülikooli peahoone ja linnaraamatukogu vahel, aadressil  Küütri 16 (täna peaks sildid ka üles saama). Ja seal on meil nüüd üsna esinduslik avatuba, mida võib ka poekeseks nimetada, ja sealt saab kirjastusehindadega osta raamatuid.

Praegu saab sealt ka tasuta endale E-määrajat võtta.

Alates tänasest on meil müügil (kohe tuleb meie netipoodi ka) luup. See käib E-määrajaga kaasa, soovitame seda teadliku tarbija rahakoti vahele, nii et kõik imepisikeses kirjas trükitud lisaained saaks tootesiltidelt ära lugeda ja ohtlikest ainetest hoiduda. Niisuguseid luupe ei ole palju saada, meile leidsime ja nüüd levitame – hind on sel 15 krooni.

Ja täna kell 18 on avalöök meie kohtumisõhtute sarjale – hakkame tegema meie uue naabri , Tartu linnaraamatukoguga koostöös korra kuus kohtumisõhtuid, linnaraamatukogu 4. korruse saalis. Kõigepealt räägin mina “Minu”-sarjast ja siis räägib Kaia-Kaire Hunt “Minu Nepaalist”, vaatame seina peal pilte ja kuulame, mismoodi Kaia vabatahtlikuna lastekodus töötas.

Niisugused kiired teadaanded. Mu loominguline komandeering ei ole veel lõppenud. Ikka kirjutan oma südame-raamatut ja tahan selle pühapäeva õhtul toimetajale saata…

Eile nägin poes oma silmaga, kuidas inimene, meie E-määraja käes, mingit kommikarpi luges. Küll tegi meele heaks . Olen rahul, et me selle “Roheliseks kasvamine” raamatu kirjutamise ajal tekkinud mõtte teoks tegime, KIK-i projekti kirjutasime ja trükitoetuseks raha saime. (Lisaks trükitoetusele on siin ka meie kirjastuse enda raha voldikute levitamiseks ja vabatahtlik töö Angelika Erinilt, minult ja kujundaja Anna Laugult.)

Esialgu plaanisin ma selle E-ainete nimestiku üksi kokku panna, aga kuulsin tõtt öelda Evelin Ilvese kaudu (eelmisel kevadel temaga Eesti Naise intervjuud tehes) jutu sees seda, et ka Angelika Erin uurib antud teemat. Angelika on varem teinud kaloriteemadel uuringuid-raamatuid ja huvi lisaainete vastu oli sellest edasi tekkinud. Read More »

Meie E-määraja, kus ohtlikud ained välja toodud, see on nüüd kõigis Selverites  tasuta jagamisel. Minge noppige sealt ja võite ka siia tagasisidet anda, eriti kui asi ei suju millegipärast.

Praegu on veel saadaval ka enamikus Rahva raamatu ja Apollo poodides, kassapiirkonnas (nagu ka Selverites, minge hiilige kassade juurest).

Ja panen siia ka oma lühiintervjuu sel teemal, see oli eelmisel nädalal KUKU-raadios:

http://www.youtube.com/watch?v=S9YrT7YHPdg

Käisin eile nahaarsti juures ära.

/Vahemärkuse korras olgu öeldud, et minule sobib see Eesti kord: kui tahad kiiresti ja mugavalt arstile saada, siis maksad, ja kui ei taha maksta, siis ootad Haigekassa üldjärjekorras. Ning kui oled tõesti esmaabi-olukorras, siis saad kiirelt abi ega maksa. Olles kogenud USA tervisekindlustuse-süsteemitust ütlen ma, et Eestis on täiesti arusaadav ja toimiv süsteem, kuidas meilt kogutud raha kulutatakse ja meid aidatakse./

Nahaarst nimetas mu läbipaistvat ja suuremaks kasvanud sünnimärki uhke nimega keratoos-hemangioom, vaatas ka muu naha üle ja teatas rõõmusõnumi – nahavähki pole. See tegi tõesti tuju heaks . Hemangioomi saab aga eemaldada valguslaseriga ja Haigekassa kuludega, äkki tõesti teen ka selle ära. Read More »

Ohtlike E-ainete määraja aitab ohutult tarbida

Kirjastus Petrone Print andis koos Angelika Eriniga välja „Ohtlike E-ainete määraja“. See on rahakoti vahele mahtuv väike ülevaatlik voldik, mida on lihtne kaasas kanda ning kus on ära toodud kõige ohtlikumad lisaained, mida leidub toidus, jookides, ravimites, kosmeetikas jne. Voldik on tasuta ning seda saab kõigist Apollo ning Rahva Raamatu poodidest, alates veebruarist ka kõikidest Selveri keti kauplustest üle Eesti. Read More »

Oeh, kes see jõuab üldse sel nädalal raamatupoodidesse meie E-määrajat ja odavmüügi raamatuid saama, kui õues on nii külm! (Minge ikka

Me kütame nüüd maja kaks korda päevas, hommikuti ja õhtuti. Meil on kolm ahju ja üks soemüüriga pliit – neli küttekollet. Olen ikka mõelnud, et pean täpsemalt uurima, kui kahjulik on loodusele ahjuküte.  USAs välja antud raamatutest olen lugenud, et ahju/kaminaküte on õhku tugevalt saastav. See oli üks koht, kus erinev info mu juhtme kokku ajas ja “Roheliseks kasvamise” raamatus ma seda ka tunnistasin, küll veidi külglibisedes… Read More »

Olen tagasi Eestis ja kohe töhe sukeldunud. Äsja tuli trükist pisike rahakoti vahele sobiv voldik, mille trükki toetas Keskkonna Investeeringute Keskus KIK ja osa tööd oleme teinud vabatahtlikuna (aitäh põhiautorile Angelika Erinile, kujundaja Anna Laugule, logistik Tiina Tammeorule – ja mulle ka, sest idee autor olin mina .
E-määraja on lühidalt öeldes selline pisike voldik, mida saad kaasas kanda ja kus on välja toodud KÕIGE OHTLIKUMAD lisaained, mida leiab toidus, ravimites jm.
Ma kirjutan sellest määrajast kohe veel. Minu jaoks sai idee alguse sellest, et tegin “Roheliseks kasvamise” raamatusse sidebari, pisikese kasti sisse ohtlikud Ed, ja kuulsin, et inimesed paljundasid seda lehekülje ja lõikasid selle sidebari välja, et saaks panna rahakoti vahele… Ja õnneks arvas ka KIK, et see on hea mõte, ja nii olemegi trükkinud seda 100 000 ringis. Read More »

Jõudsime just tagasi Ithacast, oli imepärane reis ökokülla (kirjutan sellest veel) ja külaskäik seal lähedal elavale meie “Mina olen ookean” raamatu autori Sandra Steingaberi juurde.
Kuna Sandra ei soovinud nii palju eestikeelseid raamatuid kui ta lepingu kohaselt pidi saama, siis on mul siin New Yorgis nüüd “Mina olen ookean” raamatuid üle. Lugege selle raamatu kohta – siit: http://petroneprint.ee/mina_olen_ookean.php – eriti soovitan seda raamatut väikeste laste vanematele ja last ootavatele või planeerivatele peredele, et teada saada keskkonnariskidest – aga samamoodi soovitan ka kõigile keskkonnast hoolivatele inimestele!
Ja kui soovid seda raamatut, siis vormista www.petroneprint.ee kodulehe kaudu selle ost ja/või meili mulle epp.petrone@gmail.com.
Ma panen selle sulle siis otse siit New Yorgist posti ja tuleb pisike USA-sisene postikulu juurde lisaks raamatu hinnale.

Kõigepealt, siin on intervjuu Roy Strideriga: http://www.youtube.com/watch?v=tZ-MAUoJFpk

Seda intervjuud kuulates tuli mulle pähe, et  “Minu Mongoolia” raamatu puhul on nii tugevaks teemaliiniks õnnetu armastuslugu, ja õnnelik armastuslugu, nii et mul jäid mainimata mõned muud tähtsad liinid: Mongoolia ajaloost ja praegusest s(t)aatusest on peamiselt ühe  dialoogi põhjal põnev pilt maalitud, Mongoolia budismist on samuti pildid, ning mis väga huvitav – Roy peamine eesmärk sinnakanti reisi plaanides oli ju leida niiöelda ninjasid. Kopeerin tema meilist: “Proovin leida ja dokumenteerida nn ühepere-kullakaevandusi. Mongoolias on laialtlevinud elatusallikas lokaalne kullakaevandamine, sellega tegelevad peamiselt lapsed, kes nõnda on ka oma perede toitjateks. Kulda töödeldakse elavhõbedaga. See on väga mürgine ja tekitab probleeme, ebardlust jnejne. Elavhõbe tuleb peamiselt Hiinast. Kuld läheb peamiselt Hiinasse.”

See teema on meeletult kurb ja vihale ajav. Read More »

Edastan oma tuttava tüdruku teate (ja kuna olen ise ka ta toitu maitsta saanud, siis kiidan ja soovitan! Läheksin ise ka, aga olen sel ajal ära mediteerimas .

“Armas toidusõber!

Ootan Sind hubasele kokakoolitusele “100% taimsed jõuluhõrgutised” talvisesse Tartu vanalinna. Valmistame ja sööme maitsvaid ja toitvaid taimsed jõulutoite, mis on võrdväärseks alternatiiviks traditsioonilistele jõulutoitudele. Tule ja proovi midagi teistsugust koos mõnusalt väikese seltskonnaga, jõululaulude ja küünlavalguse saatel. Read More »

EDIT: Ma tulen veel selle teema juurde tagasi, loen ja mõtlen kõigi kommenteerijate jutule kaasa, luban (siis, kui jõulueelne raamatuports on trükikotta saadetud…)

Muidugi – teoreetiliselt võin tuumajaama pooldajatest aru saada, aga siiski EI. Võimalik kerkiv tuumajaam on minu jaoks muide üks suur argument tulevikus Eestist ära kolimise kasuks…
http://www.eipakrituumajaamale.ee/

www.earthhour.org

Olen liiga unine, et korralikku postitust kirjutada… Aga lihtsalt juhin tähelepanu, et homme, laupäeval on hea võimalus elekter tunniks välja lülitada, kell 8.30-9.30.

On  tohutult hea tunne elekter välja lülitada. Puhtus ja puhkus. Seda teen ka praegu…

minu vastused Bioneeri küsimustele on siin.

Bioneer on mõnus keskkonnainfo lehekülg, kui te seda veel ei tea, siis lugege!

Valmistun siin oma lugejatega kohtumiseks (täna kell 14-16, roheraamatu tutvustamine Tartu Lutsu raamatukogu kohvikus) ja loen…

lugege ka:

http://www.motherjones.com/news/feature/2008/11/the-most-important-number-on-earth.html
http://www.guardian.co.uk/environment/2008/nov/19/global-climate-change-policy-obama
http://www.guardian.co.uk/commentisfree/2008/nov/25/climate-change-carbon-emissions

http://www.motherjones.com/news/feature/2008/11/can-we-save-the-planet.html

Soovitan kõigile seda raamatut, Margaret Atwoodi “Orüks ja Ruik”.

Atwood on üks mu lemmikkirjanikke. Ja see raamat on kraapivalt kõigest sellest, mis meiega juhtuda võib (samalaadne hoiatusulme on tema sugudevahelistest suhetest rääkiv “Teenijanna lugu”, mida ka soovitan). Aga “Orüks ja Ruik” räägib sellest, kuidas maailm jõuab geneetilise katastroofini, kusjuures täiesti loogiline raamat. Justin vahel tuleb tagasi oma geenitehnoloogia konverentsidelt ja jagab minuga seda, kuidas ta näeb, mismoodi kogu meditsiin ja biotech on allutatud rahale. On ju täiesti loogiline (näited Atwoodi romaanist), et kanakintsude tootmiseks luuakse sadadest kintsudest koosnevad ilma peata kobarkanad, või et toidulisanditega levitatakse laiali viirus, mille hävitamiseks tuleb osta kalli raha eest uus rohi.

Ja lõpulehekülg on nii hea. Kas see annab lootuse või võtab lootuse, mis edasi saab, otsustagu lugeja. Minu lemmiklõpud on sellised.

on siin.

Uni on peal, aga tahaks ikkagi veidi kirjutada. Las ma lihtsalt panen siia midagi lühidalt kirja, enne kui uued elamused peale kuhjuvad…

- Autoga rikaste ja ilusate randa ehk Long Islandi kaguosasse ehk Hamptonisse. On neljapäeva hommik ja istume juba nädalavahetuse ummikus! Liigume aeglaselt. Meist sõidavad üle rikkurite helikopterid. Kuue istmega autos on eraldi ekraanid DVD-de mängimiseks, puldid nende juhtimiseks,  igal istmel oma õhukonditsioneer ja valgustus, klaasid on tumedad ja salongis on jahe, kuigi õues on palav. Oleks ju võinud siiasamma viie minuti kaugusele kodurada sõita, aga meil ei ole ookean, meil on laht. Ja korralikult suvitama tuleb ikka ookeani äärde minna. Read More »

Mul jäi eelmisest kirjutamiskorrast õhku see mõte, et kuidas saab olla ühekorraga keskkonnahoidja ja rännupisikuga. Sa ju tead oma peas, et igasugune lendamine ja sõitmine kulutab ressursse… Aga ikkagi sa tahaksid sinna kaugemale pääseda ja veel kogeda, veel näha…

See pole ju ainult minul nii. Võin oma sõpruskonnas ridamisi neid inimesi üles lugeda. Tuttav ökopere, muidu täitsa ökod, aga rahutus on hinges ja reisimata ei saa. Rääkimata tudengitest, kel raha polegi, aga ikkagi kuidagi selle võimaluse leiavad, et lennata ja rännata. Plastist loobuda on ju nii lihtne, aga Indiast, Hispaaniast, Itaaliast või Kreekast loobuda ei saa… Read More »

Mulle tuli meelde, et tahtsin veeprobleemist kirjutada – ka Eesti Päevaleht on kirjutanud sellest, kuidas Barcelona linn on veehädas ja suur joogiveesaadetis saabus hädasolijaid aitama.

Ja mulle kirjutas juba enne meie minekut üks tore eestlane Inglismaalt, tsiteerin teda siin nüüd päris pikalt:

“Me jõudsime just tagasi nädalaselt puhkuselt Barcelonast. Kuna paistab, et teie pere on sinna peatselt minemas, siis ehk tasub kohapeal tähelepanu pöörata sellele, mis kriis toimub selles linnas hetkel joogiveega. Seda napib. Kraanivesi maitseb kohutav – isegi hambaid on raske pesta. Kehvemates restoranides ei tasu tellida teed, sest see on kraaniveest keedetud, jälk ja soolane. Ajalehed on täis
artikleid, mis otsivad veekriisile lahendust – muuta tarbimisharjumusi (nt olevat nüüd karistatav oma eramajade basseine joogiveega täis pumbata) või kiiresti linna vett juurde juhtima hakata (nagu alati,
karmide investeeringute abil ja teiste piirkondade arvelt). Read More »